Naine puuris(Osakond Q sarja 1.raamat)(2014)

Lugemiseväljakutse 2021

7. Anna autorile esimene võimalus (Oled kirjanikust palju kuulnud, teda soovitatakse, kiidetakse, aga Sina ei ole ühtegi tema raamatut lugenud, Sul on tõrge jne).

Naine puuris(Osakond Q sarja 1.raamat)(2014)(330lk)

Autor: Jussi Adler-Olsen

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Ühel ilusal kevadtalvisel päeval kaob jäljetult noor ja edukas Folketingi poliitik Merete Lynggaard. Meedia lahkab raevukalt tema kadumise ja eraelu üksikasju, pealkirjades oletatakse igasuguseid versioone: oli see enesetapp, mõrv, traagiline õnnetus, inimrööv või äkki hoopis vabatahtlik põgenemine? Politsei käivitab kohe põhjaliku uurimise, kuid tulemusi sel pole. Merete Lynggaard oleks nagu maa alla vajunud.

Alles siis, kui ebatraditsioonilise lähenemisega ja elust vintsutatud kriminaalkomissar Carl Mørck pannakse juhtima osakond Q-d, politsei vastasutatud üksust, mille ülesandeks on uurida “kõrgendatud tähelepanu nõudvaid” kuritegusid, hakkab uurimine jõudsalt edenema. Peatselt on Carl Mørck koos oma assistendi Hafez el-Assadiga jälil külmaverelisel kurjategijal, kes vihkamisest ajendatuna on sepitsenud täiesti pöörase kättemaksuplaani.

Kas Carl ja Assad jõuavad kurjategijat takistada või saavad ka neist tema ohvrid? 

Seekord sattusin siis tuttava soovitusel Taani kirjaniku raamatut lugema. Ma ei tea miks ma varem seda autorit pole lugenud. Kõik muudkui soovitasid ja kiitsid, mul tekkis nagu tõrge ja ma ei suutnud üldse seda raamatut esimest korda lugedagi. Nüüd mõned kuud hiljem otsustasin, et loen esimesegi osa läbi ja vaatan siis, mis edasi.

Nüüd olles esimese läbi lugenud, tean, et ega selle sarja lugemist pooleli jätta küll ei tohi. Ma kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist.

Peategelaseks on uurija Carl Mørck, kes juhuse tahtel pannakse juhtima osakonda Q, mille ülesandeks on uurida kõrgendatud tähelepanu nõudvaid kuritegusid. Koos oma abilise Assadiga asuvad nad uurima Merete Lynggaardi kadumist ja mida lugu edasi, seda põnevamaks ja tempokamaks lugu muutus.

Ma elasin tegelastele nii kaasa ja mulle meeldis, et lugu ei olnud kirjutatud aeglases tempos, vaid pidevalt juhtus midagi ja vaikselt hakkas lahti rulluma ka juhtumi lahendus. Seda kõike muidugi tänu Carlile ja Assadile. Endal ei tulnud kordagi ette, et kes võiks süüdi olla ja miks kõik see üldse juhtus. Nii, et igatahes saab see lugu kindlasti minult viis punkti.

Nauditav ja tempokas lugemine, juba laenutasin Ellus ka teise osa, seega Carli seiklused igatahes uurijana jätkuvad. Ma julgen ka teistele soovitada, kes varem seda sarja lugenud pole. Igatahes minu tuttavate seas on see sari päris populaarne ja eks sellepärast ma ka selle lugemise endale ette võtsingi.

Soovitan teistelegi ja usun, et te ei pea pettuma. Põnevusest selles loos juba puudus ei tule!

Krokodillilind(2019)

Krokodillilind(2019)(285lk)

Autor: Katrine Engberg

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Mõrvalood Kopenhaagenis Kørneri ja Werneri esimene lugu „Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega. Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal. Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all. „Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas.

2016. aastal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused. Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.

Seekordne lugu viis mind Kopenhaagenisse. Sealsed uurijad Kørner ja Werner asuvad uurima üht mõrvalugu. Kes tappis selle naise ja mis põhjusel? Kas tõesti ei paista lahendust kuskilt?

Neile küsimustele leiate vastused kindlasti sellest raamatust. Mulle meeldis see lugemine väga. Selles oli nii parajalt põnevust kui ka lugu ise oli tempokas ja kiskus sind endaga kaasa.

Ma loodan, et sellest sarjast veel Eesti keeles raamatuid ilmub. Ei taha, et sari poolikuks jääks. Loodan, et kirjastus võtab ette ka järgmised osad.

Mulle meeldisid mõlemad uurijad ja nende iseloom, nad sobisid seda lugu uurima ja neil ei jäänud midagi märkamata.

Pinget selles loos jätkus minu arvates kuni lõpuni. Kogu aja mõtlesin, et kes küll võiks olla süüdlane. Ei arvanud kordagi ära ja see on loo puhul ainult boonuseks.

Autor oli mulle seni tundmatu, kuid nüüd esimest raamatut temalt lugedes, tundsin, et tema kirjutamisstiil meeldib mulle.

Kes tahab teada, kes on kõige selle taga ja milliseks kujuneb lõpplahendus, siis lugege kindlasti!