Õun ja vihm(2018)

Lugemiseväljakutse 2021

8. Raamat Iirimaa autorilt

Õun ja vihm(2018)(272lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui Apple’i ema pärast üheteistaastast äraolekut naaseb, tunneb Apple end jälle terviklikuna. Lõpuks ometi saab ta vastuse teda aastaid vaevanud küsimusele, miks ema üldse ära läks. Ja nüüd on tal ka keegi, kes teismelist mõistab, mitte nii nagu Memm. Kuid täpselt nagu ema lahkumisel tormisel jõuluõhtul, on ka tema tagasitulekul mõru mekk juures ja peagi ei saa Apple enam arugi, kes tegelikult kelle eest hoolitseb. Alles siis, kui Apple kohtub inimesega, kes on veel suuremas segaduses kui ta ise, hakkab ta nägema asju nii, nagu need päriselt on.
See on lugu kurbadest lõppudest ja õnnelikest algustest. Lugu, mis aitab mõista, kes on tegelikult tõeliselt olulised.

Sarah Crossan on iiri kirjanik, kelle noorteromaanid on pälvinud suurt tunnustust. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud romaan „Üks“ (tlk Kristina Uluots), mis võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna, Carnegie medali.

See on üks südamlikumaid lugusid, mis ma olen sel kuul lugenud. Peategelaseks on tüdruk nimega Apple, kes elab vanaemaga. Tema ema läks Ameerikasse kui tüdruk oli veel pisike ja nüüd üksteist aastat hiljem on ema tagasi ja äkitselt soovib tüdrukut enda juurde elama kutsuda. Milliseid tundeid see Apples tekitab ja kas ta suudab emale äraminekut üldse andestada? Eks seda saate teada, kui ise seda lugu loete.

Ma usun, et see raamat on ehe tõestus sellest, et aeg parandab haavad ja kuidas õppida armastama. Kui sa oled kunagi lapsena millestki ilma jäänud ja nüüd suuremana mõistad sa, et elu võib-olla küll ebaõiglane, kuid andestamine on kõige tähtsam. Ma olen senimaani kõik eesti keelsed selle autori raamatud läbi lugenud ja need kõik on olnud omamoodi lugemised. Olen nii kurvastanud kui ka rõõmustanud ja usun, et soovitan teistelegi, kellele meeldivad noorteromaanid.

Seda lugu lugedes oli mul Applest ja Rainist nii kahju, et valasin isegi mõne pisara. Kuidas küll saab üks ema nii käituda? Kas ta tõesti ei näe, et tema lapsed vajavad teda? Mina ei suudaks nii. Mul on siiralt hea meel, et ma neid lugusid olen lugenud ja kõik on mulle omamoodi hinge läinud. Ka seekordne lugu pole mingi erand.

Teiste selle autori raamatute arvustused leiate samuti siit minu blogist. Ma loodan, et teilegi meeldivad ja tekitavad erinevaid emotsioone. Nüüd mõtlengi, et võtaks inglise keelsed osad ette. Eks näis millal muidugi nendeni jõuan.

Igatahes soovitan teistelegi ja loodan, et teilegi meeldib.

Iiris(2021)

Lugemiseväljakutse 2021

46. Raamatukogu uudiskirjanduse riiulilt paremalt 5. raamat

Iiris(2021)(360lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Tema nimi on Marla ja tema jaoks olen ma Iiris, ehkki vanemad panid mulle nimeks Allison.

Allison põgeneb kodust ja avastab, et on lageda taeva alla jäänud. Peavarju otsides leiab ta maja, mis tundub mahajäetuna. Kuid ei, majas elab üksinda mälu kaotanud vana naine, kes Allisoni nähes peab teda oma noorpõlvesõbrannaks Iiriseks. Miks ka mitte? Võib ju olla ka Iiris, et oleks mõnda aega peavari ja toit.

Alguses proovib Allison vana naist lihtsalt ära kasutada, kuid sedamööda kuidas ta hakkab aru saama, et Marla poeg kohtleb oma ema üsna sarnaselt sellega, kuidas Allisoni isa oma tütart kohtles, tekib nende vahel mõistmine. Sellest edasi juba tugi ja hoolitsus. Lõpuks iseseisvumine.

Mingis varjulises mälusopis mäletame me teineteist alati.

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud ka „Õun ja vihm” (2018) ning „Kuutõus” (2020). Crossani raamatud on mitmel korral pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu tutvus selle kirjanikuga algas raamatust Kuutõus, seejärel lugesin läbi ka tema varem ilmunud raamatu Üks. Mõlemad meeldisid väga ja olid just sellised lood, mis mind väga vapustasid. Kohe, kui nägin, et ka sel aastal ilmunud raamat on lugemiseks saadaval, võtsin selle Elisa Raamatus lugemiseks. Mind vapustas, et autor suudab luua maailma, kus on nii kurbust kui ka pisike näpuotsa täis rõõme. Ma usun, et ka sellest raamatust saab üks noorte seas loetumaid.

Allisoni elu on kõike muud kui täis rõõme ja naeru. Tema isa on vägivaldne ja tüdruk otsustab sealt põgeneda. Ta leiab peavarju ühe vanaproua juures, kes põeb dementsust. Marla jaoks on ta Iiris ja tüdruk soovib hoopis teistsugust elu kui ta on seda varem elanud. Eks mõistan tema tegu ja sedagi, et ta ei suuda Marlale esimest korda kohtudes oma pärisnime öelda.

Ma usun, et kõik meie seas, kes on varem seda raamatut lugenud, nõustuvad sellega, et ka selle loo puhul pole tegemist eriti kerge lugemisega. Eks kodune vägivald ja kui see on suunatud lastele, siis minu jaoks on see eriti karm. Lootsin kogu hingest, et tüdruk leiab parema koha kus elada ja ei pea enam isa juurde tagasi minema.

Kui soovite teada, mis tüdrukut loos veel ees ootab, siis lugege kindlasti! Vahel on vaja just sellised raamatuid, mis sind läbi raputavad ja mis puudutavad su hinge ja meeli.

Mina igatahes nautisin lugemist ja julgen ka teistele soovitada. Eh, see on üks lugusid, mis jääb kindlasti oma raskusega pikaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi ja näeme veel!

Üks(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

23.Raamat erivajadustega inimesest (sobib nii füüsiline kui ka vaimne erivajadus)

Üks(2017)(384lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha.
Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia.
Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimaluse leida uusi sõpru ja ehk armastustki.
Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali.
„Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“
Daily Mail
„Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“
Telegraph

Oh, kui kurb ja tõsine võib üks lugu olla. Kuigi lugemisest on mõned päevad möödas, siis mõtlen ikka sellele loole ja olen väga rahul, et seda lugesin, kuigi eks mõni pisar ka lõpuks tuli.

Mulle meeldis see raamat ja kiitused autorile, kes meieni selle loo tõi. Miski selles loos tundus nii tundlik ja hingekriipiv, et tegin isegi pisikese mõttepausi, enne kui järgmist peatükki alustasin.

Loo peategelased on Grace ja Tippi. Nad on Siiami-kaksikud ja nende lugu on nii kurb, et võtab elu üle järele mõtlema. Samuti nende elust ja olust ning neid ees ootavast esimesest koolipäevast. Igatahes mulle tõsiselt väga meeldis, mis siis et lugu ise oli kurb ja tõsine.

Kuidas lugu lõpeb ja mis neid veel ees ootab, seda lugege kallid sõbrad ise! Igatahes noorteromaanina üks minu lemmikumaid. Nüüd veel jäänud lugeda sama autori Õun ja vihm. Millal selle läbi saan, eks seda ole siis näha.

Kuutõus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

24.Raamat, mille pealkirjas on kas sõna “kuu” või “päike” (võib olla ka liitsõna, näit kuuvalgel, päikesetõus)

Kuutõus(2020)(352lk)

Autor: Sarah Crossan

Tutvustus

„Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind? mida on võimalik andestada? ja kuidas üldse jätta hüvasti?

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud veel keerulistest peresuhetest jutustav „Õun ja vihm” (2018). Mõlemad Crossani raamatud on pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu jaoks oli lugu raske teemaatikaga. Kellegi kaotamine pole kunagi kerge. See mida Joe läbi elama pidi, seda ei tahaks kellelegi. Tundsin, et pean seda lugu lugema pausidega, kuna vägisi tükkisid pisarad silma. Sellist ülekohut ei tahaks kellelegi ja veel teo eest, mida sa pole üldse sooritanud, vaid sind on lihtsalt süüdi lavastatud ja sa ei saa sinna midagi parata. Kahjuks nii Joe vennaga juhtus ja ta püüdis anda endast kõik, et teda kuidagi päästa. Kas tal see ka õnnestus, seda lugege ise!

Seekord pole tegu tüüpilise noorteromaaniga, lugu ise on selleks liiga realistlik ja karm. Mida teeksid sina, kui sinu lähedane mõistetaks surma kuriteo eest, mida ta pole sooritanud? Kui miski enam ei aita ja sul on jäänud veel loetud päevad, et temaga kohtuda ja koos olla. Kurb on lugeda lugu, mis poeb sulle hinge ja sa ei saa sinna midagi parata. Muidugi oli loos ka armastust, mis on ju noorteromaanidele omane.

Eks sellise temaatikaga raamatuid ongi raskem lugeda ja nendega läheb natuke kauem aega, et kõik loetu korralikult läbi mõelda. Lõpetasin küll eile selle raamatu, kuid tundsin et vajan aega, et lugu enda jaoks läbi mõelda.

Siin ma nüüd olen ja muudkui mõtlen ja mõtlen. Ühest küljest oli tegu reaalse ja tõsise looga, teisalt muidugi tegelased sobitusid sinna nagu valatult.

Ma loodan, et leian aega veel selle autori teiste raamatute lugemiseks. Eks nüüd võtangi ette Õun ja vihm. Eks näis, milliseks kujuneb sealse tegelase lugu.

Soovin kõigile kaunist õhtut ja hoidke oma lähedasi ja armastage neid! Elu elatakse ükskord ja mitut elu pole meile kellelegi antud.