Ulmetark 2023
2. Raamat Mart Pechteri soovituste hulgast.
Ilmajäetud(Mitmeti mõistetav utoopia)(2018)(364lk)
Autor: Ursula K. Le Guin
Kirjastus: Fantaasia
Tutvustus
See 20. sajandi ühe olulisema ulmekirjaniku teos on pälvinud kõik olulisemad ulmeauhinnad – Hugo, Nebula, Locus, Jupiter, Prometheus – ning on ka Le Guini üks enim läbiuuritud ja analüüsitud romaane.
«Pimeduse pahema käe» ja teiste Haini-tsükli raamatutega samasse tulevikumaailma kuuluv utoopiline romaan lahkab põhjalikult anarhismi, revolutsiooniliste ühiskondade, individualismi, kapitalismi ja kollektivismi probleeme. Romaan kujutab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.
Sattusin maailma, kus ühel pool on maailm nimega Urras, mis on tehnoloogilises plaanis kaasaegsest maailmast ees, kuid sotsiaalses plaanis maha jäänud. Haridus on üksnes meestele , naised on kõigest objektid ja kauplemiseks mõeldud, samuti on seal sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, kus rikkad on vaestest üle. Kõik see, mis pole just see maailm, kus mina tahaksin elada.
Teiselt poolt maailm nimega Anarres. Anarhia kaldega kommunismi. Kõik on võrdsed oma õigustes, kõik võtavad võrdselt osa ühiskonna elust. Naised on vabastatud igasugu orjusest ka meeste võimust nende üle, omandeid ei ole olemas, riiki samuti mitte. Anarreslaste endi jaoks on eelkõige tegu ideaalse ühiskonnaga.
See ongi lugu kahe maailma omavahelisest võitlusest ja peategelaseks on füüsikust doktor Shevek, kelle silmade läbi meile seda lugu ka jutustatakse. Peategelane Shevek muutub kahe maailma vaheliseks sõnumitoojaks, lubades mööda minnes ka kolmandate ja neljandate maailmade esindajatel heita pilk anarreslaste ja urraslaste maailmadesse.
Mulle raamat meeldis. Eriti meeldis see, kui sügavuti on kirjanik kirjeldanud isiksuse maha surumist ühiskonnas, mis kuulutab vendlust ja võrdsust, tahte- ja valikuvabadusi. Veel meeldis kirjaniku mõte, et ei abieluinstitutsiooni range kehtestamine ega selle kaotamine, ei tee õnnelikuks kõiki. Odolased ei suutnud tagada täieliku vabadust ja võrdsust naistele vaatamata sellele, et nende elureeglid kirjutas naine. Kui traditsiooniliselt patriarhaalsel Urrasel piirasid naisi mehed, siis Anarresel tegi seda ühiskond.
Üks selle kuu meeldejäävamaid lugusid just oma maailma poolest ning samuti ka sealsed tegelased ja ühiskond olid just sellised, mis võiks pidada tõesti utoopiaks. Põnev oli kindlasti ja usun, et minu poolt läheb edasi ka soovitus teistele. Lugege, kes tahab rohkemat teada saada. Antud autor on muidugi ka seda väärt, et tema raamatuid loetaks, eks see ole kõigi puhul nii. Edu kõigile!
raamaturiiulike 