Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2020

8. Raamat, mille pealkirjas on küsimus

Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)(352lk)

Autor: Gill Sims

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Issi on Väga Tähtis Mees ja talle meeldivad tehnikavidinad. Ja tema kuur. Lapsed Peter ja Jane istuvad lakkamatult mõne ekraani taga, ning kui nad seda ei tee, üritavad nad teineteist ära tappa ja ajavad emmet hulluks.

On emme 39. sünnipäev. Tema ees seisab lohutu pilt tulevikust, täis inimesi, kes kutsuvad teda edasijõudnute joogasse, ning ontlikke raamatuklubisid, kus igaüks väidab end olevat svipsis pärast esimest klaasi veini ja ütleb asju nagu „Isver, kas sa jood tõesti veel ühe?“.

Aga emme ei taha seda kõike! Ta ei taha, et temast saaks üks neist mõistliku soenguga naistest, kes „elavad oma laste jaoks“ ja kiitlevad võsukeste erikuradieriliste kooliväliste tegevuste ja „saavutustega“ ning hooplevad puhkusereisidega. Selle asemel haarab ta suure klaasi veini ning saadab kõik perse. Kuni talle meenub idee, mis talle kõrtsis juua täis peaga tuli …

Gill Sims peab tohutult populaarset lastekasvatusblogi ja Facebooki lehte „Peter ja Jane“. Ta elab Šotimaal koos abikaasa, kahe lapse ja varjupaigast võetud kasvatamatu borderterjeriga. Gilli hobid on veinijoomine, aja raiskamine sotsiaalmeedias, katsed taas läbi elada oma kadunud noorust ning koera otsimine, kui see on järjekordselt otsustanud oma asju ajama minna. 

Oh, küll see lugu oli alles nii naljakas kuid samas ka tõsieluline ja kurb. Ma vahepeal nii itsitasin, et teised vaatasid mind juba imelikult.

Igatahes on peategelaseks ema, kes on kõike muud kui tavaline. Ta on otsustanud kõik kuule saata ja teha seda, mida ta kõige rohkem tahab. Ellen on just selline ema, kes kui vähegi proovib ja suudab saab selle, mida on terve elu unistanud. Muidugi meeldib talle ka vein, et suudaks kõige sellega hakkama saada.

Eks tegelasi on raamatus mitmeid ja nii palju naerda pole vist enam ammu saanud. Nüüd mõtlengi, kas võtta ette ka järgmine selle autori raamat, eks seda näitab aeg.

Teistele soovitan küll seda raamatut lugemiseks, eriti neile, kes on lapsevanemad. Ma ise küll seda pole, kuid kuna olen mitmeid aastaid täiskohaga tädi olnud, siis tean mis tunne on, kui lapsed müravad üksteisega ja lihtsalt vahel kannatus katkeb.

Igatahes mõnus ja muhe lugemine, kes soovib see loeb ja saab ise teada, mis raamatus juhtub. Naer on ju terviseks!

Kuidas inimaju töötab(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

6.Raamat, mille pealkiri algab sõnaga “Kuidas”

Kuidas inimaju töötab(2020)(327lk)

Autor: Marc Dingman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Uni. Mälu. Rõõm. Hirm. Keel. Kuidas need tekivad?

Neuroteadlane Marc Dingman annab raamatus ülevaate meie kolju sisemuses paikneva alla pooleteise kilo kaaluva veidralt kortsus koemassi – aju – iseloomust ja veidrustest.

Raamat on jagatud 10 peatükiks, millest igaüks tegeleb aju eri funktsiooniga. Saame teada, mis juhtub, kui aju ei tööta nii, nagu peaks, põhjustades unetust, aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, depressiooni või sõltuvust. Saame teada sedagi, kuidas oma kaitsemehhanisme kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada. 

Seekordne lugemine räägib ajust ja tema erinevatest funktsioonidest. Muidugi võib ju arvata, et tegu on kuiva ja igava looga, siis te küll eksite. Ladusalt kirjutatud lugu ajust, tema iseloomust ja veidrustest.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et loen veelgi selliseid teaduslikke raamatuid. Muidugi oli ka erinevaid nõuandeid, kuidas oma kaitsemehhanisme kõige tavalisemate meelehäirete vastu üles ehitada. Muidugi tegemist pole küll mingi põneviku või krimiromaaniga, kuid siiski põnev ja kaasahaarav lugu igatahes. Vähemalt seda minu jaoks.

Eks me kõik oleme ühel või teisel viisil erinevate hirmude või rõõmudega seotud. Eks me kõik kardame midagi, ma ei usu et selline inimene eksisteerib, kes midagi ei karda.

Kes soovib see võiks kindlasti seda raamatut lugeda. Mulle igatahes meeldis ja nautisin lugemist.

Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

20.Rattad alla ja reisile (jalgrattaga, autoga, bussiga vms ratastega reisivahend. Ratastega kohver ei lähe arvesse!

Tee teab(Ehh, uhhuduur Lõuna-Ameerikas)(2019)(288lk)

Autorid: Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii, Tanel Rütman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Viies reis viis uhhuduurlaste rattaseltskonna Lõuna-Ameerikasse, kus selgus kiirelt, et kui inimene planeerib, siis jumalad naeravad. Päevas suudeti läbida heal juhul pool plaanitud distantsist, sest kõikjal olid lõputud mäed ja tekkis muid ootamatumaid probleeme. Mehed on vanemad, muresid on uusi, aga karavan liigub Argentiinast Peruu poole ja nalja saab ikka ka.

Mulle meeldis see raamat väga. Olen isegi mõnda osa Etv pealt näinud, eks seiklemist on palju aga need lõpuemotsioonid löövad kõik üle.

Loen teinekordki nende reisilugusid. Õnneks on ellus olemas veel üks, mida varsti-varsti hakkan lugema.

Seekord seiklevad nad Lõuna-Ameerikas ja eks sealgi on omad raskused, mida peab ületama aga eks see ole ka kõike seda väärt.

Tegemist on niiöelda reisiraamatuga, kuid erinevus on selles, et mehed teevad seda ratastel ja see on kõike muud kui mugav. Eks igal ühel omad soovid ja mõnikord tekkis küll selline tunne, et kas nad saavad ikka oma seatud eesmärgiga hakkama.

Eks rattal reisides tuleb igasugu asju ette ja elasin meeste tegemistele väga kaasa.

Päeva riismed(2006)

Lugemiseväljakutse 2020

28. Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat

Päeva riismed(2006)(232lk)

Autor: Kazuo Ishiguro

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Päeva riismed” on vaade täiuslikule Inglise ülemteenrile ning tema kaduvale väikesele maailmale sõjajärgsel Inglismaal. Pärast kolmekümneaastast teenistust vaatab Stevens puhkusereisil olles tagasi oma karjäärile Darlington Hallis, otsib mälusoppidest kinnitust, et on töötanud “suurepärase härrasmehe” juures. Ometi hiilivad ta mälestustes ka kahtlused lord Darlingtoni tõelise pale suhtes ja tema kindel usk oma peremehesse kipub vankuma.

Mulle meeldis selle raamatu vaikne kuid kindel kulgemine. Peategelaseks on siis Inglise ülemteener, kes otsustab minna peale 30-aastast teenistust puhkusereisile. Mulle meeldis Stevens ja tema mõttemõlgutused olid samuti üpris põnevad. Eks ta jõuab nii mõnegi järelduseni, mis teda üllatab.

Millega Stevens seal reisil kokku puudub ja milline on lõpplahendus, seda lugege ise!

Otsisin ka selle punkti alla kaua raamatut ja küsisin nõu ka ema käest. Ema kohe küsis, kas ma olen seda raamatut lugenud ja haarasin selle tema riiulist kaasa.

Ma olen meeldivalt üllatunud. Miski selles loos hoidis mind endaga ja muudkui kulgesime Stevensiga ja ma ei kahetse et ma seda raamatut lugesin.

Kui keegi on veel seda raamatut lugenud, siis ootan muljeid.

Mulle meeldis ja soovitan teistelegi lugemiseks. Elu on meil niigi igapäevaselt kiire, seega soovitus midagi mida saad rahus ja vaikuses lugeda ja kulgeda mööda neid ridu ja seda siis täiel rinnal nautida.

Kuninganna Victoria: tütar, naine, ema, lesk(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

12. Raamat, mille tegevus toimub kuningakojas

Kuninganna Victoria: tütar, naine, ema, lesk(2019)(408lk)

Autor: Lucy Worsley

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Tuntud ajaloolase ja saatejuhi Lucy Worsley raamatus avaneb lugejale kolm Victoriat: alati musta kandev väike ümar vanadaam, kirglik ja romantiline printsess, kes armastab tantsida, ning monarhia rolli muutev edukas kuninganna. Lisaks on juttu kuninganna Victoriast kui tütrest, abikaasast, emast ja lesest, kes peab kõigis nendes rollides vastama ühiskonna ootustele, olles sõnades konservatiivne, ent tegudes uuendusmeelne.

Worsley üksikasjalik ja intiimne lähivaade Suurbritannia tuntuima naise vastuolulisse elusse põhineb muu hulgas peategelase päevikutel ja kirjadel.

Esmalt mainin ära, et mulle meeldis autori lähenemine loole. Mulle meeldis, et lugu oli kirjutatud kolmest vaatevinklist. Esmalt alati musta kandev väike ümar vanadaam, kirglik ja romantiline noor printsess, kellele meeldis väga tantsida ja kuninglik Victoria.

Minu jaoks oli tegemist väga põneva looga. Ootamatult, märkasin, et sobib ka selle punkti alla. Muidugi lugemist alustasin üsnagi skeptiliselt, arvasin, et lugu on kirjutatud väga kuivalt ja aeglases tempos. Kuid üldsegi mitte. Olen siiralt üllatunud ja mulle autori kirjutamisstiil meeldis.

Muidugi Victoria elu üksikasjalik sissevaade põhineb peamiselt naise päevikutel ja kirjadel.

Temas oli seda kõike, mida ühes kuningannas peab olema. Visadust ja julgust, kuid samas ka õrnust ja hellust ning armastust oma abikaasa ja laste suhtes. Eks meil kõigil ole omad head ja vead. Niisamuti olid need ka Victorial.

Mulle meeldis ja ma usun, et loen veelgi selle kuningapere elust.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda teinud pole!

Kuidas mu isa endale uue naise sai(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

17. Raamat, mille autori eesnimi hakkab sama tähega mis sinu perenimi, perenimi aga sama tähega mis sinu eesnimi

Kuidas mu isa endale uue naise sai(2016)(196lk)

Autor: Reeli Reinaus

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel…

“Kuidas mu isa endale uue naise sai” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse “Minu esimene raamat” võidutöö.

See lugu oli nii jaburalt naljakas, et ma lugesin ja pugistasin ka naerda. Mulle meeldis see lugu väga. Nii tõsieluline kuid samas nii koomiline ja ajaviiteks täitsa tore lugemine.

Seekord kohtume Kaisaga, kes elab koos isa Steni ja koera Frediga. Tüdruku ema suri siis kui ta oli väike ja tema üllatus on suur, kui isa teatab ühel päeval, et soovib taas endale naise võtta ja abielluda. Kuid paraku pole neid naisi nii kohe võtta ja mida rohkem ta neid otsib, seda koomilisemaks lugu läheb.

Eks elus ongi nii, et kohtamas võid ju käia, kuid kui leiad kellegi, siis kogu eluks. Kuigi Stenil ei paista alguses üldse vedavat ja mida rohkem ta kohtamas käib, seda rohkem talle tundub, et peaks selle asja katki jätma ja leppima sellega, et jääb üksi. Kuid ega saatuse vastu ei saa.

Kas Kaisa isa leiab endale naise ja kas see on armastus kogu eluks? Eks lugege ise. Soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Iga peatükiga läks järjest naljakamaks ja naerda sai palju.

Vahelduseks täitsa tore lugemine ja nagu ütlesin, siis üdini lõbus lugemine, eriti kui on hall ja vihmane päev.

Mees nimega Ove(2016)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

10.Mida te kõik selles leiate? (Populaarne või siis Sulle teada olevalt mitmetele inimestele meeldinud raamat, mis Sulle üldse peale ei lähe)

Mees nimega Ove(2016)(318lk)

Autor: Fredrik Backman

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

See on Ove. Ta on pahurdaja – selline mees kes näitab inimeste peale kes talle ei meeldi niimoodi näpuga nagu oleksid nood murdvargad. Tal on vankumatud põhimõtted, kindel rutiin ja lühike närv. Inimesed kutsuvad teda “kibestunud naabritõpraks”.

Aga kas on Ove siis sellepärast kohe kibestunud kui ta ei kõnni kogu aeg ringi lai naeratus justkui näkku kleebitud? Tema kareda pealispinna all on tegelikult pikk lugu ja palju kurbust. Nii et kui ühel novembrihommikul kolib naabermajja jutukas noor paar kahe väikese jutuka tütrega ning kogemata Ove postkasti lõhub algab koomiline ja südantsoojendav lugu milles võib kohata tüütut kassi, ootamatut sõprust ja haagisega tagurdamise iidset kunsti.

Küsite, miks see raamat tee siia punkti alla leidis. See on lihtne. Ma alustasin esimest korda seda kui see ilmus ja siis keegi sõpradest selle mulle sünnipäevaks kinkis. Lugesin vaevalt 10 lehekülge ja panin kõrvale. Siis tundus, et ma ei hakka selle jampsi peale küll aega raiskama.

Eks raamat ootas oma aega tükk aega riiulis, möödas on ju neli aastat ja nüüd kirjutan teile temast.

Seekord alustades lugesin lugu peatükkide kaupa ja rahulikult. Iga erinev peatükk haaras mind veel rohkem. Ove on tõesti kentsakas mees ja tema lugu lugedes, meenus mulle see ameerika film mille pealkirjaks olid vanad torisejad. Kui ma muidugi pealkirja õieti mäletan.

Ove võib küll pealtnäha paista vana toriseja, kellel on iga asja kohta oma arvamus, kuid hinges ja südames on ta väga hell ja kaastundlik. Ta on küll omamoodi karakter, seda pean ma küll tunnistama. Kuid tema naljad ja kohtumised erinevate inimestega, panid küll natuke muigama. Muidugi tema väljamõeldud hüüdnimed, mis olid kohati väga naljakad.

Jah ta on tõesti mõne arvates endasse tõmbunud ja kõigi ja kõige vastu tõre ja tundub, et talle ei meeldi miski ega ka keegi. Kuid mida rohkem ma lugesin, seda rohkem tundus, et Oves on see miski, mis küll ei pruugi välja paista kuid sisemiselt on ta hea inimene.

Ma ei saa nüüd öelda, et raamat mulle üldse korda ei läinud. Läks küll ja usun, et vahel tuleb mõnele autorile anda teine võimalus, et tutvuda tema loodud karakterite ja sealse maailmaga.

Eks meilgi siin on selliseid naabreid nagu Ove, ma küll ei räägi kõigi eest, kuid see on ainult minu arvamus.

Mul on siiralt hea meel, et seda lugu lugesin ja usun, et võiksin proovida autori teisigi raamatuid lugeda. See lugu läks isegi natuke hinge, eriti see kui Ove otsustas kassikese enda juurde võtta. Kuigi ega tal väga valikut polnud. Eks kavalusega ta sinna jäigi. Kui sa oled kellegi lähedase kaotanud, siis sa ju ei käigi nägu kõrvuni peas ja ei ole super-hüper rõõmus.

Ma mõistan Ovet ja tema kaotus oli suur. Eks seegi mõjutas teda.

Mulle meeldis see lugu, kuid tundus, et vahel on see ikka väga kurb. Isegi hingematvalt. Eriti naabrimees Rune lugu. Kes tahab teada mis selles loos juhtub ja kuidas Ove üksinda hakkama saab, see lugegu ise.

Loodan ainult, et peale selle raamatu kuhugi lugemisauku kinni ei jää ja suudan ikka midagi muud ka lugeda, ilma et mõtted selle raamatu juurde rändaksid.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

Jagatud suvi(2018)

Saatusesepp- aprill

91514512_3148717575152398_5952225077641609216_n

Jagatud suvi(2018)(272lk)

Autor: Ene Sepp

37924759._SY475_

Tutvustus

Sigridi elu on juba aastaid tiirelnud ümber ratsutamise ja eriti ümber imekauni raudja mära Mileedi, kellega ta peaaegu iga suvi sõitmas käib. Viimaks kätte jõudnud suvevaheaeg tähendab, et Sigrid saab veel rohkem aega tallis veeta ja Mileediga harjutada, et suvelõpu võistlustel oma möödunud aasta esikohta kaitsta.

Ent Sigridi plaanid lähevad sassi, kui talli tuleb uus sõitja ja treener teatab, et Sigrid peab oma hobust temaga jagama hakkama. Pikkamisi hakkab tüdrukule tunduma, et ta kaotab uuele ratsutajale nii Mileedi kui ka kõik oma sõbrad. Aga kui tema elu segi paisatakse, siis ei pea ka sellel uuel kergem olema!

Seekordne lugu viib meid hobuste maailma. Lapsena soovisin isegi endale hobust ja kõike seda elu, mis siin raamatus oli kirjeldatud. Kahjuks minu unistus jäi täitmata aga siiski soovisin seda pikka aega.

Lugu on kirjutatud ladusalt ja viib sind kui lugejat maailma, kus on ühelt poolt noorte omavahelised suhted ja teisalt naudivad kõik seal tallis käijad hobustega ratsutamist. Peategelaseks on Sigrid, kes on juba aastaid ratsutamisega tegelenud. Tema lemmikhobuseks on Mileedi. Kui talli tuleb salapärane uus tüdruk, muutub Sigridi elu täielikult.

Tema heitlused ja sisemised tunded, viivad maailma, kus tema tegelane käis vahepeal mulle natuke närvidele. Nagu miks sa oled selline ja võiksid leppida sellega, et see pole veel maailmalõpp. Proovida midagi uut on just see, milleni võiksid jõuda.  Anna endale võimalus ja sa näed, et suudad rohkem kui seda suutsid Mileediga.

Ma olen alati mõelnud, et alati tuleb endas kindel olla ja unistada suurelt. Kuna täna on sünnipäev, siis minu pisikesed unistused on juba varsti-varsti täitumas.

Mõnus lugemine ja sobib täitsa ajaviiteks lugeda. Eks ootan nüüd huviga järgmist osa, millal selle saan lugemisse ei tea aga eks ootamine teebki asja põnevamaks.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

 

 

Põhjalaste raev – viikingite maailma lugu(2015)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

81468757_2950932904930867_7828368372805926912_n

Põhjalaste raev – viikingite maailma lugu(2015)(360lk)

Autor: Philip Parker

29979367._SX318_

Tutvustus

“Põhjalaste raev” võtab kokku viikingite ajaloo alates esimestest väiksematest sõjakäikudest kuni suurte lahinguteni Prantsusmaal, Suurbritannias ja Iirimaal; siin kirjeldatakse nii sündmusi Läänemerel, sõite Ameerika rannikule ja Gröönimaa jäistesse fjordidesse, piki Venemaa jõgesid kuni Bütsantsini. See on lugu, kuidas üks Euroopa ääremaalt pärit kultuur domineeris sajandeid suurt osa kogu maailmajaost. Raamat sisaldab kõige uuemate ajalooliste ja arheoloogiliste uurimuste andmeid ning palju kaarte.
Philip Parker on üks tänavuse kirjandusfestivali HeadRead külalisi.

Seekordne lugu viis mind endaga viikingite maailma. Mind on see maailm alati paelunud ja seekordne lugemine meeldis kohe väga. Muidugi üles sai märgitud mitmeid raamatuid, mida tahan ka lugeda. Kuna see raamat oli ellus täitsa saadaval, siis niimoodi ta minu lugemisse sattuski.

Ma olen väga rahul, et seda raamatut lugesin ja nagu ütlesin siis mulle viikingid on alati meeldinud. Kunagi sai isegi seriaali neist vaadatud.

Mulle meeldis ja julgen ka teistele soovitada. Vahel peab lugema midagi sellist, mis sind lugemise ajal teistmoodi läbi raputaks.

See raamat oli seda igas mõttes. Kahju et ise ei saanud eelmisel aastal Headreadi üritusel osaleda. Kuid eks neid aegu tuleb veel.

Autori kirjutamisstiil ja loo kulgemine oli täitsa sobilik ja eks sellepärast see lugu loetud saigi. Polnud tegu kuiva faktipõhise lugemisega, vaid täitsa nauditav oli.

Enne kui on hilja(Rebecca Lindebergi sarja 1.raamat)(2015)

Enne kui on hilja(Rebecca Lindebergi sarja 1.raamat)(2015)(262lk)

Autor: Ketlin Priilinn

28103414._SX318_

Tutvustus

Kahe väikese lapse ema kaob ootamatult ja peagi leitakse ta jõhkralt mõrvatuna. Juhtumiga hakkab tegelema alles äsja ametisse asunud noor uurija Rebecca Lindeberg, kes ei suuda esiotsa leida ainsatki põhjust, miks pidanuks keegi sellele pereemale halba soovima. Tasapisi hakkavad aga ilmnema veidrad ja kõhedust tekitavad asjaolud ning Rebecca taluvuspiirid pannakse tõsiselt proovile…

Järsku oli sealt kottidest paistnud verine käsi ja sassis juuksed ja tumesinine jope jälle tal silme ees, nagu oli tal silme ees ka see väike poiss, kes koos isaga alles paar tundi tagasi siin jaoskonnas oli viibinud, ja siinsamas laua peal lebas pilt, millel võis näha vormikat pruunide juustega naist rõõmsalt kaamerasse naeratamas.

Rebecca haaras lauast kinni ja puhkes nutma, valjusti ja lapselikult nuuksudes, tundes samal ajal õõvastust, et tal ikkagi ei õnnestunud olla see robot, see professionaalne robot, kes suudab kõik enda isiklikud emotsioonid välja lülitada ja jääda vaid uurija rolli.

Kui juba kord oled valinud, et loed krimiromaane, siis niimoodi ka jätkub. Seekord valisin endale lugemiseks ühe Eesti kirjaniku raamatu. Jõhkra mõrvaloo, mis raputab sind korralikult läbi ja siis alles hakkad kaasa elama, et leida üles mõrvar ja ta õigusmõistmisele tuua.

Mida lugu edasi, seda pingelisemaks sündmused muutuvad. Ei puudu ka uurija enda siseheitlused ja salajased tunded.  Miski selles loos oli nii põnev, et ma suutsin selle raamatu üsna kibedasti läbi lugeda. Ja nüüd tahan ka selle sarjaga kindlasti jätkata. Patt oleks pooleli jätta.

Kiidan autorit, et ta on suutnud luua nii põneva ja kaasahaarava loo, kuid samas üsnagi verise ja verdtarretava mõrvaloo.  Kes oleks osanud üldse kahtlustada, et süüdi osutub hoopis see tegelane. Ise ma mõtlesin koguaeg, et süüdi on hoopis keegi teine, aga võta näpust ju siis veeti ninapidi 😀 Seda muidugi heas mõttes.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea kahetsema. Mina igatahes alustan nüüd millegi hoopis teistmoodi lugemisega, kas ka lõppu jõuan seda näete siis siin.

Kaunist õhtut teile kallid sõbrad!!