Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021
September: HIRM
Tšornobõl(Tuumakatastroofi ajalugu)(2019)(448lk)
Autor: Sergi Plohhi
Kirjastus: Postimees kirjastus
Tutvustus
1986. aasta 26. aprill on läinud ajalukku päevana, mil toimus plahvatus Tšornobõli tuumajaamas. Sergi Plohhi jutustab arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes loo Euroopa raskeimast tuumakatastroofist, mis jättis oma jälje sadade tuhandete inimeste, teiste hulgas ka eestlaste ellu. Põnevikuna kirjutatud raamat viib meid kevadiselt muretusse Ukrainasse, reaktori juhtimisruumi, hüljatud küladesse ning võimulolijate kabinettidesse. Aga ennekõike on see tuletõrjujate, teadlaste, inseneride, tööliste, militsionääride ja sõjaväelaste lugu, kes pidid oma tervise hinnaga toime tulema pealtnäha võimatuga: hoidma ära tuumapõrgu, mille kõige hullemad tagajärjed oleksid hävitanud elu kaugemalgi kui Euroopas.
Raamat võitis 2018. aastal Ühendkuningriigi mainekaima aimeraamatute auhinna, Baillie Giffordi preemia.
Sergi Plohhi elas 1986. aastal Ukrainas vähem kui 500 km kaugusel Tšornobõlist, praegu on tema kodu Ameerika Ühendriikides. Ta on Harvardi Ülikooli Ukraina ajaloo professor ja sealse Ukraina uurimisinstituudi direktor. Tema sulest on ilmunud mitmeid auhindadega pärjatud raamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud „Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp”.
See on lugu ühest Euroopa kõige suuremast tuumakatastroofist, mis on läbi aastate mõjutanud mitmeid inimesi, sealhulgas ka eestlasi. Kes meist ei tea kedagi, kes on samuti pidanud oma elu ohtu seadma, et aidata kustutada seda võimast katastroofi.
Lugu ise on peamiselt kirjutatud arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes ja minu jaoks oli tegemist väga põneva looga, hoolimata sellest, et midagi rõõmsat selles raamatus ei leidunud. Kuna ajalooga seotud raamatud on minu suurim nõrkus, siis sel kuul siis ajalooga seotud teema.
Üsna raske on sellest loost kirjutada, kuna kurb on mõelda, mida sealsed inimesed pidid läbi elama ja mida kõike ohverdama, et päästa kõik mis veel saab.
Loodan, et peale selle loo lugemist ka edasi suudan lugeda, praegu on kõik nii emotsionaalne, et pean ennast koguma, et järgmisi lugemisi nautida. Loodan, et ei teki lugemisblokki.
Kes huvitub samuti, siis soovitan kindlasti lugeda.
raamaturiiulike 