Ulmekirjanduse väljakutse 2022
2. Ulmeantoloogia-mis sisaldab originaalis rohkem, kui ühes keeles ilmunud lugusid.
Täheaeg 12(Musta Roosi vennaskond)(2013)(268lk)
Autor: Raul Sulbi
Kirjastus: Fantaasia
Tutvustus
Algupärast Eesti ulmet avaldava Täheaja almanahhisarja 12. köites on esindatud nii kodumaise ulme tuntud tegijate – Siim Veskimehe ja Maniakkide Tänava – uudislooming kui ka uute autorite – Manfred Kalmsteni ja Helena Alexandra Altroffi – esimesed suleproovid. Lisaks avaldame traagiliselt hukkunud kultusautori Lew R. Bergi (1968–2005) järelejäänud paberite hulgast leitud lühiromaani. Temaatiliselt on uues Täheajas enim esindatud teadusliku fantastika kosmoseulme alaliiki kuuluvad teosed, kuid lisaks on nende kaante vahel ajarännuulmet, postapokalüptilisi maailmu ja veel palju muudki.
Kogumiku lood:
«Musta Roosi vennaskond», Lew R. Berg
«Asteriuse kodutee», Siim Veskimees
«Au ei olegi vaja», Maniakkide Tänav («Saladusliku tsaari» järg)
«Põgeneda Rottidelinnast», Manfred Kalmsten
«Defectis», Helena Alexandra Altroff
«Virmalised neljal häälel», Catherine Asaro (tõlkinud Iris-Barbara Jeletski)
«150 aastat «Erakordseid reise»», Raul Sulbi lugu Jules Verne´ist
Sel kuul otsustasin võtta ette midagi hoopis teistsugust, nimelt Raul Sulbi koostatud ulmeantoloogia ja olen selle valikuga väga rahul. Ilmselt kõige rohkem meeldis selles kogumikust mulle nimilugu Musta Roosi vennaskond ja muidugi ka Põgeneda Rottidelinnast. Neis kahes loos oli seda särtsu pisut minu jaoks rohkem kui teistes lugudes, võib-olla on see minu viga aga eks teised lood olid ka head aga enda jaoks tahan esile tõsta just need, mida mainisin.
Ma ei teagi miks ma nendest raamatutest eemale olen hoidnud. Nüüd sain igatahes vea kenasti ära parandada ja ilmselt on ka huvi järgmisi raamatuid lugeda. Eks näis millal seda teha saan, aga ma naudin ulme lugemist ja ei kahetse seda grammigi.
Usun, et paljud teist on seda varasemalt juba lugenud ja eks selles osas on vastakaid arvamusi kuid mina küll julgen seda raamatut teistele soovitada, eks nad siis otsustavad, kas neile meeldis või mitte.
Kui keegi plaanibki seda raamatut lugeda, siis ootan muljeid, mis lugu teile siit meeldis ja miks. Eks nad kõik on omamoodi head, kuid mõni särab neist ikka eredamalt. Pean ära märkima ka kaanepildi, mis mind ausalt esimesena lugema kutsus ja ma ei kahetse seda teps mitte.
Soovitan teistelegi, kes julgevad ulmet lugeda 😀
raamaturiiulike 