Ole ise oma õnne sepp 2020
Metsikud detektiivid(2013)(712lk)
Autor: Roberto Bolaño
Kirjastus: Koolibri
Tutvustus
See varalahkunud Tšiili nüüdiskirjaniku üks kolmest peateosest ilmus 1998. aastal. Ebalineaarse süžeega romaani kesksed teemad on muu hulgas põrandaalune kirjandus, luulekunst kui selline ja kadunud poetessi otsingud.
Metsikud detektiivid, luuletajad ja elukunstnikud Arturo Belano ja Ulises Lima asuvad teele saladusliku luuletajanna Cesárea Tinajero otsingutele. Eksirännakud ja nende järelmõjud kestavad kakskümmend aastat, 1976–1996, ja kulgevad läbi mitme maailmajao ning arvukate tegelaste, läbi romaani, milles leidub armastust ja surma, hullumaju ja ülikoole, piltmõistatusi ja kõrbehaudu, luuleanalüüsi ja kodusõda.
„Metsikuid detektiive” võib lugeda kui kirjandusloolist thriller’it, tee- või põlvkonnaromaani, mida on võrreldud nii Cortázari „Keksumängu” kui ka romaaniga, mida Borges kunagi ei kirjutanud.
Vot see oli alles sõit. Esiteks on raamatul 712 lehekülge, mis minu jaoks läksid kui lennates. Ei saanud nagu arugi, et neid niipalju oli. Mulle meeldis see lugemine väga ja loodan, et saan selle ka oma riiulisse.
Nii põnev lugemine oli, et raske oli seda käest panna. Kuigi kui vahel käed ära väsisid, siis toetasin raamatu lauale ja lugesin edasi. Ma olen nii meeldivalt üllatunud, et siiani mõtlen, et kus ma küll kogu selle aja olen olnud, et sellest raamatust midagi ei teadnud.
Nauditav lugemine algusest lõpuni. Autori kirjutamisstiilis on midagi sellist, mis mind looga hoidis ja enne ei suutnud lõpetada kui raamat loetud sai. Ma siiralt loodan, et leidub aega ka nende raamatute jaoks, mis mul üles märgitud said ja oma järge ootavad. Eks selleks peab raamatukokku kobima ja nad sealt koju tooma.
Ma julgen küll teistele soovitada, kes seda veel lugenud pole.
raamaturiiulike 