Teekond Pärsiasse(Loomingu Raamatukogu)(2018)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

Juuni: Reisikiri

Teekond Pärsiasse(Loomingu Raamatukogu)(2018)(133lk)

Autor: Moritz von Kotzebue

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Ida-Virumaal sündinud baltisaksa aadlimees (1789‒1861), Vene sõjaväelane ja maailmarändur, suundus 1817. aastal üle Kaukasuse koos Vene keiserliku saatkonnaga Pärsiasse, kinnitama Venemaa ja Pärsia vahelist igavest rahu. Elamusliku ja värvika teekonna kirjelduse avaldas trükis autori isa, Eesti kirjandus- ja teatriloost tuttav August von Kotzebue 1819. aastal.

Tegemist on siis baltisaksa aadlimehe reisiga 1817.aastal üle Kaukasuse koos Vene keiserliku saatkonnaga Pärsiasse, et kinnitada Venemaa ja Pärsia vahelist igavest rahu. Minu jaoks oli see raamat üks värvikamaid reisilugusid, mida üldse sel kuul olen lugenud.

Igati elamuslik lugemine ja mulle tõsiselt meeldis. Kuigi algus kippus pisut venima, siis mida edasi seda kaasahaaravam oli.

Ei tahakski väga midagi ära rääkida, sest siis poleks enam teistel midagi avastada, kuid ma usun, et see raamat on kindlasti lugemist väärt. Kindlasti võtan plaani järgmise sama autori raamatu, sest see on täitsa Ellus olemas.

Mõnus seiklus tol ajal ja seda kõike autori enda silmade läbi. Eks huumorit jagus samuti sellesse loosse piisavalt.

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)

Loomingu raamatukogu väljakutse 2022

MÄRTS: Hommage Riina Jesmin. Mõni tema tõlgitud raamat.

Seitsmekümne kahe päevaga ümber maailma (Loomingu Raamatukogu)(2021)(160lk)

Autor: Nellie Bly

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Noor ajakirjanik Nellie Bly (1864–1922) paistis 1880. aastatel Ameerikas silma paljude uuenduslike töödega: ta ei tahtnud piirduda naistoimetajatele määratud aiandus- ja kultuuriteemadega, vaid kirjutas ka naiste olukorrast vabrikutes, töötas esimese naisväliskorrespondendina Mehhikos, kuid kohalik diktaator lasi ta peagi riigist välja saata, ning oli muu hulgas ka üks ajakirjandusliku osaluseksperimendi meetodi loojatest, paljastades teeskleva patsiendina jõhkrat elu Blackwelli saare vaimuhaiglas.

1888.aastal pakkus ta The New York Worldi peatoimetajale välja idee sõita ümber maailma kiiremini kui Jules Verne’i romaani „Kaheksakümne päevaga ümber maailma“ kangelane Phileas Fogg. 1889. aasta novembris, veel ajal, kui naiste reisimisele ilma saatjata vaadati väga pika pilguga, algaski see võidujooks ajaga, millele Ameerikas vaimustusega kaasa elati. Reisikirja lugejate rõõmuks ei olnud ühendused toona sugugi väga sujuvad ja nii jäi Nellie Blyl aega ka vahepeatuste elust osasaamiseks ja selle kirjeldamiseks. Selle kokkuvõttena ilmus raamat, mis on väga hea ajastu elu-olu ja suhtumiste peegeldus.

Valisin kaua siia väljakutsesse raamatut ja olen väga rahul, et ma otsustasin selle raamatu kasuks. Nii põnevat reisiseiklust pole ma ammu lugeda saanud. Autor viis mind endaga koos ümber maailma reisile ja lubas, et teeb selle 72-päevaga ära. Katsumused mis teda sel teel ees ootasid, olid kõike muud kui kerged. Eks tema seiklustest oli väga põnev ja kaasahaarav lugeda.

Eks reisides tuleb ikka kõike ette ja alati maad kuhu ta sattus polnud just need, mida ta pikki silmi oli oodanud. Temas oli just seda tarmukust ja indu, et läbida see reis, just nende päevade jooksul, mis ta endale eesmärgiks oli võtnud.

Minu jaoks oli tegemist nauditava lugemisega ja usun, et ka see raamat on väärt lugemist. Selles loos oli kõike, mida ma reisilugude puhul väga hindan. Eks tol ajal olid need maad, mida ta külastas hoopis teistsugused kui nad on seda nüüdsel ajal.

Julgen ka teistele soovitada, kes seda veel lugenud ei ole. Tehke seda kindlasti!

Minu Gröönimaa noorus(1999)

Reis ümber maailma 2022(ARGONAUT)

MÄRTS: Pikkus on oluline. Võta kaart ja ava see ja suska näpuga. Loe tabatud pikkuskraadil asuvast riigist, rahvast, piirkonnast, mandrist, inimesest.

Minu Gröönimaa noorus(1999)(276lk)

Autor: Peter Freuchen

Kirjastus: Olion

Tutvustus

Taani tuntud polaaruurija ja kirjaniku üks mitmest Gröönimaa-ainelisest raamatust käsitleb autori esimesi ekspeditsioone Gröönimaale. Selles kirjeldatakse sooja sümpaatiaga, kuid igati objektiivselt eskimote igapäevaelu ja toimetulekut jäise loodusega, nende kombeid ja saatust. Teoses meenutab autor oma noorusaega ja ka põhjusi, miks temast sai üldse polaaruurija ja –rändur.

Eskimote eluolu kirjeldused on detailsed, nendes avaldab autor oma suhtumist võõrastesse tavadesse (kuidas ta tantsis noore eskimo neiuga, kes oma juuste eest hoolt kandes oli neid pesnud uriiniga) ning analüüsib eskimote tundeelu. Olulisel kohal on eskimote füüsilise vastupidavuse kirjeldused: viibimine «kõrvetavas» külmas, jääkülmad «suplused», pärast 13-tunnist aerutamist veel mitu tundi tantsimist jne.

Valdav osa raamatust kuulub siiski autori enda ja teiste ekspeditsiooniliikmete igapäevatoimingute, juhtumuste ja seikluste kirjeldusele. Tutvustatakse ka teisi kuulsaid Arktika-uurijaid (Knud Rasmusseni, Mylius-Erichseni jt.).

Seekord sattusin hoopis Gröönimaale ja otsustasin lugeda midagi sellist, mis on mul kodus riiulis olemas. Raamatus oli lugu autori kui polaaruurija esimesest ekspeditsioonist Gröönimaale. Mind on alati maailmas nii-öelda külmad paigad paelunud ja seda on ka Gröönimaa.

Seekord siis külm seiklus koos autoriga eskimote maal ja kirjeldused ka nende igapäevaelust ning muidugi ka toimetulek jäise loodusega. Muidugi ka oli kirjeldatud eskimote kombeid ja saatust.

Mulle väga meeldis see raamat, kuna autor oli loosse pikkinud ka talle omast huumorit ja lugu tundus kuidagi ladusam ja põnevam, kui mõni faktipõhine raamat. Mulle meeldib selliseid raamatuid lugeda ja ma ei suuda neile lihtsalt vastu panna.

Kes tunneb, et teda kõnetab Gröönimaa põnev karge loodus ja sealsed elanikud, siis soovitan lugemiseks.