Kuutõus(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

24.Raamat, mille pealkirjas on kas sõna “kuu” või “päike” (võib olla ka liitsõna, näit kuuvalgel, päikesetõus)

Kuutõus(2020)(352lk)

Autor: Sarah Crossan

Tutvustus

„Nad arvavad, et ma tegin ühele inimesele viga.
Kuid ma ei teinud. Kas kuuled?
Sest inimesed hakkavad sulle rääkima igasuguseid valesid.
Mul on vaja, et sa teaksid tõtt.”

Joe pole oma venda kümme aastat näinud ja seda kõige armutumal põhjusel – Ed ootab surmanuhtluse täideviimist. Ja nüüd, kus hukkamiskuupäev on välja kuulutatud, on Joe otsustanud veeta viimased nädalad venna kõrval, hoolimata, mida inimesed mõelda võivad.

See hingekriipiv ja südamlik noorteromaan esitab lugejale suuri ja raskeid küsimusi: mis on ühe elu hind? mida on võimalik andestada? ja kuidas üldse jätta hüvasti?

Sarah Crossan on mitme tunnustatud noorteromaani autor. Tema Siiami kaksikutest rääkiv romaan „Üks” (e.k 2017) võitis 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali. Eesti keeles on tema sulest ilmunud veel keerulistest peresuhetest jutustav „Õun ja vihm” (2018). Mõlemad Crossani raamatud on pälvinud Eesti Lastekaitseliidu hea noorteraamatu tiitli.

Minu jaoks oli lugu raske teemaatikaga. Kellegi kaotamine pole kunagi kerge. See mida Joe läbi elama pidi, seda ei tahaks kellelegi. Tundsin, et pean seda lugu lugema pausidega, kuna vägisi tükkisid pisarad silma. Sellist ülekohut ei tahaks kellelegi ja veel teo eest, mida sa pole üldse sooritanud, vaid sind on lihtsalt süüdi lavastatud ja sa ei saa sinna midagi parata. Kahjuks nii Joe vennaga juhtus ja ta püüdis anda endast kõik, et teda kuidagi päästa. Kas tal see ka õnnestus, seda lugege ise!

Seekord pole tegu tüüpilise noorteromaaniga, lugu ise on selleks liiga realistlik ja karm. Mida teeksid sina, kui sinu lähedane mõistetaks surma kuriteo eest, mida ta pole sooritanud? Kui miski enam ei aita ja sul on jäänud veel loetud päevad, et temaga kohtuda ja koos olla. Kurb on lugeda lugu, mis poeb sulle hinge ja sa ei saa sinna midagi parata. Muidugi oli loos ka armastust, mis on ju noorteromaanidele omane.

Eks sellise temaatikaga raamatuid ongi raskem lugeda ja nendega läheb natuke kauem aega, et kõik loetu korralikult läbi mõelda. Lõpetasin küll eile selle raamatu, kuid tundsin et vajan aega, et lugu enda jaoks läbi mõelda.

Siin ma nüüd olen ja muudkui mõtlen ja mõtlen. Ühest küljest oli tegu reaalse ja tõsise looga, teisalt muidugi tegelased sobitusid sinna nagu valatult.

Ma loodan, et leian aega veel selle autori teiste raamatute lugemiseks. Eks nüüd võtangi ette Õun ja vihm. Eks näis, milliseks kujuneb sealse tegelase lugu.

Soovin kõigile kaunist õhtut ja hoidke oma lähedasi ja armastage neid! Elu elatakse ükskord ja mitut elu pole meile kellelegi antud.