Roheline laine(2021)

Roheline laine(2021)(304lk)

Autor: Matthew McConaughey

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Ma olen seda elu elanud viiskümmend aastat, sellest kolmkümmend viis olen pidanud päevikut. Teinud märkmeid edulugude ja läbikukkumiste, rõõmude ja murede, asjade kohta, mis panid mind mõtlema ja ajasid laginal naerma. Kolmkümmend viis aastat adumist, meenumisi, äratundmist, taipamist ja üleskirjutamist, mis on aja jooksul mind liigutanud või käima tõmmanud. Kuidas olla õiglane. Kuidas vähendada stressi. Kuidas lõbutseda. Kuidas teistele vähem haiget teha. Kuidas ise vähem haiget saada. Kuidas olla hea inimene. Kuidas oma tahtmist saada. Kuidas elada mõtestatult. Kuidas olla rohkem mina ise.
Mõni aeg tagasi võtsin julguse kokku ja istusin oma vanade päevikutega maha. Leidsin lood, mille tunnistajaks olen olnud ja mida kogenud, õppetunnid, mille olin saanud ja unustanud, luuletused, palved, ettekirjutused, vastused kunagistele küsimustele ja terve posu põrkerauakleepse. Leidsin usaldusväärse teema, lähenemise, mis tüüris – ja tüürib siiani – mind õnnelikkuse poole. Kui tead, kuidas ja millal elu väljakutsetega toime tulla – kuidas suhestuda paratamatuga – on sul võimalik jõuda seisundisse, mida ma nimetan roheliseks laineks.
See on armastuskiri. Elule.
See on ühtlasi juhend, kuidas püüda rohelisi tulesid – ja mõista, et ka kollased ja punased muutuvad lõpuks roheliseks. “

Kuna tegemist on minu lemmiknäitlejaga, siis ma olin mega vaimustuses, kui see raamat eesti keelsena ilmus. Olles seda pikka aega lugeda tahtnud, pidin ikka päris kaua ootama. Nüüdseks olles loo läbi lugenud, sain siit ka mõned mõtteterad elu elamiseks. Väga ladusalt kirjutatud lugu ja päris mõnus oli lugu lugeda. Ei tekkinud kordagi tunnet, et võiksin selle raamatu pooleli jätta.

Autor kirjutab oma elust nii ausalt ja ladusalt, et seda raamatut mitte nautida polnud üldsegi võimalik. Nüüd tahan kindlasti seda raamatut ka endale riiulisse, et mõne aja möödudes seda uuesti lugeda. Muidugi olid loos vahepaladena ka autori enda kirjutatud luuletused, mis mõneti mind väga sügavalt elu üle järele mõtlema panid. Igati sobilik ajaviiteks lugeda. Laske kanda elus end rohelisel lainel ja ärge jääge endas kahtlema. Niimoodi on paslik ka endal tegutseda. Nautige lugu ja usun. et te ei pea seda üldsegi kahetsema.

Mulle väga meeldis ja minult tuleb kindlasti soovitus seda raamatut lugeda. Igati väärt ja pole mingi kuiv nämmutamine ja faktide edasi andmine lugejatele. Soovitan teistelegi!

Diiva ‒ Maria Callas (Oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu)(2021)

Lugemiseväljakutse 2023

49. Ilukirjanduslik raamat ajaloolisest isikust

Diiva ‒ Maria Callas (Oma aja suurim laulja ja tema armastuse lugu)(2021)(396lk)

Autor: Michelle Marly

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Veneetsia, 1957: Maria Callas on oma aja kuulsaim laulja. Tema hääl on ainulaadne ja esinemislaad väljendusrikas, kuid kunstiline täiuslikkus, mida ta laval kehastab, hakkab oma lõivu nõudma. Samal ajal, kui maailm tervitab teda tormiliste kiiduavaldustega, ei suuda lauljanna enam rängale koormusele vastu seista. Tema hääl ähvardab üles ütelda ning Maria tunneb, et peab aja maha võtma, kuid ooperimaailm, tema abikaasa ja mänedžer seda paraku lubada ei taha.

Siis kohtub Maria reeder Aristoteles Onassisega … ja hoolimata kõigist takistustest, vastuoludest ja raskustest armuvad nad teineteisesse. Lõpuks saab diiva lubada endal olla lihtsalt naine. Onassisega mööda maailma reisides kogeb ta oma elu armastuslugu – kuni Onassis kohtab teist ikooni – Jackie Kennedyt …

Imeilus romaan Maria Callasest, andekast lauljatarist ning elegantsi ja sarmi kehastusest, aga eelkõige – kirglikult armastavast naisest.

See on lugu ühest maailma tuntumaist lauljast Maria Callasest ja seda läbi tema silmade ja muidugi ei puudu loost ka kirglik armastus, mille ta leiab reeder Aristoteles Onassises. Mulle väga meeldis see lugu ja ootan juba kannatamatult, millal saan järgmisi ses sarjas ilmunud raamatuid lugeda. Ma naudin selliseid lugusid ja ei häbene seda üldse. Nii palju saab muidugi teada ka antud laulja kohta teada ja autor teeb seda nii mõnusas tempos, et ma ei suutnud lihtsalt sealt maailmast ennast välja rebida. Vahel kadusin sinna sisse ja ei suutnud midagi muud teha kui lugeda.

Ma elasin väga Maria loole kaasa ja mind lummas lihtsalt see lugu nii väga, et mul on hea meel, et ma enne kuu lõppu selle loetud sain. Nii tobe oleks olnud poolik raamat endaga uude kuusse kaasa võtta. Nii palju uut on lugemist ootamas ja pean ka neile aega leidma. Kindlasti on tegemist nii kuulsa lauljaga ja ka mina sain tema elust aimu ja mul on ka selle üle väga hea meel. Aitäh kirjastusele, kes meieni selle sarja on toonud ja ootan huviga juba järgmiste raamatute lugemist.

Antud laulja on seda väärt, et temast kirjutataks ja tema muusiku karjäär oli võimas ja tema hääl, see on väga ilus. Eks temalgi on olnud elus päris palju raskusi ja nende ületamine on nõudnud temalt päris palju jõudu ja tahtmist. Milline oli tema elu? Kas ta leidis oma ellu armastuse Aristotelese näol? Seda saate teada, kui ise temast kirjutatud raamatut loete. Minult kindel soovitus ka teistele lugemiseseks.

Siin üks youtube lingike tema lauldud aariateni. Kuulake seda imeilusat häält!!

Mäeküla piimamees(2019)

Lugemiseväljakutse 2023

6. Goodreads 200+ raamatut, mida iga eestlane peaks olema enne surma lugenud: https://www.goodreads.com/list/show/117616.200_raamatut_mida_iga_eestlane_peaks_olema_lugenud_enne_surma_vol_1?fbclid=IwAR3ADGYvCFjXWlo9WWoFEpiC5REfhyG4Oc1e_gBpcoRg0N86ZfV9JTwjSs8

Mäeküla piimamees(2019)(196lk)

Autor: Eduard Vilde

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

„Mäeküla piimameest“ on ilmumise hetkest ehk 1916. aastast nimetatud Vilde meistriteoseks. Romaani just lõpetanud lugeja peab tunnistama, et tekst on mõrvarlikult hea.

Iga ajastu on Vilde teose surunud oma Prokrustese sängi, aga just see näitabki romaani kestmist üle ajastute, teksti igikestvat aktuaalsust, mis vajab aina uuesti mõtestamist. Seistes siin ja praegu, küsime: milline võiks olla 21. sajandi teise dekaadi vaatenurk Vilde romaanile?

Kirjandusteaduses valitsevale tavale lõivu makstes peaks Vilde romaani „Mäeküla piimamees“ nimetama ajastu märgiks. Seda mõlemas suunas – romaani põhjal saab teha järeldusi teksti ilmumise aegsest komberuumist Eestimaa kubermangus ning hilisemad kirjanduslikud arvustused ja kriitika annavad aimu järgnevate ajastute vaimust. (…)
Romaani kolmest peategelasest kaks on vanaldased mehed: mõisahärra Ulrich von Kremer ja kehviktalus kügeleja Prillupi Tõnu, ning kolmandaks noor eesti talunaine Mari, kel on suhe mõlema vanatoiga. Võiks julgesti väita, et suhtekolmnurk oli romaani kirjutamise aastatel kirjanike meeli erutav teema.
Andrei Hvostov, ajakirjanik

Eks mulgi sai nüüd loetud läbi raamat, mis kindlasti kuulub meie väikse Eesti kirjandusklassika hulka. Oh oli see vast alles lugu. Selline päris omapärane ja pöörane armukolmnurk. kus ühelt poolt vanaldane mõisahärra Ulrich, samas teisalt kehviktalus elav Prillupi Tõnu ja kolmas tegelane on mõlemale hoopis magus tegelane noor eesti talunaine Mari, kellel on mõlemaga midagi sellist, mis pöörasena näiski. Eh ma ei teadnud, esmapilgul seda, et miskit sellist ka tol ajal kirjutati. Vot sulle kirjutati küll ja nüüd jõudis see ka minuni.

Minu jaoks oli ilmselt kõige vähem meeldiv Tõnu, kuna ta oli kõigeks valmis, et saada endale piimamehe amet ja sealne talu. Ja ta on nõus oma naist mõisnikule pakkuma. Eks ta sellepärast mulle väga ei meeldinud. Ei saa ju enda tahtmisi teisest kallist tähtsamaks pidada. Eks sel korral on ka mõisnikul selles loos oma roll, kelle tõttu Tõnu kõike ka ihaldama saabki hakata. Ja seda kasvõi oma naise arvelt. Kes ikka tol ajal vireleda tahtis, aga see ei anna veel õigust, kõik mis kallis lihtsalt kaubana mõisnikuga vahetada. Muidugi Mari on just selline noor eesti talunaine, kes ei kohku millegi ees ära ja eks niimoodi see armukolmnurk ka loos tekib.

Ma tean, et see raamat on ka kohustuslik kirjandus koolides, aga ma ei mäleta enda ajast, et ma seda lugesin. Ju see oli ikka päris ammu ja kõike ei saagi meelde jätta. Tol korral ma lugemispäevikut ei pidanud, kahju, sest siis oleksin saanud praegu lugeda, mida ma tol ajal sellest raamatust arvasin. Igatahes eks ta kirjeldabki eesti aegset elu ja sealseid tegelasi. Eks see ongi mõisnike aeg, mida autor meile tutvustada püüab. Muidugi autori kirjutamisstiil mulle meeldib ja loen võib-olla veel mõne tema raamatu läbi.

Soovitusega on sel korral nii, et kes tahab see loeb ja kes ei taha seda teha ei pea tingimata lugemiseks endale seda võtma. Mina tegin seda ja ei kahetse. Tore, on vahelduseks lugeda midagi ka eesti oma kirjandusklassikast.

Kas see lärm mu peas segab sind?(2022)

Kas see lärm mu peas segab sind?(2022)(464lk)

Autor: Steven Tyler

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Nendes otsekohestes ja ohjeldamatutes memuaarides vaatab rokilegend ja Aerosmithi käilakuju Steven Tyler tagasi oma elule: noorusele Bronxis, varastele muusikalistele mõjutustele, laulude loomisele, kuulsale partnerlusele kitarristi Joe Perryga ja Aerosmithi kümnendite pikkusele meeletule edule. Midagi varjamata või kahetsemata kõneleb ta ka enda narkosõltuvusest, suhetest oma naiste ja nelja lapse, sealhulgas näitlejanna Liv Tyleriga, ning metsikust elust tuuridel.

Raamatu kaasautor David Dalton on ajakirja Rolling Stone kauaaegne kaastööline, kes on kirjutanud muusikutest hulga menukaid biograafiaid.

Pean esmalt tunnistama, et teadsin Aerosmithi bändist suhteliselt vähe ja ainus lugu, mis mulle kohe meenus oli I Don’t Want to Miss a Thing, eks see ole üks mu lemmikuid ka. Nüüd olles läbi lugenud Steveni loo, sain ma üpris palju uut neist ka teada. Eks see olegi selline rokimemuaar nagu on kaanel ka mainitud. Eks sellisel kuulsal rokkbändil on ikka aegade jooksul juhtunud päris palju ja muidugi ei puudu sealt ka naised, narkootikumid ja muidugi võimsad esinemised. Kindlasti peale selle loo lugemist, kuulan nende muusikat hoopis teistmoodi ja kindlasti tahan seda maailma veel avastada. Ma lugesin ja lugesin, eks vahel tüütas ära küll see narkojutt, kuid kui sellest mööda vaadata, siis on täitsa asine lugemine.

Eks see ongi lugu Aerosmithist läbi Steveni silmade ja muidugi on sisse pikitud ka tema elu ja erinevaid saatusekeerdkäike. Ma usun, et kes on selle bändi fänn, tal on juba kindlasti see raamat kodus olemas ja loetud ka. Mul nüüdseks ka ja ma tõsiselt elasin loosse sisse ja ahmisin seda kõike uut endasse. Mulle igatahes sobis see lugemine, kuid kui midagi häiris, siis pidev jutt narkomaailmast ja muidugi sellega kaasnevad suhteprobleemid. Eks see olegi tõsine lugemine ja päris palju saab teada sellist, mida varem ei teadnudki.

Kes tunneb, et teda võiks see lugu huvitada, siis andke talle võimalus enda lugu teile rääkida. Mina lasin tal seda teha ja ei kahetse üldse. Ootan nüüd soovitust, kas midagi oleks veel soovitada muusikamaailmast kirjutatud lugu? Aitäh Steven, et oma maailma minuga jagasid ja vb-olla saab minust millalgi ka Aerosmithi fänn. Praegu tean ainult mõnda lugu ja eks seda annab muidugi parandada.

Minult igatahes kindel soovitus ja loodan, et lugu teilegi meeldib.

Lugu kadunud raamatust(2023)

Lugu kadunud raamatust(2023)(136lk)

Autor: Ketlin Priilinn

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Lilianna, Hugo, Amanda-Riin ja Robert saavad tuttavaks raamatukogus. Kuuldes, et Hugolt on ära varastatud üks raamatukogu raamat, otsustavad teised lapsed talle appi tulla, et varas välja selgitada ja raamat tagasi saada. Nad nimetavad end raamatukogu detektiivideks ja asuvad kadunud raamatu jälgi ajama.

„Lugu kadunud raamatust“ on esimene osa „Raamatukogu detektiivide“ sarjast, kus kamp lugemishuvilisi sõpru lahendab salapäraseid juhtumeid.

Vot see oli alles mõnus kohtumine lugemist armastavate lastega Lilianna, Hugo, Amanda-Riinu ja Robertiga, kes saavad omavahel tuttavaks ühes mõnusas kohas nimega raamatukogu. Eks see on ka minu lemmikkoht maailmas ja ma naudin seal käimist. Nüüd aga on ühel tegelastest Hugol ära varastatud endale laenutatud raamatukogu raamat, kui see ilmsiks tuleb, otsustavad teised lapsed talle appi tulla, et välja selgitada varas ja raamat nutikuse abil tagasi saada. Mulle tõsiselt meeldis ja lugu oli kaasahaaravalt kirjutatud. Selliseid lugusid võiks kindlasti veel olla. Ma loeksin veel seda sarja kui autor kavatseb sellega jätkata.

Lugu ise on väga põnevalt üles ehitatud ja nii tore, et lugu ise on raamatukoguga seotud ja peategelasteks on lapsed, mis mulle samuti meeldib. Ma kindlasti ootan juba järgmist osa, tahan teada, mis seiklused neid nutikaid lapsi järgmistes osades ootavad.

Mulle igatahes meeldis ja ma julgen ka teistele seda soovitada, samuti tänan autorit, kes meieni selle loo on toonud ja edu talle ka edaspidiseks. Tema lugudes on see miski, mis alati mind tema lugudeni tõmbab ja ta oskab luua maailma, kus on vahvad tegelased ja alati on ka loos nii põnevust kui ka kaasahaaravust.

Minu arvates sobib igas vanuses lapsele lugemiseks, sest just neile on see raamatukogu detektiivide sarja avalugu mõeldud ja muidugi võivad seda lugeda ka täiskasvanud, mina igatahes tegin seda ja ei kahetse seda. Soovitan ka teistele!

Ebapunktid(2022)

Ebapunktid(2022)(164lk)

Autor: Katariina Libe

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Lenka ja Leon juhtuvad kasvama sama hoovi peal, ning kuigi nende elud kulgevad pärast lapsepõlve kuidagi paralleelselt, eri radu pidi, näib saatus neid teatud intervalliga ikka ja jälle kõige ootamatumates olukordades kokku viivat. Ja hoolimata sellest, et need kohtumised on põgusad ja juhuslikud, tundub neile, et midagi on justkui veel, midagi on kusagil sügaval ja kipub kõigele vaatamata pinnale.

Lugu keskendub peamiselt kahele inimesele, Lenkale ja Leonile, kes ühel või teisel põhjusel ei tunne kokkukuuluvustunnet enda ümber olevate inimestega, kuid leiavad mingisuguse paralleeli teineteises. Nad ei veeda oma noorusaastaid koos, kuid kohtuvad juhuslikuna näivate ebaoluliste punktidena oma eludes. Kuid siiski on miskit nende eludes sellist, mis neid aastate jooksul ikka vahel toob kokku ja viib siis taas lahku, kuid kas seda ka lõplikult? Mulle igatahes meeldis ja tundus selline üdini realistlik lugu. Eks sinna olegi sisse põimitud mitmeid elulisi teemasid. Mõneti just selline lugu, mis täiesti erineb teistest lugemistest, mida olen nüüd sel aastal lugenud.

Eks pidin küll pisut järjekorras raamatukogus oma aega ootama, kuid see oli kõige täiega seda väärt. Mulle meeldis näha mõlema tegelase arengut ja kasvamist läbi ebapunktide. Nad on seesmiselt nii sarnased, kuid nende kõhklused ning eneseotsingud väljenduvad väga erinevalt. Lenka tõmbub iseendasse, kuid Leon otsib lohutust neist, kellest ta ei hooli. Eks nemadki otsivad oma elus just seda, mis tekitaks neis tunde, et nad on jõudnud sinna, kuhu nad terve aja jooksul on tahtnud jõuda. Kas nad seda ka suudavad, seda lugege ise!

Eks ta selline omamoodi lugu ole, kus kujutatakse elu läbi ebapunktide. Mis need täpsemalt on, seda lugege ise. Igatahes mind lummas ka kaanepilt. See on midagi sellist, mida ma pole varem kohanud. Igati sobib ka looga täiega kokku. Mul on hea meel, et seda raamatut lugesin, eks kohati võttis ka end oma elu peale mõtlema. Mulle meeldis ja soovitan teistele!

Vasakukäelise daami juhtum(Enola Holmesi sarja 2.raamat)(2022)

Vasakukäelise daami juhtum(Enola Holmesi sarja 2.raamat)(2022)(176lk)

Autor: Nancy Springer

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Enola on ihuüksi suures, sünges ja räpases linnas nimega London. Ja nagu sellest veel vähe oleks, jahib teda maailma kõige kuulsam detektiiv, tema oma vend Sherlock Holmes. Vabaduse nimel peab Enola pingutama, et mitte tema püünistesse jääda, aga mida teha üksilduse leevendamiseks?

Kui ta kadunud aadlineiu jälgi ajades leiab hulga vapustavaid söejoonistusi, on Enola kindel, et nende autor on tema hingesugulane ‒ aga see tüdruk, preili Cecily, on jäljetult kadunud. Nüüd peab Enola trotsima Londoni öiseid ohtlikke tänavaid, et panna lõngapusana sassis mõistatuslikest vihjetest kokku terviklik pilt ja päästa preili Cecily võimuka kurikaela käest. Enola paneb mängu kõik oma oskused, kuid kas sellest piisab?

Sain taaskord elada kaasa Enola Holmesi seiklustele Londonis. Tegemist on ikka väga sünge ja räpase linnaga ja lisaks sellele jahib teda maailma kõige kuulsam detektiiv, tema oma vend Sherlock Holmes. Enola annab endast kõik, et jääda märkamatuks ja mitte kaotada oma vabadust. Kuid kas ta suudab seda?

Samas tuleb tal kadunud aadlineiu üles leida ja kas sa saab selle kõigega üksinda hakkama? Ta peab andma endast kõik, et arutada lahti see sasipuntrana näiv juhtum ja tuua tüdruk taaskord oma koju tagasi.

Ma elasin väga Enola seiklustele kaasa ja ootan juba huviga ka kolmandat osa. Loodan, et teised osad ka ikka tõlgitakse, kahju oleks kui sari pooleli jääb. Mulle meeldib nende lugudes see, et autor on suutnud luua maailma, kuhu on nii kerge sisse elada ja sealsele tegelasele kaasa elada. Ma lootsin kogu hingest, et Enola suudab trotsida seda sünget Londonit ja leiab aadlipreili kenasti ka üles. Millise lõpplahenduse leiab lugu ja kes on kõiges süüdi, seda lugege ise!

Portselanist nael(2021)

Portselanist nael(2021)(200lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Kristofer on äsja omaette elama kolinud ning tunneb puudust õest Irisest, kellelt on harjunud tuge otsima ja leidma. Diana on taskuvaras. Neil mõlemal on rääkida oma lugu, ühtaegu väga erinev ja samas sarnane.

„Portselanist nael“ on raamat emotsionaalsest sõltuvusest ja lähedaste allutamisest ning erinevatest eluhoiakutest, sealhulgas provintsisnobismist ja tõusiklusest, mis hävitavad inimsuhteid. Kahe peategelase loo kaudu avanevad ebakindluse ja süütunde tagamaad. Otseselt kedagi hukka mõistmata juhatatakse nad läbi sisemise segaduse selguse ja meelerahu poole. Kireva tegelaste galerii ja mõtteainet pakkuva sündmustiku taustal jääb läbiva toonina kõlama igatsus lihtsa inimlikkuse järele.

See on just selline lugu, mis kätkeb endas nii emotsionaalset sõltuvust kui ka erinevaid eluhoiakuid, mis võivad hävitada inimsuhteid. Ma olin tõsiselt selles loos nii sees, et ei saanud kuidagi midagi muud kõrvale lugeda. Keskendusin ainult antud loole ja sain väga mõnusa elamuse. Eks ta ole selline lugu, millega kas samastud või mis lihtsalt tundub sulle tuttav. Eks juba kaanepilt on piisavalt intrigeeriv, et lausa kutsub sind lugema. Miski oli ka selles loos, mis kohati mulle tundus isegi tuttavlik ja eks Kristofer on just selline omamoodi peategelane, kes olles omaette kolinud elama, tunneb ikka puudust oma õest Irisest, kes on alati talle toeks ja teejuhiks olnud. Kuid nüüd on aeg iseseisvuda ja elada omaette, kas ta saab sellega hakkama? Milliseks kujuneb tema saatus? Teiselt poolt on loos ka Diana, kes on taskuvaras. Ka temal on rääkida meile oma lugu, mis võib esmapilgul olla erinev Kirstoferi omast, kuid mida lugu edasi, seda rohkem nende saatused võivad omavahel sarnaneda.

Kuna olen lubanud endale, et jätkan kindlasti selle autori raamatute maailma avastamist, siis ootan pakkumisi, mis võiks järgmine lugu olla. Nimelt on ka plaanis tema lasteraamatud, kuid eks sinna on aega. Igatahes see lugu kätkeb endas mitmeid emotsioone ja ka mina sain just sellise elamuse nagu ma otsisin. Võin juba öelda, et mulle hakkab autori kirjutamisstiil meeldima ja tahan jätkata tema raamatute lugemist.

Mulle meeldis ja usun, et võib ka teile meeldida. Lugege ja avastage autori loodud maailm ja ma usun, et te ei pea kahetsema. Eks mõneti läks lugu mullegi hinge, muidu ma poleks ilmselt sellist emotsiooni saanud, et teile ka seda jagada. Kena õhtut!

Kaotatud sõrmed(2020)

Lugemiseväljakutse 2023

14. Raamat, mis on avaldatud kirjanikupalka saades

Kaotatud sõrmed(2020)(176lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Kaotatud sõrmed” koondab kolmteist ühtaegu traagilist ja koomilist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Sõna saavad värvikad ja läbinisti inimlikud tegelased isesuguste veidruste, murede ja unistustega: teiste seas leiab siit kirjandusõpetaja, kes armub hiiri kartvasse ooperilauljasse, mulla alt sõnumeid saatva kadunukese ning arhitekti, kelle kinnisideeks on Michelangelo Taaveti varvas. Kõik nad tegutsevad oma elu korraldades parima sisetunde ajel, ometi juhtuvad õnnestumised millegi olulise kaotamise arvelt. Hoolimata nukrast alatoonist jätab Raua terav absurdimeel ja irooniasegune mõistmine ruumi helgusele ning lootusele, et juba homme võib minna paremini.

Tegemist on jutukoguga, kuid nendes lugudes on see miski, mis sind endasse haarab ja enne pole pääsu, kui raamat on leidnud oma lõpu. Niimoodi läks ka sel korral. Kuna mul oli plaanis veel antud autorit lugeda, siis sain päris palju erinevaid pakkumisi, seega otsustasin võtta neid lugusid, mis on ka e-raamatuna ka kättesaadavad. Ja see oli üks neist. Selles raamatus on 13 erinevat lugu, mis viib sind kokku päris kirju seltskonnaga ja igal ühel neist on oma mured ja rõõmud.

Ma ei hakka miskit välja tooma, kuna kõik kolmteist lugu olid omamoodi head ja viisid mind kokku erinevate tegelastega ja nende maailmaga. Kindlasti loen veel selle autori raamatuid ja usun, et ka sealt leian selle miski, mis mind paelub ja kutsub lausa lugema. Mul on hea meel, et sain päris palju tagasisidet ka teistelt lugejatelt ja eks nemad mulle erinevaid raamatusoovitusi jagasid. Aitäh teile kõigile!

Kui peaksin midagi välja tooma, siis lugu poisist nimega Kirvo, tema oli just selline karakter, mis mind teistest enim paelus. Kes tahab teada, miks, siis lugege ise! Mulle igatahes meeldis ja ma ei kahetse midagi.

Verihurmade aed(2019)

Lugemiseväljakutse 2023

4. Mart Juur soovitab…

Verihurmade aed(2019)(208lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.

“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

Tegemist on ühe omamoodi läbipõimunud looga kolmest tegelastest Ellast, kes on veidrikust vanaproua, kelle korterisse sisse astudes satud kui lillede maailma. Renate aga seevastu on üks tugev karakter, kes on ühtlasi ka ühe ajakirja peatoimetaja, kelle elu varjutavad nii tõusud kui ka mõõnad. Muidugi on ka loos veel fotograaf Joonatan, kes püüab saada üle raskest hingevalust ja leida elule uus mõte, seda kõike üksinda.

Üks värvikas ja omapärane lugu, kus erinevate tegelaste saatused omavahel ladusalt põimuvad ja igaüks neist saab elult just selle, mille talle saatus on ette määranud. Kas see neile meeldib või mitte, seda ei küsi nendelt keegi. Mulle tõsiselt väga meeldis ja küsiks teilt, kes on varem antud autori raamatuid lugenud, siis millega võiks edasi minna? Igatahes mind kõnetas väga autori loodud maailm ja seal sees elavad tegelased. Lilled on ka minu suured lemmikud ja niimoodi pisut sarnanes Ella minu vanaemaga, kes on ka alati kõik lillekesed üles kasvatanud ja siis neile enda kodus paiga otsinud. Nii tore lugemine ja olen ka kaanepildist lummatud, super lihtsalt.

Kindlasti väärib raamat seda, et teda ka loetaks. Loodan, et tänu minule nii mõnigi lugeja taaskord leiab aega ka kodumaiste autorite jaoks. Mul on siiralt hea meel, et ma ta kunagi ammu raamatukogust laenutasin ja nüüd läbi lugesin. Saan tagasi viia ka võib-olla miskit endale juurde tuua, kes teab. Kindlasti soovitan ka teistele seda raamatut lugemiseks. Selline ajaviiteks täitsa mõnus lugemine ja ei pea pelgama, et võiks värvikusest puudu olla, kindlasti mitte.