Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019 kokkuvõte

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019 kokkuvõte

teaduskirjandus 2019.jpg

 

Kuna olen selle edukalt läbinud, siis teile kallid sõbrad tooks välja 5 parimat raamatut, mis mulle väga meeldisid.

1. Ära tee kahju

2. Karu( Eesti looduslood)

3.  Metsaelu aabits

4. Mina olen Siil

5. Tugev Aju

 

Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast(2018)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

oktoober

Ära tee kahju. Lood elust, surmast ja ajukirurgiast(2018)(280lk)

Autor: Henry Marsh

henry_marsh_kaaned_287x206_bleed18_tf.indd

Tutvustus

Mis tunne on olla neurokirurg?

Mis tunne on hoida kellegi elu oma käte vahel, teha sisselõige ollusesse, milles tekivad mõtted ja tunded?
Mis tunne on elada edasi pärast seda, kui operatsioon, mis pidi päästma kellegi elu, on täiesti untsu läinud?

Enam kui mis tahes teises meditsiiniharus peitub neurokirurgia puhul arsti vandes „mitte teha kahju“ kibe iroonia. Ajuoperatsioonid on väga riskantsed. Iga päev tuleb Henry Marshil teha ränkraskeid otsuseid, tihti pingelistes ja ebakindlates oludes.
Kui te usute, et neurokirurgia on täpne ja peen kunst, mida praktiseerivad rahulikud ja distantseeritud kirurgid, sunnib see kaasahaarav, jäägitult aus jutustus teid meelt muutma.

Hämmastava kaastunde ja siirusega paljastab üks tuntumaid neurokirurge opereerimise võidukad rõõmud, sügavalt liigutavad triumfid, piinarikkad läbikukkumised, painavad kahetsused ja hetked täis musta huumorit, mis on neurokirurgi elule iseloomulikud.

„Ära tee kahju“ pakub unustamatu sissevaate lugematutesse inimlikesse draamadesse, mis leiavad aset tänapäevases rahvarohkes haiglas. Eelkõige on see õppetund lootusrikkusest olukordades, mil tuleb teha elu kõige raskemaid otsuseid.

See on ühtlasi viimane raamat teaduskirjanduse lugemiseväljakutsest. Olen endaga väga rahul, et suutsin selle läbida. Eks edaspidi proovin ka ikka teaduslikumat kirjandust lugeda.

Selle punkti alla oli samuti raske raamatut leida. Kahtlesin mitmeid kordi, kas see ikka sobib jne.

Lugema hakates tundus, et loen mingisugust arstide humoorikast pakatavat raamatut. Eks seda eneseirooniat seal ikka jätkus, samuti ka raskeid otsuseid. Eriti veel siis, kui sa oled arst ja veel lisaks ka kirurg ja pead vastu võtma raskeid otsuseid ja päästma oma patsiendi.

Seda öelda on võib-olla tobe, aga mulle meeldis see raamat. Nii ladus ja sujuv lugemine, et isegi valisin selle raamatu lugemise, mis siis, et hunnik krimiromaane ootas oma järge.  Tundsin, et tahan teada neid erinevaid lugusid ja erinevaid patsiente, keda see arst on ravinud.

Soovitada ei oska, paljud kindlasti on seda raamatut lugenud. Muidugi meeldis mulle ka kaanepilt.

Kuna olen tsipa haigeks jäänud, siis ma teise poole kuust vist ei suuda midagi lugeda, aga eks näis mis saab.

Kes tahab see loeb seda raamatut ja veendub ise, et teaduslikud raamatud võivad ka põnevad olla.

 

 

Tugev aju: kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad(2018)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

Jaanuar

Tugev aju: kuidas liikumine ja treening sinu aju tugevdavad(2018)(256lk)

Autor: Anders Hansen

tugev-aju-kuidas-liikumine-ja-treening-sinu-aju-tugevdavad

Tutvustus

Kas tahad, et taluksid paremini stressi, tunneksid end reipamalt, et sul oleks parem mälu, et oleksid loovam ja oskaksid paremini puhata? Tänapäeva aju-uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline koormus suurendab ajupotentsiaali rohkem kui sudokud, ristsõnad ja tervisetooted kokku.

Just aju on tegelikult see kehaosa, mida liikumine kõige rohkem mõjutab. Selles raamatus avaldab Anders Hansen põhjuse, miks see nii on. Kas peaksime käima või jooksma? Kui kaua? Kas jõutrenn on tõhusam kui jooksmine? Kuidas peavad lapsed liikuma, et parandada õpi- ja keskendumisvõimet? Millised on parimad harjutused depressiooni vastu ja milline on parim päevarežiim ärksa aju jaoks? Sellest ülipopulaarsest raamatust saab vastused, kuidas peaks liikuma, et jõuda tulemusteni, mis on nii ulatuslikud, et neid võib nimetada lausa vaimseks uuenemiseks. Kõik autori argumendid põhinevad viimase viie aasta teadusuuringutel, mil neuroteadus on teinud läbi tohutu arengu.

Anders Hansen on omandanud Karolinska instituudis arstikutse ja töötab psühhiaatria valdkonnas peaarstina. Tema sulest on ilmund üle 2000 artikli nii teadusajakirjades kui Rootsi päevalehtedes. Tema esimene raamat füüsilise aktiivsuse mõjust inimkehale ”Terviseretsept” ilmus 2014 ja sai samuti rahvusvaheliseks menukiks.

Seekordne raamat oli väga huvitav. Mulle on varemgi meeldinud teaduseraamatuid lugeda ja seda sai tehtud isegi juba varajases klassis. Siis lugesin erinevaid loomade kohta koostatud raamatuid ja kirjutasin isegi neid endale mitmete mappide kaupa üles.

Seekordne lugu räägib ajust ja tema erinevatest funktsioonidest ja ehitusest. Tegu pole küll mõne ilukirjandusliku teosega, kuid siiski väga põnev lugemine.  Hommikul alustasin ja mõned tunnid tagasi lõpetasin. Kõike seda tänu ellule.

Mulle meeldis, et raamat ei olnud kirjutatud kuivalt ja ainult faktipõhiselt vaid oli toodud ka näiteid ja isegi mõned pildid.

Kindlasti tahan lugeda veel Jaan Aru raamatut Ajust ja arust kuna seda polnud raamatukogus saada, siis otsustasin selle praeguse raamatu kasuks ja ma ei ole üldsegi pettunud, vastupidi, küll ma jõuan ka tolle populaarse raamatu läbi lugeda.

Loodan siiralt, et suudan teadus alase lugemiseväljakutse läbida, siis võin rahuliku südamega puhata ja muid raamatuid nautida. Mitte et see oleks koormaks, ei üldsegi mitte, vaid puhas rõõm. Kui neid raamatuid ei oleks lugenud, mida senimaani tutvustanud olen, siis vist jääks kahetsema.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes vähegi seda tahab muidugi.

Planeet ühes kivikeses: Reis sügavale maakera ajalukku(2015)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

august

Planeet ühes kivikeses: Reis sügavale maakera ajalukku(2015)(272lk)

Autor:  Jan Zalasiewicz

42940996

Tutvustus

Jan Zalasiewiczi „Planeet ühes kivikeses“ jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.

Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolistel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad. Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut; ammukadunud ookeanide võõrikut loomust ning sügaval maa all toimunud muundumisi.

Zalasiewicz tõdeb: „Mingil viisil on kivike nagu mõni uuem arvutikiip, milles peitub rohkem informatsiooni, kui keegi võiks selle siledat pinda silmitsedes aimatagi.“ Kivikese teekond on tõepoolest täiesti hämmastav, kuid sama hämmastav on see, kuidas autoril on õnnestunud kirja panna niisugune infotihe raamat, kus kõik on kuni atomaarse tasandini lahti seletatud, ning teha seda samas mõnusa huumoriga ja hõlpsasti aru saadaval viisil, nii et see haarab täielikult kaasa ka selle lugeja, kes geoloogia vastu varem olulist huvi ei ole tundnud.

Olen rahul, et see raamat sai loetud. Oli pikalt pooleli ja vaatas mind riiulist süüdistavalt, et millal sa küll mind lõpuni loed. Seekord sai see lubadus täidetud. Ja ma ei suuda uskuda, kuidas ma need 50lk sain lugemata jätta, ei ole teab mis number, aga kuna nii palju on lugeda, siis nüüd otsustasin et loen lõpuni ja saan siis edasi lugema asuda.

Ma kohe väga kiidan seda raamatut. Mulle meeldis nii autori kirjutamistiil kui ka see, et eks endalegi on aegu tagasi väga geograafia meeldinud ja kuigi geoloogiaga pole varem kokku puutunud, siis sobis see raamat siia teemasse väga hästi. Eks siis augustis polnud aega mul seda raamatut lõpetada.

Tegin seda nüüd ja soovitan teistelegi seda raamatut lugemiseks. Ma usun, et kes on juba teadusele sõrme andnud, see jääbki vahest selle alaseid raamatuid lugema. Igatahes minuga see nii juhtus.

 

Mina olen siil(2017)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

NOVEMBER

Mina olen siil(2017)(42lk)

Autor:Maia Kutšerskaja

36044404._SX318_

Tutvustus

Pahase inimese koht öeldakse: okkaline nagu siil! Aga siilil on lisaks okastele mitte üksnes pea ja jalad, vaid isegi saba! Ja muide, siil kuuleb paremini kui kass, aga saagi lõhna tunneb ära viie meetri kauguselt!
Selles raamatus räägitakse siilist – kuidas ta sünnib, kus elab ja kuidas teda kostitada, kui ta sulle külla tuleb. Saad teada, millised eksiarvamused inimestel siilide kohta on, mida ta tegelikult okastel kannab, milliseid elupaiku armastab, kas ta ka ujuda mõistab ja palju muudki, mida sa okaskera kohta varem ei teadnud.
“Mina olen siil” on teine raamat sarjast “Laste loomaraamat”, varem on ilmunud “Mina olen rebane”.

Nii armas kaanepilt tõmbas mind kohe lugema. Mulle meeldivad väga siilid ja niimoodi ma seda lookest ka lugesin.

Üpris palju uut sain teada ja nüüd on selge mida tohib siilikesele anda ja mida mitte. Mulle väga meeldis ja soovitan kõigile lastele seda sarja lugemiseks.  Harivaid lugusid on tore lugeda, isegi siis kui oled juba pisut vanem kui raamatu lugemiseks mõeldud sihtgrupp.

Eks millalgi kui aega saan loen ka teisi selle sarja raamatuid. Väga armsad kaanepildid on kõigil raamatutel.

Kes tahab siilide kohta rohkem teada, siis minge krabage endale see raamat lugemisse või isegi kodusesse riiulisse.

Kliimapettus: miks roheline liikumine on nagu arbuus – pealt roheline, seest punane(2012)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

juuni

Kliimapettus: miks roheline liikumine on nagu arbuus – pealt roheline, seest punane(2012)(385lk)

Autor: James Delingpole

15706655

Tutvustus

Nad väidavad, et kliima soojeneb ja et nad on mures… Nad valetavad. Ja teesklevad. Kliima soojenemine on nende unistus. Äriidee. Nad jutlustavad, kui head ja toredad asjad on orgaaniline toit, biokütused ja tuulegeneraatorid. Väga nunnu, kuid jälle vale. Jälle üks kena äriidee. Ketserlik tõde on see, et kogu see ökovärk on planeedile Maa kordi kahjulikum kui paljuneetud geneetiliselt muundatud toit või naftatööstus. Käsi püsti, kes nn rohelistele ka edaspidi maksta tahab!

James Delingpole on Suurbritannia ajakirjanik, kes sai üleilmselt tuntuks, kui paljastas just selliseid kliimasoojenemise teooriaid fabritseeriva korrumpeerunud teadlaste jõugu East Anglia Ülikoolis.

Ma valisin kaua raamatut selle teema alla. Proovisin mitmeid, kuid siiski jäi see raamat mulle lugemisse, kuna tundus nii põnev ja ma tahtsin teada, kas see kõik on tõsi, mis kaanel kirjas oli.

Ma ei pidanud pettuma. Huvitav lugemine kindlasti, kuid teistkorda ma enam seda ei loeks. Vähemalt esimest korda oli põnev lugeda ja kui mees küsis, et mis salatiraamatut sa loed, siis vastasin, et ära sega sa segad mu eneseharimist 😀

Muidugi usun, et kui ma ei võtaks osa sellest lugemiseväljakutsest, siis ei oleks ma seda raamatut vist kunagi lugenud. Mul on hea meel, et saan ennast argielust välja tirida ja lugeda ka midagi sellist, mida iga päev ju ei loe.

Soovitada ei oska, kes tahab see loeb ja saab teada, mis selles raamatus täpsemalt kirjutati.

Karu (Eesti Looduslood, #1)(2018)

Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019

detsember

Karu (Eesti Looduslood, #1)(2018)

Autor:  Vahur Sepp

40060428._SX318_

Tutvustus

Sarja „Eesti looduslood“ esimene raamat räägib köitvalt ja kaasahaaravalt karude elust. Millist elu elab karu, kuidas tema elu aastaringselt kulgeb? Mida sööb, kuhu pesa teeb, kaua magab, kuidas pulmi peab, millal karupojad sünnivad, millised on karu suhted inimesega ja palju muud huvitavat.
Tõestisündinud põnevad lood inimeste ja karude kohtumistest on põimitud huvitava teabega karudest. See on silmaringi avardav meeleolukas lugemine nii väikestele kui suurtele loodusesõpradele.
Raamatu autor Vahur Sepp on elupõline metsamees, jahimees, kalamees ja loodusretkede juht. Ta on värvikas jutuvestja, kelle teadmistepagas loomade elust ja elutegevusest on imetlusväärne. Oma teadmisi on Vahur Sepp jaganud paljudes telesaadetes, raadiokanalites, ajalehtedes ja ajakirjades. Ta on olnud ajakirjade Loodusesõber, Eesti Mets, Looduses ja internetiportaali Looduskalender.ee pikaaegne kaasautor.
Ehedate loomapiltide autor on Kenno Kaupmees. Juba 8 aastat loomi ja linde pildistanud fotograaf hindab loodusfotograafias siirust ja loomulikkust. „Õnnelikud hetked, mil kohtad metsas ringi kõndides mõnd looma või lindu, jäävad meelde. See emotsioon on nii võimas ja annab palju tagasi,“ tunnistab ta.
Selline kohtumine ilvesega on toonud Kenno Kaupmehele Looduse Aasta Foto konkursil 2. koha.

Mulle meeldis see väga.  Samuti olid seal lustakad lood kohtumistest karudega. Muidugi sain nüüd palju rohkem teada karude kohta. Ei teadnud, et nad on kehva nägemisega aga see eest tunnevad lõhna väga hästi.

Eks olen isegi Elistvere loomapargis karu näinud ja vaadanud kuidas ta seal ringi müttab. Eks teadsin ka varem, et karu sööb mitmesugust toitu alustades marjadest ja lõpetades lihaga.

Muidugi ei puudunud raamatust ka vahvad looduspildid ja need jäävad samuti kindlasti pikaks ajaks meelde.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!