Tark mees taskus(2006)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Detsember(TAEVAKEHA)(TEADUS)

Tark mees taskus(2006)(144lk)

Autor: Joel Levy

Kirjastus: Koolibri

Tutvustus

Taskuteatmikku on koondatud hulgaliselt teavet mitmest valdkonnast: siin leidub andmeid Universumi, Päikesesüsteemi, Maa looduse ja riikide kohta. Huvi peaksid pakkuma rekordtaimed ja -loomad ning inimkonna tehnikaalased saavutused. Tabelid, skeemid ja joonised muudavad esitatud materjalid ülevaatlikuks ja kergesti mõistetavaks.
Sobib silmaringi laiendamiseks nii õpilastele kui ka täiskasvanutele.

Originaali pealkiri: Whitaker’s almanack. Little book of everything

Selle raamatuga lõppes minu teekond sellel lugemiseväljakutsel. Kui aasta algas teadusalase raamatuga, siis niimoodi ta ka lõppes. Ma olen siiralt tänulik nendele, kes selle vinge lugemisaasta nende teemade puhul on meieni toonud. Ilmselt ilma selle lugemiseväljakutseta poleks ma kõiki neid 12 värvikat raamatut lugenud. Ootan põnevusega juba järgmist aastat.

Autor on toonud meieni sellise taskuteatmiku, mis sisaldab endas nii paljut. Igatahes minu jaoks oli mõnus vaheldus kõigi nende seni loetud raamatute vahel. Eks selline temaatika on üpriski huvitav ja ennemgi on loetud nii mitmeid põnevaid raamatuid kosmosest.

Ma olin raamatusse nii haaratud, et kohe kui ema riiulist selle täna ootamatult leidsin, tundsin et tahan seda lugeda. Ma olin üllatunud, kui avastasin, et keegi sellest grupis kirjutas ja see sobis ka minu teadustemaatika alla. Mulle väga meeldis ja loodan, et järgmine aasta tuleb veel põnevam, kui seda oli see aasta. Olen siiralt õnnelik, et selles väljakutses osalesin ja nautisin lugemist.

Kes tunneb, et tahab ka sellele raamatule võimaluse anda, siis tehke seda kindlasti. Usun, et nii mõnigi meist saab midagi uut teada, nii oli ka minuga. Soovitan ka teistele!

Viirused ja vaktsiinid(Võitlus nähtamatu vaenlasega)(2021)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Oktoober(TÕBI(TEADUS)

Viirused ja vaktsiinid(Võitlus nähtamatu vaenlasega)(2021)(272lk)

Autor: Ülar Allas

Kirjastus: Paradiis

Tutuvustus

Millised on kõige ohtlikumad viirused?
Miks on vaja igal aastal uut gripivaktsiini?
Kas vaktsiine peaks kartma või pimesi usaldama?
Neile ja teistele olulistele küsimustele leiate vastused käesolevast teosest.

Viiruste uurimise ja vaktsineerimise ajalugu on kirju nagu põnevusfilm, milles leidub kangelasi ja ohvreid, skandaale ja triumfe. See raamat aitab lugejal mõista viiruste ja vaktsiinide olemust ning saada osa teadusloo valust ja võlust.

Bioloogiadoktor Ülar Allas on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija. Ta on avaldanud raamatuid ja kirjutanud arvukalt populaarteaduslikke artikleid, mis on võitnud mitmeid auhindu.

Tegemist on üsna põhjaliku looga nii viirustest kui ka vaktsiinidest. Kindlasti väga väärt lugemine. Autor tutvustab meile nii ajalugu kui ka millised on kõige ohtlikumad viirused ja miks on vaja igal aastal uut gripivaktsiini. Eks ka koroona aeg jaotaski inimesed kahte leeri, need kes usuvad et selline haigus on olemas ja neid kes ei usu. Eks igal ühel on oma arvamus ja kellegi peale ei saa näidata näpuga.

Minu jaoks oli tegemist väga huvitava lugemisega ja ootan juba põnevusega, mida novembrikuu toob. Üks põnevamaid lugemisi ja seda kõike hoopis teistsugusel teemal. Soovitan teistelegi, kellele selline teema võiks huvi pakkuda. Usun, et te ei pea küll lugemiseks kulutatud aega kahetsema. Eks see maailm ongi üks selliseid, et kas sa tead sellest midagi või mitte.

Teadus maagia taga(2016)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

august: USK(Teadus)

Teadus maagia taga(2016)(246lk)

Autor: Matt Kaplan

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kas lindude rände põhjal on võimalik ennustada tulevikku? Kuidas valmistada tõhusat armujooki? Kas Kuu faasid mõjutavad inimeste elu? Kas pühad allikad suudavad tõbiseid ravida? Kas taimedel on võime üksteist ohtude eest hoiatada? Mil moel luua mutantinimesi, kelle keha taastuks nagu Wolverine’il?
Teadusajakirjanik Matt Kaplan kaevub maagiliste esemete, paikade ja rituaalide värvikasse, põnevasse ja üllatavasse ajalukku ning ühendab müüdid ja teaduse viimase sõna. Muistseid ja tänapäevaseid legende elustav raamat on muhe ja humoorikas teejuht üleloomulike nähtuste maailma telgitagustesse. Autori rännak läbi kultuuride ja ajastute hõlmab muuhulgas berserke, savante, Egiptuse nuhtlusi, Püha Graali ja supersõdalasi ning kinnitab, et legendide taga on peidus märksa enamat kui pelk fantaasia.

„Teadus maagia taga“ on uue populaarteadusliku sarja „Elav teadus“ teine raamat.

Matt Kaplan on ajakirja The Economist teadusajakirjanik. Ta on teinud kaastööd ka mitmele teisele väljaandele, nagu National Geographic, New Scientist, Nature ja The New York Times. 2014. aastal pälvis Kaplan teadusajakirjanduse stipendiumi, mida ta kasutas loodusteaduste ja folkloori õpinguteks Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ja Harvardi ülikoolis.

Kahjuks pean tunnistama, et see raamat on mul mitmel korral pooleli jäänud. Eks enamasti ikka ajanappusest, sest nii palju uusi põnevaid raamatuid tuleb juurde. Kuid nüüd augusti eelviimasel päeval võtsin ennast kokku ja lugesin läbi.

Ma olin sellest raamatust täitsa lummatud. Üks peatükk järgnes teisele ja niimoodi ta loetud saigi. Kindlasti võiks lugeda rohkem selliseid teadusalaseid raamatuid. Autor suutis kirjutada nii, et mul polnud kordagi igav ja muudkui lugesin ja lugesin. Kohati tundus, et nagu muud maailma polegi olemas. Teised pidid juba ütlema, et tule sealt raamatumaailmast välja.

Ma tõsiselt nautisin selle raamatu lugemist ja kahetsen seda, et varem selle raamatu jaoks aega ei leidnud. Sari Elav teadus alt leiab kindlasti palju uut ja põnevat, mida avastada. Aitäh kirjastus Argole, et ma selle raamatu eelmisel korral väljakutse läbimisel kingiks sain.

Soovitan kindlasti ka teistel lugeda, ma usun, et te ei pea seda kahetsema.

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)(338lk)

Autor: Karsten Brensing

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Putukad, kes kasutavad tööriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad üksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes käituvad ausalt või valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega või lasevad meil, inimestel, endi heaks töötada. Mida loomad mõtlevad, mida suudavad tunda, millised on nende häälikud, suguelu, abstraktne mõtlemine või nende moodi vaimuhaigus?

Karsten Brensing (snd 1967) on saksa merebioloog ja käitumisteadlane, kes on tegelenud mh delfiinide ja vaalade uurimise ning kaitsega. Ta on kirjutanud mitmeid populaarseid raamatuid loomade elust.

Otsustasin seekord selles lugemiseväljakutses valida jaanuari kuu raamatuks midagi teaduse alalt. Nägin seda raamatut albumis ja lugedes sisututvustust, teadsin, et just sellega raamatuga ma seda väljakutset alustangi. Nagu mainitud sai siis sel kuul lugesin teadust, eks siis järgmisel kuul midagi ajalooga seonduvat.

Mind on alati loomadega seotud raamatud paelunud ja ka see raamat pole mingi erand. Kuigi autor oli minu jaoks tundmatu, olen alati otsinud aega, et selle sarja raamatuid lugeda ja nüüd see ka õnnestus.

Lugu oli minu jaoks väga põnev ja erinevaid uusi fakte loomade kohta sain nüüd kindlasti juurde. Eks nende mõtlemine ja loogika on üks põnevamaid. Võin öelda, et nautisin lugemist ja tänan seda inimest, kes selle väljakutse albumis seda raamatut soovitas.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et leian veel aega, et seda sarja lugeda. Nendes lugudes on see miski, mis mind paelus ja muudkui lugesin ja lugesin. Igatahes nauditav lugemine krimkade vahele. Nüüd mõtlengi, milline võiks olla järgmine raamat sellest sarjast? Kas kellelgi on mõtteid??

Soovitan teistelegi!

Planeet ühes kivikeses: Reis sügavale maakera ajalukku(2015)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

Planeet ühes kivikeses: Reis sügavale maakera ajalukku(2015)(272lk)

Autor:  Jan Zalasiewicz

Tutvustus

Jan Zalasiewiczi „Planeet ühes kivikeses“ jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.

Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolistel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad. Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut; ammukadunud ookeanide võõrikut loomust ning sügaval maa all toimunud muundumisi.

Zalasiewicz tõdeb: „Mingil viisil on kivike nagu mõni uuem arvutikiip, milles peitub rohkem informatsiooni, kui keegi võiks selle siledat pinda silmitsedes aimatagi.“ Kivikese teekond on tõepoolest täiesti hämmastav, kuid sama hämmastav on see, kuidas autoril on õnnestunud kirja panna niisugune infotihe raamat, kus kõik on kuni atomaarse tasandini lahti seletatud, ning teha seda samas mõnusa huumoriga ja hõlpsasti aru saadaval viisil, nii et see haarab täielikult kaasa ka selle lugeja, kes geoloogia vastu varem olulist huvi ei ole tundnud.

Olen rahul, et see raamat sai loetud. Oli pikalt pooleli ja vaatas mind riiulist süüdistavalt, et millal sa küll mind lõpuni loed. Seekord sai see lubadus täidetud. Ja ma ei suuda uskuda, kuidas ma need 50lk sain lugemata jätta, ei ole teab mis number, aga kuna nii palju on lugeda, siis nüüd otsustasin et loen lõpuni ja saan siis edasi lugema asuda.

Ma kohe väga kiidan seda raamatut. Mulle meeldis nii autori kirjutamistiil kui ka see, et eks endalegi on aegu tagasi väga geograafia meeldinud ja kuigi geoloogiaga pole varem kokku puutunud, siis sobis see raamat siia teemasse väga hästi. Eks siis augustis polnud aega mul seda raamatut lõpetada.

Tegin seda nüüd ja soovitan teistelegi seda raamatut lugemiseks. Ma usun, et kes on juba teadusele sõrme andnud, see jääbki vahest selle alaseid raamatuid lugema. Igatahes minuga see nii juhtus.

 

Teadusaabits. Universum ühe minutiga (Elav teadus, #8)(2017)

 

Teadusaabits. Universum ühe minutiga (Elav teadus, #8)(2017)(112lk)

Autor:  Tiit Kändler

Tutvustus

Teadusaabits on raamat, kust saab teaduste kohta teada kõike, ilma et peaks oma pead vaevama. Ja teisalt suurt mitte midagi, nii et peas ei jääks midagi vaevama.
Teadusaabits on teadusterminoloogia täielik kogu ja kui see läbi loetud, pole enam midagi muud vaja.
Teadusaabits põhineb teaduse jäävuse seadusel: teadused ei kao kusagile, neid tekib vaid juurde.

Teaduskirjanik Tiit Kändler ütleb ausalt, aga mitte üleliia tõsiselt, kuidas teadus(t)ega lood on ja et miski ei jääks segaseks, joonistab pildid juurde.

„Rahvusteadus on teadus, mis ei ole võrreldav ühegi teadusega, mida viljeldakse väljaspool rahvust.
Tavaliselt mõeldakse rahvuse all eestlasi. Rahvusfüüsika näiteks uurib, kuidas läheb eestlasel vabalt langevas liftis või kuidas eestlane neelab neutriinokiirgust. Rahvuskeemia uurib, kui mitu volti saab eestlasest, kui ta visata väävelhappesse. Rahvusfiloloogia omakorda püüab välja arvutada, millal jõuab inglise keelde esimene eesti laensõna. Rahvusfolkloor aga tegeleb rahvuspoliitikute kõnede kontentanalüüsiga, eesmärk on avastada sealt jälgi regilaulust.
Rahvusteaduse tulemused avaldatakse Riigi Teatajas ja need kannab ette rahvusmeeskoor ning edastab rahvusringhääling. Tulevastele põlvedele talletatakse rahvusteadus rahvusraamatukogus, kust see iga aastatuhande täiskuuneljapäeval välja tuuakse ja rahvale näha pakutakse, et seejärel teha ruumi uuele rahvusteadusele.
Rahvusteaduse taset oskab hinnata vaid rahvusteadlane. Kui rahvusteadlane lahkub välismaale raha teenima, siis muutub rahvusteadus hindamatuks.“

Seekordne raamat on hoopis teistmoodi kui seda olid teised. Seekordne raamat on mõeldud pigem noorematele ja seletab erinevaid teaduse tahke. Mulle meeldis see lugemine ja ma usun, et eks on mille üle mõelda.

Teistele soovitada ei oska ja arvan, et mida rohkem teadusalaseid raamatuid olen lugenud seda mitmekesisemad on erinevad teadmised.

Kes soovib see loeb ja saab ise teada, millest selles raamatus kirjutatakse. Kui ette räägiksin siis pole enam ju huvitav, või mis?

Igatahes soovin kõigile kaunist päeva jätku ja näeme kindlasti veel.