Riigid, mida pole olemas(2020)

Reis ümber maailma 2022

JUULI: ODÜSSEIA :reisikiri maailma avarusest või aegade hämarusest.

Riigid, mida pole olemas(2020)(128lk)

Autor: Silvia Pärmann

Kirjastus: Randvelt kirjastus

Tutvustus

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Pärmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile läbi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia kui ka palju eksootilisemalt kõlavad Kalmõkkia, Somaalimaa ja Lääne-Sahara ning puhkuserõõme tõotav Põhja-Küpros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamäärase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Pärmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see kõik muidugi ei vaimustanud – nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis küsimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine õnnestub. Aga samas viis see reis mõtted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja küsimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.

Teekond nendele küsimusele vastust otsides viis Silvia Pärmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid väga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispüüete puudumine tekitas lihtsalt hämmingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tähtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse väljakuulutamine oli kohalike meelest kõikidest halbadest variantidest lihtsalt kõige vähem halb – ja viis kohtadesse, mis käitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud täiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiserööv või majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kõlistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema.

See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond täis varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja ÜRO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.

Otsisin päris pikalt, mida lugeda ja leidsin, et keegi grupis tutvustas seda raamatut ja tekkis endalgi soov see läbi lugeda. Mul on hea meel, et ma niimoodi tegin ja selle raamatu endale lugemisse laenutasin.

See on lugu riikidest, mida pole lihtsalt olemas. Keegi neist väga ei räägi, kuid autor on otsustanud neist rääkida ja ka meieni need lood toonud. Igati väärt lugemine oli ja usun, et julgen ka teistele soovitada. Sain ka nii palju uusi maid teada ja pisut sealsest olust ka. Muidugi oli raamatus ka rohkelt pilte, mis tegid lugemise eriti ladusaks.

Igati muhedalt ja ladusalt kirjutatud reisiraamat ja usun, et loen sel kuul veel mõne reisiraamatu. Kohe selline tuhin tuli peale, pärast selle raamatu lugemist. Igati väärt tubli nelja punkti ja soovitan ka teistele!

Just sellised lood suudavad minu jaoks luua maailma, kus on võimalik reisida ja külastada just selliseid maid, mis sind eriti tõmbavad.

Põnevad lood vanast Tallinnast(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

13. Raamat, mille pealkirjas on mõne Euroopa riigi linn

Põnevad lood vanast Tallinnast(2019)(58lk)

Autor: Jaak Juske

Tutvustus

Ajaloolane Jaak Juske viib lapsed põnevale ja üllatusi täis ajarännakule mööda Tallinna.
Tallinn on väga vana linn – kui 2008. aastal tehti Vabaduse väljakul arheoloogilisi kaevamisi, satuti seal enam kui 5000 aastat vanale kiviaja inimeste peatuspaigale. Toona oli nüüdse Vabaduse väljaku kohal merepiir.
Nii pika ajalooga linnal on olnud ka mitu nime. Muinasajal siinkandis asunud eestlaste puitlinnust kutsuti Lindaniseks. 700 aastat oli Tallinna ametlikuks nimeks Reval, venepäraselt Revel. Venelased on nimetanud linna ka Kolõvaniks. Kohalikud eestlased aga kutsusid oma kodulinna juba keskaja lõpus Tallinnaks.
Sel ajal – ehk pärast Taani kuninga vallutust kaheksa sajandit tagasi – saigi Tallinnast tõeline linn. Tegelikult jagunes tänane Tallinn toona kaheks võimukeskuseks, kes tihti omavahel tülis olid. Ajapikku ümbritseti Tallinn üle kahe kilomeetri pika, rohkete tornide ja väravatega kivist kaitsemüüriga, mis kaitsesid linna edukalt ning on tänagi valdavalt alles. Vanade linnakindlustuste kõrval on väga hästi säilinud ka ülejäänud vanalinn oma viilkatustega linnakodanike majade, raekoja, gildihoonete, mitmete kirikute ja kloostritega. Ka vanalinna tänavatevõrk on pärit keskajast. All-linna südameks olnud vana turuplats, nüüdne Raekoja plats, on ka täna linna jaoks oluliste sündmuste toimumispaigaks. Paasi vanalinna müüride ja majade rajamiseks murti Lasnamäelt, sealt, kus täna asub Pae park ja järv.
Tallinn on täis põnevaid lugusid! Pärast nende lugemist võtke koos perega ette jalutuskäik neid kohti ja lugusid avastama!

Viimane lugu viis mind endaga Tallinna. Linna, millel on mitmeid põnevaid lugusid pajatada. Mulle meeldis see raamat väga. Isegi väga. Nii kaasahaaravalt kirjutatud lugu pole ammu lugenud. Mis siis, et tegu on pigem sellise pealinnast  erinevaid lugusid pajatava looga.

Mulle meeldis ja ma usun, et loen teisigi selle autori raamatuid. Ma ei tea miks, ma varem seda raamatut pole lugemisse leidnud. Kuid selle lugemiseväljakutse punkti albumit lapates jäi see raamat silma ja niimoodi ma ta loetud saingi.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Ma usun, et te ei pea seda üldsegi kahetsema.

Usun, et leian veelgi aega, et lugeda põnevaid raamatuid, mis pole ainult krimi ja fantaasiaraamatud.

Kes soovib neid põnevaid lugusid lugeda, siis ellus on see raamat täitsa saadaval ja minagi leidsin ta sealt.

Kaunist õhtut kõigile!

 

Iseenda laps(Iseenda laps sarja 1.raamat)(2011)

Lugemiseväljakutse 2019

37. Raamat autorilt, kes on noorem kui sina

Iseenda laps(Iseenda laps sarja 1.raamat)(2011)(444lk)

Autor: Airika Harrik

Tutvustus

“Ja kus su keha siis on?” nõudis ta.”Seal, eemal,” osutasin ma sinna, kus rabelevat ja sõimavat Jörgenit kinni hoiti.Vanake ei pööranud meile enam mingit tähelepanu ja hõljus üllatavalt kiiresti sinnapoole, kuhu ma just osutanud olin. Mõtlesin tol hetkel, et veel kuu aega tagasi poleks ma uskunudki, et minuga kunagi üldse midagi sellist juhtuda võiks – vaimud, Kuuhundid, Valvurid, Ülemiste Vanake, kuulsuste sarnased golemid… Jube! Kuid nüüd olin ma ka ise selle maailma liige. Tagasiteed polnud ja see tundus isegi kuidagi loomulik.

Raamatu “Iseenda laps” kangelanna, tavaline Tallinna koolitüdruk Annika seisab ühel hommikul kummaliste valikute ees. Enesele ootamatult naaseb ta oma sünnieelsesse aega, armub siniste juustega noormehesse, kes osutub vaimuks, võitleb müstiliste olenditega ning tema missiooniks saab päästa maailm läbi selle, et sünnitada ?. iseennast.

Autorist: Airka Harrik on sündinud 28.veebruaril 1995, lõpetanud Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklassi ning jätkab õpinguid Tallinna 21. koolis. “Iseenda laps”, mille kirjutamist alustas ta 13aastasena, on tema esikromaan ning esimene osa samateemalisest triloogiast.

Vot see oli alles lugemine. Mulle meeldis väga. Peategelane oli selline, kellele on lihtne kaasa elada.  Peategelaseks on Annika, kes peab tegema oma elus kõige tähtsamad valikud. Kas ta saab sellega hakkama, seda peate te ise lugema.

Annika  elu on siiani olnud tavaline, kuid nüüd näeb ta vana maailma tegelasi, nagu vaimud ja kuuhundid. Igal päeval õpib neiu midagi uut, saab sõpru ja vaenlasi, kogeb armastust ja reetmist. Annika päritolu kohta tulevad välja üllatavad faktid. Millised seda peate te ise lugema. Mulle meeldis nii väga, et ma ei suutnud lugemist lõpetada ja muudkui lugesin ja lugesin.

Soovitan kindlasti teistele lugemiseks. Mind igatahes ootavad nüüd ees järgmised kaks osa. Millal ma nendega alustan, seda näitab aeg.

Kes oskab soovitada mulle raamatuid vaimude ja libahuntidega, siis andke endast märku!!