Minu Leedu(See kolmas Baltimaa)(2020)(280lk)
Autor: Sven Vahar
Kirjastus: Petrone Print
Tutvustus
Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu? Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi.
Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.
Ent kui saatus pakub võimaluse asuda Leetu elama, siis võtan selle vastu. On tunne, nagu läheksin esimest korda elus külla naabrile, kellega me koridoris viisakalt tervitame, ent kelle kohta ma tegelikult mitte midagi peale nime ei tea.
Leedus elatud aastate jooksul õpin paremini mõistma nii leedulasi kui ka iseennast, saan teada, miks nad eestlaste üle naeravad ja miks meid hindavad, võitlen leedu köögi ja keelega, saan VIPiks, vahetan ajakirjanikutöö programmeerija kutse vastu.
Mu lapse passi on sünnikohaks kirjutatud Leedu. Ka minusse jääb see maa igaveseks, isegi kui siit kunagi ära kolin.
Mõnda aega pole miskit lugenud ja nüüd kirjutan teile maast, millest olen ainult pisut kuulnud, kuid süviti pole temasse seiklema saanud minna. Nüüdseks on see viga parandatud ja sain ikka päris palju huvitavat Leedu kohta teada ja võiksin ka ise sinna reisida ja sealseid vaatamisväärsusi nautida. Kas keegi on käinud ja oskab midagi soovitada? Igatahes oli see alles sõit. Leedu on ju osa Baltimaast ja kuidagi nii Eesti kui ka Läti varju jäänud. Palju räägitakse ju teistest kahest maast kui Leedust. Eks sealgi on päris palju uut ja huvitavat avastada.
Eks see olegi mõnus seiklus koos autoriga Leedus, sest see on maa kuhu saatus on neid viinud ning see oleks nagu kohtumine uue naabriga, kellest me oleme küll kuulnud, kuid kellest me peale nime midagi ei tea. Nii on ka Leeduga. Muidugi teeb autor tutvust nii leedu keelega kui ka sealse köögiga. Päris põnev oli lugu jälgida ja nautisin selle loo lugemist täiel rinnal. Eks minu sarja raamatuid on mitmeid, mis mind veel ootavad ja loodan, et ka järgmised on sama värvikad kui oli seda Leedu lugu. Vahelduseks küsiks mõnd soovitust, mis teile kallid lugejad on meeldinud?
Kindlasti tahaksin ka ise Leedus ära käia ja sealset kööki ja kõike muud oma silmaga näha. Eks tuleb võtta plaani ja ma usun, et kui unistada, siis ikka suurelt. Mulle tõsiselt meeldis see lugu ning muidugi juba kaanepilt on väga lugema kutsuv. Õhupalliga sõit on mul veel elus tegemata, kuigi kardan kõrgust, siis selle teeksin kindlasti ära. See on juba selle tõttu põnev, et siis avaneb võimalus nautida kõike ülevalt pilvede vahelt. Muidugi soovitan teistele ka lugemiseks. Mõnusalt hea lugu!
raamaturiiulike 