Piia Präänik ja bandiidid(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

37. Raamat, mis ei sobi teiste teemade alla

Piia Präänik ja bandiidid(2019)(144lk)

Autor: Kairi Look

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Piia Prääniku mõnus elu Papli puiestee majas number 5 pööratakse pea peale, kui selgub, et Piia saab õeks – kolmikutele! Kui värsked Präänikud lõpuks sisse kolivad, hakkab majas juhtuma väga kummalisi asju. Neisse on segatud ka meemaias Jack, jõuk karusid ja kahtlasevõitu naabrid. Koos uue sõbra Villemiga asub Piia tegudele, enne kui asi päris käest ära läheb.

Kairi Look (snd 1983) on eesti lastekirjanik. Kirjastus Tänapäev on avaldanud neli Kairi raamatut: “Leemuripoeg Ville teeb sääred” (2012), “Lennujaama lutikad ei anna alla” (2014), “Peeter, sõpradele Peetrike” (2014), ja “Piia Präänik kolib sisse” (2015). 

Piia Präänik on täiesti tavaline tüdruk, kes juhtumisi elab Papli puiestee majas number viis ja seal on kõike muud kui igav. Kui Piia saab uudise, et temast saab õde ja veel kolmele pisipõnnile, siis pole elu seal tänavas enam endine. Kui kolimine läbi saab, hakkab seal juhtuma väga kummalisi asju. Piia otsustab koos Villemiga uurida, mis tegelikult toimub ja kes on need kahtlasevõitu naabrid.

Mulle väga meeldis ja ma usun, et loen teisigi selle autori raamatuid. Lugu on jutustatud ladusalt ja kohati ikka väga koomiliselt naljakas, kuid samas ka väga põnev ja seiklusrikas.

Eh, ma ikka itsitasin mitmes kohas ja ei kahetse üldse, et teised mind natuke lapseks peavad. Eks mulle meeldibki vahel lastele mõeldud kirjandust lugeda, aga eks neid on senimaani mitmeid sellesse kuusse korjunud. Ei kahetse midagi ja lõbustan ennast kindlasti edasi! Kui lapsemeelne, siis ikka täie rauaga!

Soovitan teistelegi!

Evelyn Hardcastle’i seitse surma(2020)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

39. Nägin raamatut ja teadsin, et tahan lugeda

Evelyn Hardcastle’i seitse surma(2020)(541lk)

Autor: Stuart Turton

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Blackheathi häärberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretütar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on mõrvatud sadu kordi.
Noormees ärkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, või kuidas sinna sattus. Läheduses kriiskab põgenev naine, kõlab püstolipauk.
Häärberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop.
Aiden on püütud lõksu kummalisse mõrvamüsteeriumisse, kannul halastamatu mõrtsukas ning mõistetud kordama ühte ja sama päeva aina uuesti, ainsaks ülesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i mõrv.
Kaheksa päeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Võimatu ülesanne.

Minu jaoks oli tegemist täiesti uudse krimiraamatuga. Ühest küljest võis seda nimetada krimilooks, kuid teisalt erinevatesse kehadesse hüppamist pigem kas ulme või fantaasialugude sekka. Midagi sellist pole ma varem lugenud ja nüüd olles jõudnud eduka lõpuni, pean tunnistama, et jaburalt nauditav lugemine oli. Miski selle loo juures tõmbas mind endaga kaasa ja ma sukeldusin maailma, kus kõik pole üldsegi nii nagu pealtnäha võib tunduda.

Loo peategelaseks on Aiden Bishop, kes rännates mööda erinevaid kehi peab lahendama mõrvaloo ja ohud mis teda ees ootavad on kõike muud kui igavad. Sündmused toimuvad Blackheathi häärberis, mis minu arvates andis veel loole süngust juurde. Eks oli ka erinevaid keerdkäike, mida ei osanud ettegi näha. Minu arvates oli tegemist üsna põneva looga, mis suutis mind enne magama minekut ikka päris mitu tundi üleval hoida ja unes seiklesin muidugi koos Aideniga edasi.

Kogu loo jooksul tundus mulle, et sellest raamatust saab igatahes üks raamatuid, mida ma soovin väga ka oma riiulisse. Nii et kellel on pakkuda, siis ootan sõnumeid või pakkumisi.

Need 500+ lehekülge kulgesid kui lennates ja erinevaid vaatevinkleid avastades. Mida rohkem ma lugesin, seda raskem oli igapäeva sündmuste juurde tagasi tulla. Kui hommikul ärkasin mõtlesin mitmeid kordi sellele loole ja igal vabal hetkel jätkasin lugemist. Nüüd olles raamatu läbi lugenud, tunnistan et olin kui ära nõiutud. Seda muidugi heas mõttes.

Usun, et julgen seda raamatut ka teistele soovitada! Tean, et mitmed on seda grupis tutvustanud, kuid lisan ka enda poolse postituse, et raamatuavastajatel oleks lihtsam valikut langetada.

Valmistub esimene mängija(2017)

Lugemiseväljakutse 2021

26. Raamat, mida soovitab lugeda meesterahvas Lugemise väljakutse grupist

Valmistub esimene mängija(2017)(416lk)

Autor: Ernest Cline

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Kui sureb pururikas ülemaailmse virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, puhkeb maailmas kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kusagile oma virtuaalilma. Miljonid tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et „kuldmuna“ üles leida. Varanduse jahil on ka armutu suurkorporatsioon IOI.

Kui tädi treileris elav Wade Watts aka Parzival komistab poolkogemata esimese vihje otsa, muutub tema elu täielikult. Ta satub jahi hullumeelsesse keerisesse, kus keegi pole see, kellena ta paistab, ja kedagi ei või usaldada. Aga mängu pooleli jätta pole enam võimalik …

Otsisin siia teemasse kaua raamatut ja muidugi oli suureks abiks ka lugemiseväljakutse grupi vastava teema album. Leidsin, et selle loo temaatika sobib mulle hästi, sest isegi olen suur arvutimängude sõber ja meeldib samuti neid mängida ja mis saaks parem olla kui ka virtuaalreaalsusest ka lugeda. Ise küll VR-prille pole proovinud, aga eks aega on.

Muidugi oli see raamat kaua ka lugemist ootavas listis ja nüüd olles selle läbi lugenud, loodan et leian aega ka teise osa lugemiseks. Hea oleks kui see ka tõlgitaks, aga kui ei lähe nii, eks siis tuleb lugeda inglise keeles.

Seekordne lugu saab alguse sellest, et sureb maailma kuulsa virtuaalreaalsuse looja James Halliday, seoses sellega hakkab tormiline ja adrenaliinirohke munajaht. Kes siis ei tahaks miljonäriks saada. Nooruke nohik nimega Wade komistab kogemata esimese vihje otsa. Peale seda pole enam miski endine ja ta jätkab jahti võidu poole. Ta annab endast kõik, et muna esimesena leida ja takistused, mis teda ees ootavad on kõike muud kui igavad.

Ma nautisin lugemist väga ja suutsin isegi ennast nende tegelastega samastuda. Eks isegi kui mängima asun, siis ei suuda kuidagi lõpetada ja unustan kõik muud tegevused ja muudkui mängin. Sama oli ka lugemisega. Muudkui lugesin ja lugesin kuni lähenes loo finaal. Eks selleski loos on erinevaid värvikaid tegelasi ja mulle meeldisid väga erinevate mängude kirjeldused. Muidugi ka muusika ja filmi kirjeldused, mida isegi plaanin otsima hakata.

Olen siiralt tänulik grupis olevale lugejale, kes seda raamatut soovitas. Usun, et jätkan ka järgmise osa lugemist. Muidugi soovitan ka teistele lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)(338lk)

Autor: Karsten Brensing

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Putukad, kes kasutavad tööriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad üksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes käituvad ausalt või valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega või lasevad meil, inimestel, endi heaks töötada. Mida loomad mõtlevad, mida suudavad tunda, millised on nende häälikud, suguelu, abstraktne mõtlemine või nende moodi vaimuhaigus?

Karsten Brensing (snd 1967) on saksa merebioloog ja käitumisteadlane, kes on tegelenud mh delfiinide ja vaalade uurimise ning kaitsega. Ta on kirjutanud mitmeid populaarseid raamatuid loomade elust.

Otsustasin seekord selles lugemiseväljakutses valida jaanuari kuu raamatuks midagi teaduse alalt. Nägin seda raamatut albumis ja lugedes sisututvustust, teadsin, et just sellega raamatuga ma seda väljakutset alustangi. Nagu mainitud sai siis sel kuul lugesin teadust, eks siis järgmisel kuul midagi ajalooga seonduvat.

Mind on alati loomadega seotud raamatud paelunud ja ka see raamat pole mingi erand. Kuigi autor oli minu jaoks tundmatu, olen alati otsinud aega, et selle sarja raamatuid lugeda ja nüüd see ka õnnestus.

Lugu oli minu jaoks väga põnev ja erinevaid uusi fakte loomade kohta sain nüüd kindlasti juurde. Eks nende mõtlemine ja loogika on üks põnevamaid. Võin öelda, et nautisin lugemist ja tänan seda inimest, kes selle väljakutse albumis seda raamatut soovitas.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et leian veel aega, et seda sarja lugeda. Nendes lugudes on see miski, mis mind paelus ja muudkui lugesin ja lugesin. Igatahes nauditav lugemine krimkade vahele. Nüüd mõtlengi, milline võiks olla järgmine raamat sellest sarjast? Kas kellelgi on mõtteid??

Soovitan teistelegi!

Rändava kassi kroonikad(2019)

Jaapani kirjanduse väljakutse 2021

Rändava kassi kroonikad(2019)(224lk)

Autor: Hiro Arikawa

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

See poeetiline, haruldase õrnuse ja huumoriga kirjutatud lugu, mis leiab aset Jaapani vahelduvate aastaaegade taustal, pakub põnevust ja jutustab kaasahaaravalt kõikvõimalikest elus ette tulevatest ootamatutest olukordadest ja juhtumistest. See räägib sõpruse ja üksinduse väärtusest ja äratundmisest, millal võtta ja millal anda.

„Rändava kassi kroonikate“ sõnum on, et iga armastusest kantud tegu – olgu see siis kuitahes tilluke – võib muuta meie elu. See liigutav lugu on puudutanud tuhandeid lugejaid üle kogu maailma. 

Lugu hulkuvast kassist nimega Nana, kes saatuse tahtel satub elama Satoru juurde. Tegemist on nii südamliku ja armsa looga, kuigi eks selles loos on ka omajagu kurbust. Nende reis otsides Nanale uut peremeest, viib meid kui lugejaid aega, kus on nii kurbust kui ka rõõme.

Ma nautisin väga selle raamatu lugemist ja kindlasti jääb see ka mulle pikaks ajaks meelde. Oh, isegi nutsin seda raamatut lugedes. Nii hinge läks lihtsalt. Lugu on nii liigutav ja armas, et raske oli selle lugemist lõpetada.

Ma soovitan seda raamatut kindlasti lugeda. Lihtsalt juba sellepärast, et see on tõepoolest väga ilus ja hooliv lugu. Kuna ma pole eriti Jaapani autoreid lugenud, siis usun, et olen paljustki ilma jäänud. Nüüd võtan kindlasti suuna ka sinna poole ja avastan veel ja veel.

See on ka lugusid, mis kindlasti mulle sel aastal ereda tähena meelde jääb. Nagu autor on öelnud, et iga armastusest kantud tegu, olgu see siis kui tahes tilluke, võib muuta meie elu. Mina tundsin, et see lugu muutis ka mind ja seda kõike heas mõttes.

Kindlasti jätkan Jaapani autorite avastamist. Algus igatahes on palju tõotav, seega ootan huviga, mis järgmine kuu mulle toob.

Postkast nr 4(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Eesti autori krimka

Postkast nr 4(2019)(200lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Eha Veemi esimesest krimiloost „Leskede klubi. Armulauamõrv” (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi. 

Kuna esimene osa meeldis mulle väga, siis otsustasin lugeda seda sarja edasi. Ma ei kahetse seda üldse. Kindlasti tahan seda sarja ka oma kodu riiulisse ja usun, et väärib ka taaskord lugemist.

Ka seekordne lugu oli nauditav ja süngelt kriminaalne. Tundus olevat natuke Agatha Christilik. Selline aeglane kulgemine ja siis ootamatult võtab kõik hoopis teistsuguse pöörde ja süüdlaseks osutub just see, keda sa kõige vähem oskad kahtlustada. Pinge ja põnevus oli alati õhus, ükskõik, mis seal ka ei juhtunud.

Seekordses loos satume Kortsjärvele, kus toimub jaanipäevapidu. Leskede Klubi ei oska aimatagi, mis neid seal järgnevatel päevadel ees ootab. Kui ootamatult satutakse mõrvajuhtumit uurima, siis ei suuda klubilised ka sellest eemale jääda ja asuvad omal käel asja uurima.

Eks klubiliikmed on kõik erineva karakteriga ja nende tegemisi on nii nauditav jälgida, korraks tundus, et olen isegi seal neile abiks ja aitan uurimisele kaasa. Kindlasti jätkan sarja lugemist, kohe kui mõni osa raamatukogus on saadaval.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)(256lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordsest osast nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas …

Taaskord üks ütlemata mõnus krimka ja seda kõike Eesti autorilt. Ma nautisin selle loo lugemist ja lugemise ajal ei suutnud süüdlast oma peas leida. Arvasin kogu aja, et just see tegelane on süüdi, aga võta näpust, läks hoopis teistmoodi. Põnevust ja pinget jagus kuni lõpuni ja ma nautisin selle raamatu lugemist. Kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist.

Lugu tõesti meenutas mulle natuke Midsomeri mõrvade uurimist ja kulges rahulikus kuid samas ka väga pingelises tempos. Koguaeg oli tunne, et midagi juhtub ja lugu võtab hoopis pöörase pöörde.

Juba jõudsingi tänu Ellule laenutada ka järgmise osa. Kahju, et seal neid osi rohkem pole. Eks tuleb ennast siis raamatukokku järjekorda panna. Igatahes põnev lugemine ja usun, et sobib oma tempo poolest kõigile. Alguses oli küll tunne, et ei saa kuidagi minema, siis pärast ei suutnud enne magama minna kui sain teada ka lõpu.

Soovitan teistelegi, kes pole veel seda sarja lugenud. Usun, et te ei pea seda kahetsema, kui neid raamatuid loete.

Oh sa püha(de) vahetus!

Oh sa püha(de) vahetus!(2020)(168lk)

Autor: Adam Kay

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

“Pühad on saabumas. Kõik ehivad, küpsetavad ja pakivad, aga … arstid-õed lähevad tööle. Adam Kay sukeldub oma hirmnaljakates, kohati hirmsates ja vahel lausa südantlõhestavates mälestustes tagasi aegadesse Briti meditsiinisüsteemis ja kergitab kilekardinat meditsiinitöötajate pühadeaja ees.
„Oh sa püha(de) vahetus!“ on armastuskiri kõigile, kes rabavad tööd tervise eesliinil. Nad võtavad vastu beebisid, lõikavad, õmblevad ja panevad kipsi – täpselt nii, nagu parasjagu vaja ‒, ning paraku eemaldavad ka ohtralt kõiksugu vigureid kõikvõimalikest kehaõõnsustest.
Need kakskümmend viis pühadelugu toovad sulle pisara silma nii meditsiinitöötajate igapäevaste kangelastegude pärast kui ka ohjeldamatust naerust naljakate olukordade üle, mida haiglas ootamatult tihti ette tuleb.
Adam Kay on endine arst, kellest on tänaseks saanud auhinnatud koomik ja stsenarist. Temalt on varem eesti keeles ilmunud „See teeb haiget“ (2018).”.

Kuna pühad on varsti-varsti ukse ees, siis otsustasin lugeda seda koomiliselt iroonilist raamatut meditsiinitöötaja jõulupühadest. Müts maha nende ees, kes seda kõike meie heaks teevad ja neil päevil aitavad. Nii palju naljakaid olukordi, et ma ei suutnud lihtsalt itsitamist lõpetada ja muudkui naersin ja naersin. Eks haiglas tuleb igasuguseid ootamatuid olukordi ette ja mõned neist on naljakad aga ka sekka ka kurbust. Nautisin seda lugemist väga. Usun, et ka varem ilmunud raamat on sama hea kui oli seda praegune.

Kindlasti plaanin lugeda läbi ka autori esimese raamatu, mis ilmus mõned aastad tagasi. Kui see raamat oli juba nii pööraselt naljakas, siis milline veel see teine võib-olla. Kuna sattusin jõululugemiste lainele, siis ootan ka pakkumisi, mida võiks järgmiseks. Võitlen iseendaga, kas minna veel järgmine nädal raamatukokku või mitte.

Igatahes mulle väga meeldis see raamat ja nii palju naernud polegi enam ammu kui nüüd seda raamatut lugedes. Kindlasti soovitan teilegi kallid sõbrad, ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Üks väike valge tuvi(2019)

Üks väike valge tuvi(2019)(271lk)

Autor: Lille Roomets

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Asjad, mis teiste jaoks olid loomulikud, on Kerttily jaoks tohutud eneseületused: kehalise tunni eel riiete vahetamine, koolis vetsu kasutamine… Ja rääkimine. Kerttily varjab end vaikuse taha. Kuid ema mõistatuslik hukkumine sunnib tüdruku tegutsema. Üksi. Sest ta ei tea, keda usaldada või kes valetab ja varjab. Abi on aga lähemal, kui ta loota oskaks, ja inimesi, kellele tänulik olla, rohkem, kui ta arvanud oli.

Lille Roometsa debüütromaan „Üks väike valge tuvi“ võitis kirjastuse Tänapäev 2018. aasta noorteromaanide võistlusel esikoha.

Lugesin küll selle loo mõned päevad tagasi läbi, aga tundsin, et pean võtma endale aega, et loetu rahulikult läbi mõelda ja oma emotsioonides selgusele jõuda.

Vahetevahel mulle meeldib noorteromaane lugeda ja niimoodi sattus mulle pihku see lugu. Seekord siis täitsa Eesti oma autor ja puha. Riiulit sobrades leidsin selle raamatu ja mulle isegi ei meenunud kust ma selle endale olin krabanud. Ma ei mõista siiani, miks ma selle raamatu lugemisega niikaua ootasin.

Kuigi lugu on üsna kurb ja traagiline, siis on selles see miski, mis mind endaga kaasa haaras ja enne ei suutnud lugemist lõpetada, kui sain teada suure saladuse vastused. Autor suudab luua maalima, millesse on nii kerge uppuda ja kõik muud argitoimetused jäävad isegi tegemata. Igatahes minuga juhtus see pentsik lugu ja pikemalt sellel kahjuks ei peatu.

Loo peategelaseks on aga tragi tütarlaps Kerttily, kes annab endast kõik, et elus hakkama saada ja mitte alla anda. Ta peab lahti harutama mõistatuse, mis viib teda sellistesse seiklustesse, et mina kui lugeja kulgesin kaasa ja soovisin kogu hingest, et tal läheks hästi.

Ma siiralt tahan tänada raamatuautorit, kes suutis luua minu kui lugeja jaoks maailma, kus need inimesed, keda sa kõige rohkem usaldad võivad osutuda hoopis kellekski teiseks. Kui aega saan siis kindlasti loen ka värskelt ilmunud järgmise osa läbi.

Soovitan teistelegi, mis siis, et goodreadsi hinnang pole just see, mida võiks peale lugemist arvata. Kuid igal ühel on õigus omale arvamusele ja kõigile ei saagi alati meeldida.

Mina olen Surm(2016)

Ulmekirjanduse miniväljakutse 2020

5. Noortekas

Mina olen Surm(2016)(224lk)

Autor: Mairi Laurik

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Roomet on täitsa tavaline poiss. Pealtnäha. Päris tavalisest eristab teda ehk see, et ta ei ela mitte oma kodus, vaid peaaegu Eesti teises otsas vanatädi juures. Vahel lihtsalt juhtub, et koolis lähevad asjad nii teravaks, et mõistlik on liikuda kusagile, kus keegi sind ei tunne. Kus see, kes sa oled, ei mõjuta sinu lähedasi. Kus sa võid hoida omaette.
Sest Roometil on saladus, mida ta isegi päris hästi ei mõista, võime või vägi, mis on kummaline, hirmutav ja arusaamatu … ning aina süveneb. Kuid suhted uute klassikaaslastega ei lähe päris nii, nagu Roomet on ette kujutanud ja tema ellu murravad sisse inimesed, kes sunnivad teda ümber hindama oma senist elu ning hakkama kasutama oma kummalist väge. Kuid kas tal on õigus sekkuda teiste eludesse? Teiste surmadesse?

Mairi Laurik on noor andekas kirjanik, kelle “Mina olen Surm” on teine ilmunud romaan. Raamat on Tänapäeva ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud 2016. aasta noorteromaani võistluse võitja.

Otsisin mis ma otsisin selle punkti alla raamatut, ei tundunud ükski just see õige ja niimoodi ma juhuslikult selle raamatu otsa koperdasingi. Kuna sel kuul on loetud erinevaid lugusid, siis mis taaskord üks ulmekas siis ära ei ole.

Tegu on noorteromaaniga, kus poiss nimega Roomet on teistmoodi kui on seda teised tema vanused. Tal on anne, mis on nii õnnistuseks kui ka raskeks koormaks. Mis anne tal on seda uurige ise!

Ma nautisin selle loo lugemist, mis siis et temaatika oli tihedalt seotud surmaga ja kuna ma loen Eesti kirjanikke vähe, siis on ka see lubadus täidetud, et ühe Eesti kirjaniku raamatu suudaksin kuus läbi lugeda.

Tänud ka soovitajale, kelle abiga ma siia punkti alla raamatu leidsin. Tea, et oled hea sõber ja teinekordki lobiseks raamatutest.

See lugu oli hoopis teistmoodi kui on seda olnud varasemad ulmeraamatud. Miski selles loos siiski oli, mis mind endaga hoidis ja ei saanud arugi kui juba lugu läbi oli. Aeg läks nii ruttu, et need mõned tunnid, mis lugemisele kulusid kadusid kui imeväel. Oleksin nagu ajamasinasse sattunud ja unustasin kõik muu ja muudkui lugesin.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Igatahes kindlasti põnev lugemine!