Minu Iirimaa(Armastus tuleb karjudes)(2019)(200lk)
Autor: Rene Satsi
Kirjastus: Petrone Print
Tutvustus
Mida Iirimaa endast kujutab? Ilmselt ujuvad seda saart mainides silme ette pildid liigagi rohelisest loodusest, härjapõlvlastest, silmatükkivalt punastest juustest, sulnistest mägedest ja Guinnessi õlust. See kõik on muidugi väga pinnapealne. Ja mina üritan sellist pinnapealsust omamoodi korrigeerida.
Mind pandi Iirimaal p ä r i s e l t tööle. Ma jagasin korterit ööklubides poksida armastava iirlasega; aitasin kaugelt maalt pärit prostituudil oma teadmata Iiri väikelinnas maad kuulata; mind kahtlustati maffiavõsukese peksmises ja poolakaks olemises. Mu lugudesse mahuvad kummituskoer ja delfiin, kes pole normaalne. Kirjutan läbi irooniaprisma Eduard Vildest, hostelitest, oma eluraskustest võõral maal ja Iirimaa ajaloost. Kirjutan ka armastusest. Üritan keskenduda päris Iirimaa inimestele, päris probleemidele, päris eludele.
Iirimaal oleks minu kohta ka kindlasti üht-teist öelda, aga õnneks saan ainult mina seda teha. Ebavõrdsus, mis mulle ainult kasuks tuleb.
Seekordne Minu-sarja lugu oli muhe lugemine Iirimaast. Sealsed inimesed ja muidugi autori seiklused sel maal, mis olid nii kentsakad, et ma ei suutnud lihtsalt muigamata olla. Eks Iirimaa on üks unistus ja sinna tahaksin millalgi reisida.
Kuna nüüdsel ajal ei ole reisimine võimalik, siis õnneks on lohutus olemas. Muidugi Minu-sarja raamatute näol. Mul on väga hea meel, et ma seda raamatut just nüüd lugesin ja eks järgmiseks võtan samuti midagi sellest sarjast.
Sellel raamatukangelasel on jutustada oma lugu Iirimaal töötamisest ja seal elamisest. Alguses oli küll tunne, et siit tuleb midagi sellist, mis on igav ja üksluine, kuid mida rohkem ma lugesin, seda kiiremini ma lõppu jõudsin. Muidugi meeldisid väga sealses raamatus olevad pildid.
Mulle igatahes meeldis ja usun, et julgen ka teistele soovitada.
raamaturiiulike 