Väike prints(2009)

Väike prints(2009)(88lk)

Autor: Antoine de Saint-Exupéry

Kirjastus: Tiritamm

Tutvustus

«Mine vaata veel kord neid roose. Siis mõistad, et sinu oma on ainukene maailmas. Pärast tule minuga hüvasti jätma ja ma kingin sulle ühe saladuse.»
Väike prints läks uuesti roose vaatama.
«Teie pole üldse minu roosi moodi, te pole veel mitte midagi,» ütles ta neile. «Keegi pole teid taltsutanud ja teiegi pole kedagi taltsutanud. Teie olete samasugused, kui oli minu rebane. Ta oli nagu sada tuhat teist rebast. Mina aga tegin temast oma sõbra ja nüüd on ta ainukene maailmas.»
Roosidel oli väga paha olla.

«Väike prints» on tõlgitud enam kui 250 keelde ja dialekti ning see hoiab üle 200 miljoni eksemplariga maailma enimmüüdud raamatute edetabelis auväärset teist kohta. See on autobiograafiline muinasjutt sõprusest, armastusest ja hoolimisest, mis võib muuta teie seni kehtivaid väärtushinnanguid. Raamatus on autori algupärased illustratsioonid.

Üks omamoodi lugu väiksest printsist, kes oli alguses täiesti tundmatu minu jaoks, kuna olin ainult sellest raamatust kuulnud, nüüd olles läbi lugenud, tunnen, et midagi jäi minu puhul selles loos puudu või isegi pisut ümmarguseks. Ma tavaliselt naudin lasteraamatute lugemist, kuid ka minu jaoks oli raske selle loo mõte üles leida.

Võib-olla oli viga minu praeguses meeleseisundis või lihtsalt tundsin, et see lugu on poolik. Nagu miskit oleks võinud veel olla. Ma ei saa öelda, et mulle ei meeldinud, oli selline tore vahepala, aga miski nagu vau efekti ei tekitanud.

Kindlasti on tegemist ühe erilisema looga, mis lugejatele on loodud. Väike prints on just selline tegelane, kes siia loosse hästi sobib. Eks siin on nii palju mõtteteri, mis endalegi meelde jätta. Üle pika aja üks raamat, mis erilist emotsiooni ei tekitanud ja jäi selliseks keskpäraseks. Loodan, et ma pole ainus ja mind risti ei lööda.

Nii, et soovitada ei oska, kes tunneb, et lugu kõnetab neid siis lugege!

Väike nõid(2005)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

Juuni: Originaalis saksakeelsena ilmunud ulmeraamat

Väike nõid(2005)(110lk)

Autor: Otfried Preußler

Kirjastus: Tiritamm

Tutvustus

Lugu väikesest saja kahekümne seitsme aasta vanusest nõiast.
Kuigi väike nõid oskab tuult teha, müristada lasta, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö pole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ta inimestele lausa head tegema on hakanud. Ja mis kõige hullem, ta nõiub ka reedel. Walpurgi ööl Blocksbergi mäel saab selgust, kelle poole vaekauss kaldub.

See on kindlasti selle kuu ainus nõialugu. Ma ei tea selles loos oli midagi sellist, mis mulle väga meeldis. Ma ei suutnud lausa seda raamatut käest ära panna. Nii kaasahaarav ja põnev lugemine oli.

Kahjuks ma ei mäleta, et ma oleksin seda raamatut varem lugenud ju siis ei jäänud näppu. Igatahes nii tore oli väikese nõia tegemistele kaasa elada. Kaanepilt on ka päris vahva ja kutsub kindlasti lugema.

Eks ta ole omamoodi ka õpetlik lugu sellest, et kõik pahandused ei jää karistuseta. Nii läks ka väikese nõiaga. Eks alati tuleb kuulata sõna ja teha nii nagu sulle öeldakse, kuid antud peategelane ei arva nii ning tema tegudel on ka tagajärjed.

Ma arvan, et see lugu jääbki seda kuud lõpetama, seega head lugemiskuu lõppu teile kallid sõbrad ja lugejad ning avastage kindlasti mõni hea lugu, mida ka minuga jagada.

Seda raamatut julgen küll soovitada, ma ei usu, et keegi peaks selle loo lugemist kahetsema.

Hester Hilli mõistatus(2019)

Hester Hilli mõistatus(2019)(268lk)

Autor: Kristina Ohlsson

Kirjastus: Tiritamm

Tutvustus

Megi ja Franki vanemad saadavad lapsed suve veetma onu Elioti juurde, kes elab vanas salapärases mõisas Hester Hillis. Niipea kui nad kohale jõuavad hakkab juhtuma kummalisi asju: mahajäetud rongijaamas näeb Meg tüdrukut, keda keegi teine kunagi näinud ei ole, Megile on kohalikku raamatupoodi jäetud sajandivanune päevaraamat mõistatusliku võtmega, mõisa pööningult kostab nuttu ja samme …

Varsti on Meg ja Frank saladuse jälil, mis viib neid mitte ainult vana maja kõige varjatumatesse paikadesse, vaid ka minevikku …

Kristina Ohlssonilt on varem eesti keeles ilmunud lasteraamatud „Klaaslapsed”, „Hõbedapoiss“ ja „Kiviinglid“.

Seekordses autori raamatus seiklevad Meg ja Frank, kes on saabunud suve veetma onu Elioti juurde Hester Hilli mõisa. Niipea kui lapsed kohale jõuavad, hakkab juhtuma imelikke asju. Milliseid, eks seda lugege ise! Eks seda põnevust ja seiklust neil lastel ikka jagus kuhjaga. Mulle meeldib selle autori kirjastiil ja tema suudab alati mind meeldivalt üllatada.

Kui Meg saab raamatupoest seal hoiul oleva päevaraamatu, otsustavad lapsed hakata vana saladust lahendama. Kas see ka neil õnnestub ja milliseks kujuneb seiklus, uskuge mind piisavalt pöörane ja kummituslik, et võib mõne isegi judisema panna.

Ma naudin selliseid lugusid, kus sekka on ka kummituslikku õhustikku. Kõik need osad, mis on sellelt autorilt ilmunud, on mulle väga meeldinud ja ka see lugu pole mingi erand. Kuid eks pisut õudsem võinuks olla küll.

Kellele on samuti varem ilmunud raamatud meeldinud, siis ma usun, et ei pea ka selles raamatus pettuma. Kordagi polnud tunnet, et tegemist on üldsegi lasteraamatuga. Kuis siis seda reetis ainult see, et peategelasteks olid lapsed Meg ja Frank.

Kes tahab neile kaasa elada, siis lugege kindlasti!

Kiviinglid(Klaaslapsed sarja 3.raamat)(2018)

Kiviinglid(Klaaslapsed sarja 3.raamat)(2018)(223lk)

Autor:Kristina Ohlsson

Tutvustus

Ohete toa uks oli paokil. Simona ei söandanud astuda ei edasi ega tagasi. Ta kummardus uksepraole nii lähedale kui sai. Süda põksus valjusti. Suu kuivas ja ta tihkas vaevu silmi pilgutada. Siis nägi Simona seda. Varju põrandal. Seal seisis tõepoolest keegi. Keegi, kes oli pikk ja heitis põrandale tohutu suure varju.
„Klaaslastest“ ja „Hõbedapoisist“ tuttavad tegelased on taas tegutsemas. Tulekul on lihavõtted ja Simona ootab, et saaks veeta nädala vanaemaga, kes elab Åhusis. Kuid midagi on lahti nii vanaema kui ka majaga, kus ta elab. Vanaema on väsinud ja mõtetesse vajunud. Liiati kuuleb Simona Ohete toas ohkeid ja kriuksuvaid samme. Suured kivikujud aias liiguvad pidevalt, olles näoga kord maja, kord mere poole. Vana kassettmagnetofoni lintidelt kostab salapäraseid hääli ja kutset kiirustada, enne kui hilja. Simona kutsub appi oma sõbrad Billie ja Aladdini, et saladus lahendada.

Seekordne osa oli minu jaoks ikka väga nukker ja tundus, et tegu polegi väljamõeldud loo vaid reaalse eluga. Tunne jäi küll selline. See on ühtlasi ka kolmas osa, mis sellest sarjast loetud. Võin öelda, et see raamat puudutas mind üsnagi sügavalt. Nutsin isegi natuke lõpu üle. Kurbust oli selles loos piisavalt, mis suutis isegi mind nutma panna.  Mõtlemapanev lugu, kus seekord seikleb Simona, kes peab lahendama ühe keerulise saladuse. Muidugi kutsub ta appi ka oma sõbrad varasematest osadest tuntud Billie ja Aladdini. Need lapsed saavad küll iga uurimisega kenasti hakkama ja lõpus selgub kogu tõde. Mind haaras see raamat väga ja julgen soovitada kõikidele. See on küll mõeldud noorematele lugejatele aga siiski võib-olla põnev lugemine ja vanemale lugejale. Mina küll soovitan lugeda kogu seda pisikest sarja. Kõigest kolm raamatut ja pole tegu väga mahukate lugudega. Kõik lood on omamoodi erinevad ja põnevust jätkub neis ikka. Elasin lastele kaasa,  et nad suudaksid nende skulptuuridemõistatuse lahendada. Kas nad said sellega hakkama ja millised olid tagajärjed, seda peate kallid sõbrad ise lugema. Usun, et paljud meist on neid raamatuid lugenud või plaanivad seda teha. Pühad on tulemas, kinkige oma kallitele lastele need raamatud, las nemad saavad ka osa põnevusest ja nii kummituslugudest kui ka erinevatest müsteeriumidest. Päikest kõigile!