Lugemiseväljakutse 2023
25. Raamat, mis koosneb kirjadest (kirjavahetus, kiriromaan, kirjad fiktiivsele lugejale jms)
Kirjad tädi Annele(2010)(240lk)
Autor: Urmas Vadi
Kirjastus: Jumalikud Ilmutused
Tutvustus
Imeline rahu valitseb selles hubases ja valgusküllases korteris. Nagu te näha võite, on siin kõik eluks vajalik olemas. Peatuge pilguga kasvõi sellel väga stiilsel roostetanud tünnil, mille peal te saate istuda, juua hommikukohvi, veelgi parem, lattet, sirvida hommikusi lehti ja heita pilk läbi spetsiaalselt karestatud ja loomulikes tingimustes vanutatud sinakashallide männilaudade. Hall on selle sügise värv. Mänd on eestlase puu. Vaistlikult soovime me tema kiudude lähedalolekut. Paljudes majades, mida on kiiruga kinnisvarabuumi ajal rutakalt ehitatud, on mureks ventilatsiooniprobleemid. Majas lihtsalt ei ole õhku, kõik avad on kinni, inimestel tekivad hingamisraskused, areneb tuberkuloos, vähk. Siin aga puhub läbi laudade meeldivalt kostutav briis. Feng-shui ütleb meile, et energia ruumis peab liikuma, seepärast on selle elamu puhul kasutatud avatud ruumi põhimõtet. Ent siiski on selgelt piiritletud ruumi eri osade otstarve. Selles nurgas paikneb õdus vannituba, meistrid on vanast kastekannust teinud käsitööna dušisegisti. Ka naabritega on teil väga vedanud. Nad on vaiksed, liikumist on vähe. Ümberringi on kõrghaljastus ja palju pinke, kus istuda ja puhata jalga väsitavast tööpäevast oma hurmavas kodus, kus argimured näivad kauge minevikuna.
Minu teed ristusid üle pika aja raamatuga, mis on kirjutatud kirjade vormis ja ma lihtsalt ei suutnud lugemist lõpetada. Muudkui läksin edasi ja edasi. Lugu ise on ladus ja kulgeb täitsa mõnusas tempos. Eks ta selline omamoodi raamat ole, kus peategelaseks ongi autor ise ja ta kirjutab kõigest oma kallile tädi Annele. Eks sealt siis ka pealkiri raamatule.
Ma olen nüüd kahe vahel, et kas mulle meeldis või ma lihtsalt lugesin loo ajaviiteks läbi, et siis mõne aja möödudes see unustada. Kaldun pigem selle viimase variandi poole. Polnud just selline lugemine nagu ma harjunud olen. Ei lugu ise pole halb, lihtsalt arvan, et ma polnud õige seda lugema. Eks praegusel ajal on raske eluperiood ja vajan raamatuid, et neid mõtteid eemale peletada. Loodan, et sel korral keegi minuga ei pahanda, et ma ei suuda lugu kiita, kui ta minus väga vägevaid emotsioone ei tekitanud.
Kuigi ma lugemist ei kahetse, siis tean, et eks autor ongi andnud endast kõik, et meieni see lugu tuua ja igale ühele ei pruugi tema raamat sobida. Ma küll lugesin huviga läbi, kuid teistkorda seda ei teeks. Soovitada ei ka oska, kuna tunded on väga kahetised.
Nii on, et alati ei tasu kõigest kirjutada ja seada siis lugejatele pakkuda. Tunnistan, et ma olen see erand, kellel selle looga vau efekti ei tekkinud.
raamaturiiulike 