Arheoloogia(2006)

Reis ümber maailma 2022

NOVEMBER: Kirka ja kühvliga. Kõik, mis maa sees, madalamal või sügavamal, ise tekkinud või sinna pandud. Arheoloogiast geoloogiani, magmast muumiateni.

Arheoloogia(2006)(130lk)

Autor: Abigail Wheatley

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Inspireeriv ekskursioon arheoloogiamaailma pakub ülevaate arheoloogide tööst ning kuulsamatest arheoloogilistest leiukohtadest ja leidudest. Iga teema juures on lisaks rohketele piltidele ja skeemidele soovitatud ka asjakohaseid veebilehti, mis pakuvad arheoloogilist teavet, videoklippe, mänge ning interaktiivseid väljapanekuid.

See raamat on lugu arheoloogiast ja tegemist on mõnusa ja inspireeriva ekskursiooniga, mis pakub ülevaadet arheoloogide tööst ja kuulsamatest leiukohtadest ja leidudest. Mulle väga meeldis see raamat ja nii mõnus vaheldus ka teistele lugemistele. Lisaks on loos ka palju pilte ja isegi internetilingid kust leida veel infot antud teema kohta.

Igatahes minu jaoks on iga kuu selliste raamatute lugemine lustlik ja seikluslik mäng, et leida taas midagi, mis sobiks etteantud teema alla. Loodan, et ka see on päris hea teema, mis sel korral valisin ja eks näis mis see kuu mulle veel ette toob.

Kes huvitub samuti arheoloogiast, siis ma julgen seda raamatut soovitada küll. Mõneti võiks see raamat lugejaid ahvatleda küll. Igatahes avastage ise seda maailma ja nautige seda mis teile on lugemiseks antud.

Kuu lühiajalugu(2021)

Reis ümber maailma 2022

OKTOOBER: KÄI KUU PEALE. Või ka kaugemale- maailmaruum, selle uurimine, vallutamine ja avastamine.

Kuu lühiajalugu(2021)(186lk)

Autor: Fatoumata Kebe

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Niikaua kui on eksisteerinud inimene, on tema toimetamisi ikka ülevalt vaadanud Kuu. Ta on tegelane arvukates müütides ning tema liikumise ja muutumise järgi pandi paika kuukalender. Aga miks ta kasvab ja kahaneb? Miks ta tõuseb iga päev mõnevõrra hiljem kui eelmisel päeval? Miks ta vahel üldse ei tõuse? Kuidas ta tekkis? Ja millal? Millest ta koosneb? Milline oleks elu Maal, kui Kuud ei oleks? Kuidas Kuu paisutab ookeani? Kas Kuu peal käidi või ei käidud? Ja üldse: kes viskas Kuu peale jänese? Ning kes raius Kuu kirvega veerandikeks ja miks?

Prantsuse astrofüüsik ja koolitaja Fatoumata Kebe oli Kuu kahvatust kumast lummatud juba tüdrukupõlves. Ta kaitses 31-aastasena Pariisis doktorikraadi ja on kosmoseprügi trajektooride arvutamise spetsialist. Ta kummutab astronoomiaga seotud klišeesid ja esitab tõsiteaduslikku materjali üldarusaadavas vormis.

Kuna mul oli see raamat juba lugemislaual, siis otsustasin ta ka läbi lugeda. Eks see olegi mõnus rännak Kuule ja ma nautisin seda reisi väga. Üks mõnusamaid pikki rännakuid mööda kosmost, et jõuda Kuule ja nautida lugu temast. Eks temagi on meie päikesesüsteemis väga tähtis ja ilma temata poleks ju meil ööd.

Polnud kuiv faktipõhine lugu, vaid täiesti nauditavalt kirjutatud lugu ning raske oli mitte seda lugu lõpuni lugeda. Sain nii palju uut ja huvitavat teada.

Kes tahab teada, mida autor Kuust ka pajatab, siis peakski seda ise lugema. Usun, et meeldib teilegi ja te naudite samuti seda lugu nagu mina seda tegin. Ma olen väga rahul ja usun, et ka mõni teaduslikum raamat peaks igal kuul ikka lugemislauale jõudma. Väärt lugemine igatahes ja soovitan teistelegi!

Gandhi(Vabadusvõitleja, kes ühendas rahva)(2006)

Reis ümber maailma 2022

SEPTEMBER: Penno ja Eiffeli torn. Leia oma lemmik: koht, sündmus, asi, rahvas ,jms, mis on maailma kõige- kõige kõigem.

Gandhi(Vabadusvõitleja, kes ühendas rahva)(2006)(64lk)

Autor: Philip Wilkinson

Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Tutvustus

Raamat kuulub sarja “Maailma elulood”. Nii kaua, kui keegi suudab mäletada, on India igatsenud vabadust. Aga mitte keegi poleks suutnud uskuda, et ühe inimese pingutused lõpetavad sajandeid kestnud Briti ülemvõimu. Oma rahva etteotsa asunud Mohandas Gandhi elu oli ebatavaline. Raamat kirjeldab tema poisipõlve vempe ja teda innustanud kangelaslugusid. Läbi rahulike protestimarsside, näljastreikide ja tragöödia sai Gandhist suurim kangelane, keda India tunneb.

Seekord otsustasin sattuda Indiasse. Kohtusin seal põgusalt ühe maailma tuntuma mehega, kes suutis hoolimata kõigest liita oma rahva ja ta on ka mees, keda iga indialane kindlasti tunneb. Nii ka mina. Olin temast kuulnud ja otsustasin hetke ajel ka see raamat endale lugemisse tuua.

Ma ei pidanud üldsegi pettuma. Nüüd olles selle loo läbi lugenud, usun, et leian endas jõudu, et lugeda veel seda sarja kuhu ka see lugu kuulub. Igatahes olen tänulik, et seda raamatut lugesin ja loodan, et see ka sobib siia teemasse, sest minu jaoks on Gandhi üks väärt inimene ja mul oli au temast lugeda. Ta oli kõike seda, mida tol ajal india vajas ja just tema oli see, kes suutis indialased taas ühtseks rahvaks ühendada.

Minu jaoks on ta maailma kõige-kõige. Alati on rahval vaja inimest, kes neid juhiks ja õigele teele juhataks. Aitaks üle nii raskustest, kui suudaks olla rahulik ja kindel juht. Minu jaoks igatahes Gandhi seda oli ka niimoodi ka see lugu läks kui lennates.

Kindlasti väärt lugemine ja loodan, et mõni selline lugu jõuab veel minu lugemislauale, ma laenutasin selle juba ammu ja nüüd avastasin, et sobib ta ka sel kuul läbi lugeda. Keda samuti huvitab, siis lugege kindlasti!

Loomade armuelu(2018)

Reis ümber maailma 2022

August: Ahv on ka inimene

Loomade armuelu(2018)(144lk)

Autor: Katharina von der Gathen

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Koprad jäävad teineteisele kogu elu truuks.
Skorpionid võrgutavad partnerit õrnalt tantsides.
Emased pingviinid võtavad nii mõnigi kord armastuse eest tasu.
Isased lõvid on pärast nelikümmend korda seksimist päevas omadega päris läbi.
Ja kõige brutaalsemad on voodilutikad!

Peentest ja alatutest võrgutamisnippidest, geniaalsetest genitaalidest, väga targalt planeeritud tiinusest ja kõige armsamatest loomalastest ilma peal – sellest raamatust leiab palju toredat ja imestusväärset, jubedat ja kummalist, tuttavlikku ja võõrast. See kõik annab aimu loomade armuelu lõpmatust mitmekesisusest. Üks, mis seejuures selgeks saab: ei ole olemas midagi, mida poleks olemas.

Vot see oli alles lugemine. Nägin, et keegi kuskil tutvustas seda raamatut ja mind haaras endaga juba ka kaanepilt. Lugema asudes ei osanud ma oodata, et mind tabab selle loo lugemisega täielik naeruteraapia. Oh, seda loomade elu küll. Muidugi kõike andsid juurde veel ka pildid.

Olen väga rahul, et seda raamatut lugesin, sain küll imelike pilkude osaliseks, kuid ma ei kahetse selle raamatu lugemist üldse. Pigem on hea meel, et minuni see raamat jõudis ja ma selle läbi lugesin. Eks nüüd vaatangi loomi ka hoopis teise pilguga. Seda kõike heas mõttes. 😀

Usun, et igaüks leiab siit midagi sellist, mis teda lõbustab ja seda raamatut lugema kutsub. Mulle igatahes meeldis ja kindlasti üks värvikaid lugemisi sel kuul. Aitäh kõigile, kes mind seda raamatut lugema innustasid.

Riigid, mida pole olemas(2020)

Reis ümber maailma 2022

JUULI: ODÜSSEIA :reisikiri maailma avarusest või aegade hämarusest.

Riigid, mida pole olemas(2020)(128lk)

Autor: Silvia Pärmann

Kirjastus: Randvelt kirjastus

Tutvustus

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Pärmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile läbi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi ühte saatust jaganud Abhaasia, Mägi-Karabahh ja Tšetšeenia kui ka palju eksootilisemalt kõlavad Kalmõkkia, Somaalimaa ja Lääne-Sahara ning puhkuserõõme tõotav Põhja-Küpros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamäärase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Pärmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see kõik muidugi ei vaimustanud – nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis küsimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine õnnestub. Aga samas viis see reis mõtted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja küsimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.

Teekond nendele küsimusele vastust otsides viis Silvia Pärmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid väga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispüüete puudumine tekitas lihtsalt hämmingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tähtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse väljakuulutamine oli kohalike meelest kõikidest halbadest variantidest lihtsalt kõige vähem halb – ja viis kohtadesse, mis käitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud täiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiserööv või majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kõlistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema.

See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond täis varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja ÜRO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.

Otsisin päris pikalt, mida lugeda ja leidsin, et keegi grupis tutvustas seda raamatut ja tekkis endalgi soov see läbi lugeda. Mul on hea meel, et ma niimoodi tegin ja selle raamatu endale lugemisse laenutasin.

See on lugu riikidest, mida pole lihtsalt olemas. Keegi neist väga ei räägi, kuid autor on otsustanud neist rääkida ja ka meieni need lood toonud. Igati väärt lugemine oli ja usun, et julgen ka teistele soovitada. Sain ka nii palju uusi maid teada ja pisut sealsest olust ka. Muidugi oli raamatus ka rohkelt pilte, mis tegid lugemise eriti ladusaks.

Igati muhedalt ja ladusalt kirjutatud reisiraamat ja usun, et loen sel kuul veel mõne reisiraamatu. Kohe selline tuhin tuli peale, pärast selle raamatu lugemist. Igati väärt tubli nelja punkti ja soovitan ka teistele!

Just sellised lood suudavad minu jaoks luua maailma, kus on võimalik reisida ja külastada just selliseid maid, mis sind eriti tõmbavad.

Bagration(mees kes armastas sõda)(2015)

Reis ümber maailma 2022

Juuni: Terra Incognita. Sellest oled siiani kuulnud heal juhul vaid nime

Bagration(mees kes armastas sõda)(2015)(120lk)

Autor: Jüri Kotšinev

Kirjastus: Grenader Grupp

Tutvustus

Vene Impeeriumi sõjaajalugu kätkeb endas suurel hulgal nii etnilistest venelastest kui ka teiste, impeeriumiga liidetud rahvuste esindajate hulgast pärit andekaid väejuhte. Mõned neist arendasid omaaegset sõjanduskunsti ning kirjutasid oma nime maailma sõjaajalukku. Üks sellistest meestest oli grusiin – Bagratiidide dünastiasse kuuluv Gruusia kunagise kuningasoo esindaja. Selle väejuhi nimi oli Pjotr Bagration.
Oma kuulsate õpetajate – Aleksandr Suvorovi ja Mihhail Kutuzovi mantlipärijana jäi Bagration maailma sõjaajalukku.
Bagration kujunes võimekaks väejuhiks XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi algusaastatel. See oli aeg, kui Venemaa sõdis katkematult terve rea Euroopa riikidega. Bagration sõdis Kaukaasias, Otšakovi all, Itaalia rohelistel väljadel ning Šveitsi mägedes, Austrias ja Ida-Preisimaal, Balkanitel ja Soomes.

See on üks selle kuu raskemaid lugemisi. Otsisin pikalt siia teemasse raamatut ja lõpuks suure tuhinaga otsustasin oma sõbralt abi küsida. Tema soovitas mulle mõnd väejuhti, kellest olen ainult nime kuulnud. Kuna minu enda riiulis polnud sobivat raamatut, siis otsustasin sõbra omas sobrada ja leidsin selle loo.

See on lugu väejuhist nimega Pjotr Bagration. Temast olen tõesti vaid kuulnud nime ja otsustasin siis selle raamatu endale lugemisse haarata.

Ta oli küll rahvuselt grusiin, kuid vägagi võimekas väejuht. See oli aeg, mil Venemaa sõdis katkematult terve rea Euroopa riikidega. Eks temagi sõdis seal, kust temalt seda nõuti. Ta oli andekas ja võitles alati vapralt ja ei andnud kunagi alla.

Igati väärt lugemine, kuid minu jaoks kippus pisut venima ja usun, et oleks saanud temast loo pisut lühemalt ära kirjutada. Aga see on puhtalt minu arvamus. Kas kellegi tuleb veel mõttesse mõni väejuht, kellest võiksin lugeda? Hetkel on isu selliste raamatute järgi ja loodan, et jõuan veel mõne raamatu sel kuul läbi loetud.

Soovitada ei oska, keda see mees kõnetab, siis lugege!

Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)

Reis ümber maailma ehk argonaut

MAI: Lõputud küsimused ja peaaegu lõplikud vastused ehk LASTE AIMERAAMAT

Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)(134lk)

Autor: Max Wainewright

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sammsammuliste juhenditega ja lõbusate illustratsioonidega raamatu abil õpib noor arvutihuviline kasutama Logo, looma arvutimänge Scratchis, programmeerima Pythonis, katsetama HTML-iga ja kirjutama JavaScripti, et teha ise lõbusaid veebilehti ja veel palju muudki!
Robotitest abilised hoolitsevad selle eest, et kõik saaks selgeks mänguliselt ja loovalt.

Seda raamatut lugedes püüdsin ka kõik sealsed ülesanded läbi lahendada ja eneselegi üllatuseks oli nii mõnigi nipp ka varasemast kooliajast selge. Mulle meeldivad sellised tehnikaga seotud raamatud ja ka see oli üks ütlemata mõnus lugemine.

Ma usun, et see raamat sobib igale ühele avastamiseks, kes vähegi on programmeerimisest huvitatud ja soovib enda teadmisi täiendada. Tegu pole küll nii-öelda juturaamatuga, kuid siiski nautisin lugemist ja nende ülesannete lahendamist.

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks ja harjutamiseks. Usun, et igati vajalik raamat neile, kes soovivad selle maailmaga tutvust teha ja ka neile, kes on küll seda ala õppinud ja kes soovivad oma teadmisi meelde tuletada ja harjutada.

Tore, et mulle see raamat enda koduses riiulis pihku jäi. Vahel on hea lugeda ka oma koduriiuli raamatuid, muidu tekibki neid liiga palju ja lugemiseni ei tavatsegi üldse jõudagi.

Soovitan teistelegi ja kindlasti avastage seda põnevat maailma, kui üksinda ei taha, siis kasvõi koos oma lapsega, kellele see võiks huvi pakkuda. Muidugi on raamatus ohtralt ka pilte, mis teevad teema arusaamise kergemaks.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)

Reis ümber maailma 2022

APRILL: Kolossaalne plärts. Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõeliselt raputas. Vali raamat, mis keskendub neist ühele või mõnele.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)(143lk)

Autor: Bernd Freytag von Loringhoven

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui 2005. aastal ilmus prantsuse keeles teos pealkirjaga «Hitleri viimased päevad», pälvis see koheselt laialdast tähelepanu: raamat sisaldab mehe mälestusi, kes oli üks Hitleri viimaste päevade viimaseid tunnistajaid.
Üheksa kuu vältel, 1944. aasta juulist 1945. aasta aprillini kohtus noor staabiohvitser Bernd Freytag von Loringhoven Hitleriga pea iga päev, põgenedes punkrist ühena viimastest. Kuuskümmend aastat hiljem aitas prantsuse ajakirjanik François d’Alançon tal oma mälestused kirja panna.
Loringhoven suri paar aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris. Tema mälestused muudab Eesti lugeja jaoks eriti huvipakkuvaks tõsiasi, et nende autor oli sündinud Eestis, täpsemalt Kuressaares (1914. a). Ta pärines vanast Vestfaali aadlisuguvõsast, mille liikmed, nagu autor kinnitab, olid Baltimaadesse asunud juba 15. sajandil.

Mõtlesin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja kuna mõned olid grupis juba oma loetuid raamatuid tutvustanud, siis otsustasin valida selle raamatu kasuks. Mulle ajalugu meeldib ja ka see raamat oli üpriski põnev. Kuigi peategelane oli üsnagi vastandlik, siis sellest ajast oli täitsa huvitav lugeda.

Olen küll Teisest maailmasõjast ja Hitlerist ka varem lugenud, kuid nüüd sain üsnagi palju uut teada, kui see kõik muidugi ka tõele vastab. Eks kahtlus jääb, kes meist seda teab, kuidas autor on püüdnud end huvitavaks teha.

Igatahes täitsa hea lugemine oli, usun, et loeksin veelgi sel kuul midagi sarnast kuid ei usu, et selleks aega jääb. Loodan, et suudan kaks viimast lugemiseväljakutset ka täita, siis on kuu kenasti läbitud. Eks näis, kas nädalaga jõuan kaks raamatut läbi lugeda.

See raamat sobib selle kuu teema alla nagu valatult. Eks Hitler on jäänud ajalukku oma võimsate tegudega, kuid sellel kõigel on ka verisem ja tumedam pool. Kes tahab siis võib ise ka seda raamatut lugeda. Ei tahaks nii palju ette ära rääkida, siis pole ju enam põnevust üldse.

Aitäh teile kõigile, et minu postitusi ikka loete. Olge sama mõnusad edasi!

Minu Gröönimaa noorus(1999)

Reis ümber maailma 2022(ARGONAUT)

MÄRTS: Pikkus on oluline. Võta kaart ja ava see ja suska näpuga. Loe tabatud pikkuskraadil asuvast riigist, rahvast, piirkonnast, mandrist, inimesest.

Minu Gröönimaa noorus(1999)(276lk)

Autor: Peter Freuchen

Kirjastus: Olion

Tutvustus

Taani tuntud polaaruurija ja kirjaniku üks mitmest Gröönimaa-ainelisest raamatust käsitleb autori esimesi ekspeditsioone Gröönimaale. Selles kirjeldatakse sooja sümpaatiaga, kuid igati objektiivselt eskimote igapäevaelu ja toimetulekut jäise loodusega, nende kombeid ja saatust. Teoses meenutab autor oma noorusaega ja ka põhjusi, miks temast sai üldse polaaruurija ja –rändur.

Eskimote eluolu kirjeldused on detailsed, nendes avaldab autor oma suhtumist võõrastesse tavadesse (kuidas ta tantsis noore eskimo neiuga, kes oma juuste eest hoolt kandes oli neid pesnud uriiniga) ning analüüsib eskimote tundeelu. Olulisel kohal on eskimote füüsilise vastupidavuse kirjeldused: viibimine «kõrvetavas» külmas, jääkülmad «suplused», pärast 13-tunnist aerutamist veel mitu tundi tantsimist jne.

Valdav osa raamatust kuulub siiski autori enda ja teiste ekspeditsiooniliikmete igapäevatoimingute, juhtumuste ja seikluste kirjeldusele. Tutvustatakse ka teisi kuulsaid Arktika-uurijaid (Knud Rasmusseni, Mylius-Erichseni jt.).

Seekord sattusin hoopis Gröönimaale ja otsustasin lugeda midagi sellist, mis on mul kodus riiulis olemas. Raamatus oli lugu autori kui polaaruurija esimesest ekspeditsioonist Gröönimaale. Mind on alati maailmas nii-öelda külmad paigad paelunud ja seda on ka Gröönimaa.

Seekord siis külm seiklus koos autoriga eskimote maal ja kirjeldused ka nende igapäevaelust ning muidugi ka toimetulek jäise loodusega. Muidugi ka oli kirjeldatud eskimote kombeid ja saatust.

Mulle väga meeldis see raamat, kuna autor oli loosse pikkinud ka talle omast huumorit ja lugu tundus kuidagi ladusam ja põnevam, kui mõni faktipõhine raamat. Mulle meeldib selliseid raamatuid lugeda ja ma ei suuda neile lihtsalt vastu panna.

Kes tunneb, et teda kõnetab Gröönimaa põnev karge loodus ja sealsed elanikud, siis soovitan lugemiseks.

Tappidest lahti maailm(2021)

Reis ümber maailma 2022(ARGONAUT)

Veebruar: Vanad(head)ajad. Raamat, mille tegevus toimub või milles kirjeldatakse elu enne 1900.aastat.

Tappidest lahti maailm(2021)(296lk)

Autor: Philipp Blom

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. „Tappidest lahti maailm“ kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

„Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes.“ – Philipp Blom

Saksa keelest tõlkinud Anu Wintschalek.

Ootasin kaua selle raamatu lugemist ja olen nüüd pisut pettunud. Raamatu algus oli väga põnev ja huvitav, aga mida rohkem lõpu poole seda igavamaks läks. Eks sellepärast nii kaua selle raamatu lugemisega aega läkski. Siiski alguse poole eest annaksin küll pluss punktid.

Eks temaatika oli üpriski põnev ja usun, et see raamat sobib siia väljakutsesse täielikult. Raamat kirjeldab väikest jääaega, mis valitses Euroopat 17. sajandil. See väike jääaeg kujundas ümber terve Euroopa ja ka terve maailma, sest põhjustas mitmeid suuri muutusi, seda ka inimeste tegevuses.

Võib öelda, et tegemist on kasuliku ja hariva raamatuga, mis näitab meile selgelt, millega pidid tolle aja inimesed rinda pistma ja kuidas tekkis kõik uus, mida tunneme ka praegu.

Kui välja jätta raamatu teine pool, siis oli täitsa hea lugemine. Kes tahab, siis võib lugeda, mind tõmbas enim selle raamatu poole sealne temaatika.

Kes soovib, siis võib lugeda, muidugi juhul kui temaatika pakub huvi.