Musta paguni mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 3.raamat)(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

26. Eesti kirjaniku ajalooromaan

Musta paguni mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 3.raamat)(2021)(288lk)

Autor: Ain Kütt

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Ain Küti kriminaalloo „Musta paguni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Aadel on kolinud talveks maamõisatest linnakorteritesse ja veedab omi päevi nii asjalike toimetuste kui lõbustustega.

Lugu saab alguse Margaretha Elisabeth von Staali matustel, kus Sagadi mõisahärrale poetatakse taskusse kiri, mis teatab, et vanadaami surm polnud üldse mitte loomulik. Peatselt selgub, et kirjas on tõetera: tädi Margaretha vägivaldne surm ei jää kaugeltki ainsaks kuritööks. Järgneb veel mitu mõrva, mis kuidagi omavahel haakuda ei taha. Ühe aadliperekonna sassis suhete, erineva sisuga testamentide ja kahtlase taustaga vääriskivide segast lugu hakkab lahti harutama Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, keda abistavad tema mõisavalitseja Gerhard Wagner ja Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck.

“Musta paguni mõistatus” on mõtteline järg autori samade peategelastega krimilugudele “Risti soldati mõistatus” ja “Kuldse medaljoni mõistatus”.

Kuna lõpetasin selle loo lugemise eile, siis suures jaanipäeva tuhinas ei jõudnud ma sellest siis kirjutada, püüan täna selle vea kenasti parandada. Tunnistan ausalt, et olen suur Sagadi paruni lugude fänn ja ootan huviga, kas autorilt on ilmumas veel mõni lugu, kuna minu jaoks on need kolm lugu olnud mõnus kriminaalne vahepala ja olen neid väga nautinud. Nii ka seekord.

Selle loo tegevus toimub 1830. aasta külmal jaanuarikuul Tallinnas, peamiselt Toompeal. Peategelane Sagadi parun Fock on kutsutud oma tädi matustele. Seal poetatakse talle taskusse kiri, mis annab alust arvata, et tema tädi surm polnudki loomulik vaid selle taga võib-olla isegi mõrv. Kes küll võiks midagi sellist teha ja miks? Mis on tema motiiv? Kas härra Fock suudab lahendada selle mõistatuse?

Eks tal on ka sel korral varasemast tuttavad abilised ja koos jõud ühendades püütakse sellele pealtnäha keerulisele loole lahendus leida. Kes tahab teada, kas nad saavad sellega hakkama, siis lugege kindlasti.

Vahelduseks on hea lugeda mõni Eesti autori krimilugu, mis sind endaga kaasa tõmbab ja enne lahti ei lase, kui ka sina kui lugeja oled saanud teada, kes on süüdi ja miks.

Kindlasti üks selle suve mõnusamaid krimilugemisi ja kindlasti soovitan ka teistele seda sarja. Usun, et te ei pea seda valikut üldsegi kahetsema. Üks parimaid krimielamusi sel kuul. Aitäh autorile ja aitäh ka kirjastusele.

Kuldse medaljoni mõisatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 2.osa)(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

46. Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on lühem kui 5 tähte

Kuldse medaljoni mõisatus(Sagadi paruni mõrvalood sarja 2.osa)(2020)(328lk)

Autor: Ain Kütt

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Kriminaalloo „Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised püsivad uhkelt.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Põnev ja ettearvamatute pööretega sündmustik algab Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Kuigi selline õnnetu surm on omal ajal tõesti ühes Eesti mõisas aset leidnud, ei kahtlustatud toona juhtunus midagi kriminaalset. Raamatus hakkab arvatavat mõrva uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on kohaliku meeskohtu eesistuja. Teda aitavad Annikvere südikas mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ning Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner, kes on Focki ülikoolikaaslane ja hea sõber. Enne kui süüdlane paljastatud saab, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit.

„Kuldse medaljoni mõistatus“ on mõtteline järg autori samade peategelastega debüütromaanile „Risti soldati mõistatus“.

Olles varem lugenud läbi autori raamatu Risti soldati mõistatus, siis teadsin kohe, et tahan ka selle loo läbi lugeda. Lugu oli üsnagi tempokas ja pingeline, elasin tegelastele kaasa ja kui parasjagu ei lugenud midagi, siis mõtlesin, et kes küll võiks olla pahalane.

Seekordne lugu saab alguse Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Arvatavat mõrva asub uurima ei keegi muu kui Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on kohaliku meeskohtu eesistuja. Talle on muidugi abiks ka Annikvere südikas mõisapreili ja ka Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner, kes on Focki hea sõber ja ülikoolikaaslane.

Kuid enne kui paljastub süüdlane, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit. Mida rohkem nad seda lugu uurivad, seda pöörasemalt soovib keegi, et tõde ei paljastuks.

Kas nad kolmekesi suudavad leida lahenduse? Miks ja kes on selle kõige taga? Eks neile küsimustele saate vastused, kui ise seda raamatut loete. Mina nautisin igatahes seda kriminaalset lugu ja usun, et loen ka kolmanda osa läbi, mis nagu juba silmasin on ilmunud. Loodan, et saan peagi seda lugeda.

Soovitan teistelegi, kes pole veel seda sarja lugenud. Usun, et kui teile meeldib, et tegevus toimub kuskil mõisas ja on äärmiselt kriminaalne ja kulgeb mõnusas tempos, siis on see lugu just teile.

Risti soldati mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood 1.osa)(2019)

Lugemiseväljakutse 2021

43. Raamat, mille lugemissoovitus jõuab sinuni meedia vahendusel

Risti soldati mõistatus(Sagadi paruni mõrvalood 1.osa)(2019)(192lk)

Autor: Ain Kütt

Kirjastus: Hea Lugu

Tutvustus

Kriminaalloo „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele. 

Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.

Seekord on tegemist sellise krimilooga, mis viib meid taas aega, kus valitsesid veel mõisnikud ja sealsed sündmused on nii kriminaalsed, et neelavad sind endaga ja enne lahti ei lase, kui oled raamatu läbi lugenud. Kindlasti loen ka järgmist ilmunud osa, kuna esimene osa oli vapustavalt hea.

Nii meisterlikult kirjutatud lugu, et kordagi ei tekkinud mõtet, et jätaks pooleli. Muidugi eks tegelased olid kõik omamoodi sümpaatsed ja jätsid väga hea mulje. Autor on suurepäraselt saanud hakkama tolle aja õhustiku loomisega ja tema loodud tegelased on kõik omamoodi värvikad. Kiidan autorit selle eest, et ta meieni sellise põneva krimiloo on toonud.

Lugu saab alguse ühel maihommikul, kui Oandu karjamõisa keldrist leitakse Karula uhke mõisnikku surnukeha, kuigi ta ei peaks üldse seal olema. Kahtlustatakse mõrva. Kuid kes ja miks? Salapärast mõrvalugu asub lahendama Oandu karjamõisa omanik Fock, muidugi eks tal on ka abilisi, kes teda sealjuures aitavad.

Ma nautisin väga selle raamatu lugemist ja loodan, et leian aega lähiajal ka teise raamatu lugemiseks. Loodan, et saan jagu lugemisblokist ja olen taaskord oma heas vormis.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!