Kuniks elu(Uus salapäevik)( Hendrik Groen, 85 aastat vana)(2017)

Kuniks elu(Uus salapäevik)( Hendrik Groen, 85 aastat vana)(2017)(351lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Meeltliigutava kangelase Hendrik Groeni uus päevik.

Hendrik Groen tutvustas end oma eelmises salapäevikus “Salapäevik. Hendrik Groen, 83 1/4 aastat vana”. Koos Everti ja teiste sõpradega klubist Vanad, Kuid Mitte Surnud püüab Hendrik oma viimaseid eluaastaid ühes Põhja-Amsterdami hooldekodus võimalikult meeldivaks teha.

Mõnikord läheb Hendrikul raskeks pead püsti hoida. Õnneks on ta sule jälle pihku haaranud. Talle omase elegantse huumoriga võtab ta oma terava pilgu alla nii kaasasukad, direktsiooni, sõbrad kui ka vanaduspõlve üldiselt ega säästa seejuures ennastki.


Hendrik Groeni esimene päevik ilmus 2014. aastal (eesti keeles 2016). Selle suur menu – raamatul on juba tõeline fänniklubi, tõlkeõigused on omandanud 25 maad ja varsti valmib tv-sari – ning lugejate vaimustunud reageeringud innustasid teda päevikule järge kirjutama.

Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.
Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Adam Sharpi parimad palad” autor.

Peale esimese raamatu lugemist teadsin kohe, et kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist. Kui esimene oli pööraselt naljakas, siis seda on ka järgnev osa, aga eks siingi osas on ruumi kurbusele ja koomilistele juhtumistele.

Kindlasti lõbus ja haarav lugu Hendriku ja tema sõprade elust hooldekodus. Kogu sealne seltskond on nii omapärane ja vaimukas, et ma lihtsalt ei suutnud naermist lõpetada. Eks on ka kurbi hetki, mis mindki kui lugejat kurvastasid.

Omapärane ja muhe lugemine, mis haarab sind endasse juba peale esimese peatüki lugemist ja enne lahti ei lase, kui sa oled selle pöörase teekonna koos nende tegelastega läbi teinud. Nüüd ootangi põnevusega kolmanda osa lugemist. Usun, et sama hea lugemine kui need kaks osa, mis siiani loetud.

Hendriku eneseiroonia ja tema naljad. Oh, kes suudaks küll mitte naerda, kui sealsed elanikud on nii koomilised. Kindlasti loen ka seda sarja edasi. Olengi juba järjekorras, et kohe laenutada, kui vabaneb.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Esimese osa arvustuse leiab samuti siit blogist.

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)(304lk)

Autor:  Hendrik Groen

Tutvustus

Hendrik Groen võib ju vana olla, aga veel mitte surnud ning ta ei kavatse sugugi alla anda. Tõsi küll, ta jalutuskäigud jäävad järjest lühemaks, sest jalad ei taha hästi koostööd teha, ja ta peab sagedasti arsti juures käima.Tehniliselt võttes on ta rauk. Aga miks peaks elu sellegipoolest koosnema toataimede taga kohvi joomisest ja lõpuootusest?

Lühikeste, pealtnäha kergete, kuid eelkõige avameelsete päevikukatkete abil saame koos Hendrik Groeniga kaasa elada Põhja-Amsterdami vanadekodus tegutseva mässajate klubi „Vanad, Kuid Mitte Surnud“ elu tõusudele ja mõõnadele. Aasta viimasel päeval on sellele sarmikale vanahärrale küllap õige raske hüvasti öelda.

„Salapäevik“ on rahvusvaheline bestseller, mida on praeguseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde

Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.

-Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Abielu Rosiega” autor-

Raamatus saab palju naerda, kuid see on hoopis enamat kui lihtsalt komöödia. See on lugu sellest, kuidas sõprus, omakasupüüdmatus ja väärikus on inimese elus kesksel kohal. Kui ma olen vana mees, tahan ma olla Hendrik Groen.

-John Boyne, „Poiss triibulises pidžaamas” autor-

Hendrik Groen on kuningas. Minu 78aastane ema jääb tasapisi dementseks. Lehti ega ajakirju ta enam ei loe, ainult vanad fotoalbumid suudavad ta tähelepanu veel viieks minutiks köita. Aga Hendrik Groen suutis ta naerma ajada ja ta luges raamatut vähemalt pool tundi järjest.
-Ray Kluun, „Love Life” autor-

Seda raamatut lugedes ma naersin pisarateni ja siis ma naersin ja nutsin veel.
-David Suchet-

Jaa vot see oli alles lugemine. Seekordne saatuse sepa kuu viis mind Hollandisse ja ühe toreda vanamehe päevikut lugema. Ma ei kahetse seda kordagi. Pole varem nii palju naerda saanud kui seda raamatut lugedes.

Muudkui lugesin ja lugesin, mida rohkem seda tegin seda rohkem ka selle vanadekodu elule kaasa elasin.  Hendrik oli nii sümpaatne peategelane, et tema päevikut lugedes sai nii rõõmustada aga ka kurvastada. Muidugi naljakaid kohti oli päris mitmeid.

Peategelaseks on siis päeviku autor, Hendrik, kes otsustab oma päevi sisustada sellega, et hakkab kirjutama päevikut, et siis pärast oleks mida meenutada. Nii palju erinevaid sündmusi, nii kurbi kui ka naljakaid.

Kes tahab sealsele elule kaasa elada, siis marss raamatut lugema. Ma lugesin ja ei kahetse seda üldse. Naerupalavik on selle raamatuga kindlasti garanteeritud.

Mulle meeldis see raamat väga ja loodan aega leida ka järgmiste osade jaoks.

Nüüd aga ootan huviga, mis järgmise kuu saatuse sepp endaga kaasa toob.

Soovitan teistlegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.