Linnulaegas(2019)

Linnulaegas(2019)(248lk)

Autor: Josh Malerman

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Sellele ei tohi mitte ainsatki pilku heita. Esialgu levivad ainult kuulujutud inimestest, kes millelegi pilgu heitnuna võtavad endilt elu. Äsja lapseootele jäänud Malorie ei pööra sellele suuremat tähelepanu. Aga need liiguvad järjest lähemale ja lähemale, kuni naine avastab, et on jäänud ohtlikku maailma üksinda. Ta peab leidma pelgupaiga nii endale kui ka oma veel sündimata lapsele.
Viis aastat hiljem istub Malorie paadis, silmad tugevasti kinni seotud, ja sõuab mööda jõge allavoolu. Pimesi aerutamine on raskem kui ta ette kujutas. Tema ja paadis istuvate väikeste laste ainsaks lootuseks on, et aastaid tagasi kuuldud telefonikõne katkendlik salvestus juhatab neid õiges suunas. Aga enne tuleb läbida pikk teekond allavoolu ja nad ei ole sellel jõel üksi.

Josh Malerman (sünd 1975) on ameerika kirjanik ja laulukirjutaja. Tema debüütromaani „Linnulaegas“ (ingl Bird Box) põhjal vändatud samanimelist filmi vaatas Netflixis avanädala jooksul 45 miljonit inimest.

„Kõhedaksvõttev põnevik, mida võib väljateenitult võrrelda nii Hitchcocki filmiga „Linnud“, Stephen Kingi parimate tekstidega kui ka kultuskirjaniku Jonathan Carrolli loominguga.“ – Kirkus Reviews
„Raamat lausa nõuab enese läbilugemist ühe hingetõmbega, ise teksti sõrmede vahelt piiludes.“ – Hugh Howey
„See võrratult veenev romaan sisaldab tuhandeid tasaseid vihjeid, kuid väldib peenutsemist. See on kirjutatud nii kergelt, nii tõhusalt, nii otse, et lugesin seda tõelise imetlusega.“ – Peter Straub

Lõpetasin selle raamatu eile hilja öösel ja miski selles loos jäi mind kummitama. Mis oli see miski, mis inimesi neid tegusid tegema pani? Miks see valis just selle hetke, et inimkonda rünnata? Eks kui natuke tagasi mõtlen, siis usun, et leian neile küsimustele vastused. Tean, et olemas on ka film, kuid ma pole selle vaatamiseni jõudnud. Nüüd ei tea, kas tahangi seda näha.

Ma pole midagi sellist varem lugenud ja minu jaoks oli see lugu uudne ja huvitav, aga samas ka õudne ja sellises maailmas ma küll elada ei tahaks. Eks seda raamatutki võib nimetada maailmalõpu raamatuks, kuna inimesi langeb kui loogu. Ja nad teevad seda kõike endale ise! Nad lähevad peale miski nägemist hulluks ja teevad selliseid asju, mida ei oska isegi unes näha.

See lugu on üks selliseid, mis mind kindlasti kummitama jääb, kuigi loodan, et see peagi möödub. Ma muidugi elasin peategelasele Maloriele kaasa ja lootsin kogu südamest, et tema ka kaks last jõuavad sinna, kuhu nad parasjagu teel olid. Eks selles loos oli muidugi ka kurbust ja viha. Samas olid ka mõned rõõmsad hetked. Eks lugemine oli hea, kuid temaatika oli minu jaoks üsnagi raske. Masendav ja kurb lugemine on alati see, mis mulle pikaks ajaks meelde jääb.

Vot soovidata ei oska, kuna ei tea kellele võiks veel selline lugu huvi pakkuda. Jõulupühade ajal küll seda raamatut lugeda ei soovita. Nii masendavat lugu polegi ammu lugenud. Eks see masendus mõjus mullegi ja vahepeal lausa vajasin midagi muud.

Eksisamm(Doggerlandi sarja 1.raamat)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

35.Raamat, mille kaas on sinu jaoks tülgastav

Eksisamm(Doggerlandi sarja 1.raamat)(2019)(479lk)

Autor: Maria Adolfsson

44428579._SY475_

Tutvustus

Suure austrifestivali järgne hommik Doggerlandis.
Üks naine ärkab pohmellis ühes hotellitoas vale mehe kõrval.
Üks teine ​​naine leitakse oma köögist jõhkralt tapetuna.

Crime inspector Karen Eiken Hornby saab ülesandeks juhtida mõrvajuurdlust, mida sugugi ei lihtsusta tõik, et tema arrogantne ülemus on olnud ohvriga abielus.

Võib-olla sai kõik alguse juba seitsmekümnendatel selles kummalises kommuunis.
Võib-olla uhest telefonikõnest sel kevadel. Võib-olla leiab tõe Jänese ja Varese pubis räägitavatest külajuttudest. Karen Eiken Hornby on pöördunud tagasi Doggerlandi, et unustada töö, alkoholi ja suvaliste meeste abil oma minevik.

Nüüd on ta sunnitud loovima enda ja teiste eksisammude vahel.

Maria Adolfsson (1958) on sündinud ja kasvanud Stockholmis. Tema suur läbimurre saabus 2018. aastal “Doggerlandi” sarja esimese raamatuga “Eksisamm”. Raamatust sai kohe lugejate ja arvustajate suur lemmik ning see tõlgiti kiiresti paljudesse keeltesse.

“Maria Adolfssoni idea luua väljamõeldud Doggerland on vaimustav. Saarestik asub Põhjameres, Taani ja Suur Britannia vahel. Täiuslik keskkond ühendamaks Briti kriminaalromaanide traditsiooni nordic noir’iga… Teos on nutikas ja väljapeetud, ootan selle järge! ” – Bella Stenberg, Borås Tidning

Lugemist alustades tundsin, et see lugu lõpeb küll ootamatu pauguga. Küsite, kas ma sain vastused küsimustele, mis olid tagakaanel. Võin vastata, et jah täiesti 100%. Minu jaoks oli küll see autor uus, kuid olles Lugemiseväljakutse grupi liige, siis sealt see raamat silma jäigi. Niimoodi ma ta enne koroonapuhangut raamatukogust endale koju tassisin.

Tegemist on üsnagi põneva lugemisega, see haarab sind oma erinevate keerdkäikudega endasse ja enne lahti ei lase, kui kõik saladused on paljastatud. Muidugi ka see, kes on mõrvar.

Kuna ma loen krimkasid üsnagi palju, siis selle autori kirjutamistiil vastab täielikult nordic noirile. Kuna ma ei saa nii pea veel raamatukokku, siis teise osa lugemine peab ootama.  Eks muud lugemist leiab ikka niikaua kui tekib võimalus saada teine osa.

Loo keskseks uurijaks on Karen, kes peab andma endast kõik, et leida tema ülemuse eksnaise tapja. Kas tõesti on tegu röövmõrvaga või on seal midagi muud, mis toob esile ka minevikusaladused ja tegelase, kes ei taha et kõik see avalikuks saaks?  Kes tahab vastuseid, siis kips-kops lugema.

Karen on tubli uurija, kes nii kergesti alla ei anna, kas tal õnnestub ka juhtum lahendada, seda peate te ise lugema.

Soovitan teistelegi ja kallid sõbrad püsige ikka terved!!