Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2020

8. Raamat, mille pealkirjas on küsimus

Miks emme joob(Ühe kurnatud ema päevaraamat)(2018)(352lk)

Autor: Gill Sims

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Issi on Väga Tähtis Mees ja talle meeldivad tehnikavidinad. Ja tema kuur. Lapsed Peter ja Jane istuvad lakkamatult mõne ekraani taga, ning kui nad seda ei tee, üritavad nad teineteist ära tappa ja ajavad emmet hulluks.

On emme 39. sünnipäev. Tema ees seisab lohutu pilt tulevikust, täis inimesi, kes kutsuvad teda edasijõudnute joogasse, ning ontlikke raamatuklubisid, kus igaüks väidab end olevat svipsis pärast esimest klaasi veini ja ütleb asju nagu „Isver, kas sa jood tõesti veel ühe?“.

Aga emme ei taha seda kõike! Ta ei taha, et temast saaks üks neist mõistliku soenguga naistest, kes „elavad oma laste jaoks“ ja kiitlevad võsukeste erikuradieriliste kooliväliste tegevuste ja „saavutustega“ ning hooplevad puhkusereisidega. Selle asemel haarab ta suure klaasi veini ning saadab kõik perse. Kuni talle meenub idee, mis talle kõrtsis juua täis peaga tuli …

Gill Sims peab tohutult populaarset lastekasvatusblogi ja Facebooki lehte „Peter ja Jane“. Ta elab Šotimaal koos abikaasa, kahe lapse ja varjupaigast võetud kasvatamatu borderterjeriga. Gilli hobid on veinijoomine, aja raiskamine sotsiaalmeedias, katsed taas läbi elada oma kadunud noorust ning koera otsimine, kui see on järjekordselt otsustanud oma asju ajama minna. 

Oh, küll see lugu oli alles nii naljakas kuid samas ka tõsieluline ja kurb. Ma vahepeal nii itsitasin, et teised vaatasid mind juba imelikult.

Igatahes on peategelaseks ema, kes on kõike muud kui tavaline. Ta on otsustanud kõik kuule saata ja teha seda, mida ta kõige rohkem tahab. Ellen on just selline ema, kes kui vähegi proovib ja suudab saab selle, mida on terve elu unistanud. Muidugi meeldib talle ka vein, et suudaks kõige sellega hakkama saada.

Eks tegelasi on raamatus mitmeid ja nii palju naerda pole vist enam ammu saanud. Nüüd mõtlengi, kas võtta ette ka järgmine selle autori raamat, eks seda näitab aeg.

Teistele soovitan küll seda raamatut lugemiseks, eriti neile, kes on lapsevanemad. Ma ise küll seda pole, kuid kuna olen mitmeid aastaid täiskohaga tädi olnud, siis tean mis tunne on, kui lapsed müravad üksteisega ja lihtsalt vahel kannatus katkeb.

Igatahes mõnus ja muhe lugemine, kes soovib see loeb ja saab ise teada, mis raamatus juhtub. Naer on ju terviseks!

Superkoomik(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

38.Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos

Superkoomik(2019)(207lk)

Autor: Jenny Jägerfeld

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sasha sai just kaksteist. See on magneesiumi aatomnumber. Tema ema ütles ikka, et mõnel inimesel on „naljakad kondid”, et nad on üdini humoorikad. On ka selliseid, kes oskavad nalja teha, kui nad harjutavad. Olemas on ka kolmas sort, need, kes pole üldse vaimukad, ükskõik kui palju nad ka ei püüaks (Sasha õpetaja Cecilia on vist seda tüüpi). Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda – jah, lausa eluohtlike – pisaratena põskedele.

Rootsi psühholoog ja kirjanik Jenny Jägerfeld (snd 1974) on kirjutanud menukaid laste- ja noorteraamatuid. „Superkoomik” on võitnud nii laste kui ka kriitikute poolehoiu, põimides elegantselt koomikat ja traagikat ning näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant piilub lõpuks päike.

Vot midagi sellist pole vist ammu lugenud. See lugu liigutas mind nii väga, et lõpetades isegi poetasin mõne pisara. Ma ei tea mis mind selleni viis, kuid olin raamatut lõpetades mõned tunnid veel üleval ja mõtlesin loetu üle.

Peategelane on alles 12-aastaseks saanud tüdruk Sasha, kes soovib kogu hingest saada koomikuks. Ja mitte tavaliseks vaid püstijalakoomikuks. Kas tal ka see õnnestub, seda lugege ise!

Muidugi on loos nii kurbust kui ka rõõmu. Mulle meeldis see lugu, kuigi eks ta tõsisel teemal ole ja nõuab tahtejõudu, et kurbusest üle saada ja edasi lugeda.

Elasin tüdrukule nii kaasa, et ei suutnud enne magama minna, kui sain teada, millega kõik lõpeb ja siiralt lootsin väga, et lõpp on ikka õnnelik. Kas ka oli, seda lugege kallid sõbrad ise! Ma ei taha midagi ette ära rääkida ja soovitan teilegi seda lugemiseks.

Soovitan teistelegi ja näeme peagi jälle!!

Unistuste raamatupood(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

2. Raamat, mille pealkirjas on üks neist sõnadest: raamat, raamatupood, raamatukogu, raamatukoguhoidja

Unistuste raamatupood(2020)(374lk)

Autor: Katarina Bivald

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus …

„Unistuste raamatupood” on rootsi kirjaniku Katarina Bivaldi (snd 1983) esikromaan, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Raamat on tõlgitud 28 keelde.

Oh, lugedes seda lugu, siis tekkis endalgi tahtmine seda linna uudistada ja võib-olla ka pikemalt sinna jääda. Selline Iowa väikelinnake lausa kutsub sind enda juurde.

Peategelaseks on Sara, kes pole kunagi Rootsist väljaspool reisinud ja kuigi ta on palju lugedes reisinud, siis otsustab ta seda muuta. Kui kirjasõber Amy kutsub teda endale külla, siis otsustab Sara selle teoks teha ja sõidab väikelinna nimega Broken Wheeli.

Kui Sara sinna kohale jõuab, siis ootab teda seal ees üllatus. Kui teada tahate milline, siis lugege ise seda lugu. Liiga palju ei saa ka ette ära rääkida.

Ma elasin Sarale nii kaasa, et ei suutnud enne lugemist lõpetada, kui jõudsin lõpuni. Mulle väga meeldis see lugu ja ootan nüüd pakkumisi, mis võiksid sarnased olla või kus on tegemist väikelinnaga. Sara kui peategelasega on nii lihtne samastuda, temas on kõike seda, milles tundsin ära iseenda. Jaa mulle meeldib väga lugeda ja kuigi ma pole just täpselt selliseid raamatuid lugenud, siis minagi tunnen endas ära selle inimese, kes eelistab niisama ajaviitmisele raamatu lugemist.

Temas on just see, mida ma selles loos otsisin. Ta on vapper naine ja nii heasüdamlik, et mõneti tundus, et nagu oleksin see mina.

Mulle meeldis see lugu ja nautisin igat peatükki väga. Muidugi ajaviitmiseks täitsa sobilik lugemine, eks ta sellepärast siis Varraku ajaviiteromaanina on ka ilmunud.

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut veel lugenud pole! Nauditav igatahes!

Särav noor surnu(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

46. Ajalooline kriminull

Särav noor surnu(2019)(292lk)

Autor: Jessica Fellowes

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

„Mitfordide mõrvalood. Särav noor surnu” on teine raamat Jessica Fellowesi krimiromaanide sarjast, mille tegevustik on tihedalt põimunud paljulapselise Mitfordide aadliperekonna elukäiguga kahe ilmasõja vahelisel ajal. Mitfordide lapsehoidjal Louisa Cannonil tuleb taas kord leida vastused mõrvajuhtumis, mis kõigi arvates on juba lahendatud.

On aasta 1925. Mitfordide vanim tütar Nancy naudib juba täiskasvanuelu ning käib läbi glamuurse ja lõbujanuse seltskonnaga, keda kõmulehtedes kutsutakse säravateks noorteks inimesteks. Nende legendaarseks ajaviiteks on mängida aardejahti, mis viib neid sageli pöörastesse seiklustesse üle terve Londoni, seekord aga korraldatakse aardejaht Asthalli maamõisas äsja seltskonda astunud Pamela Mitfordi 18. sünnipäeva tähistamiseks. Mängu lõpuks on üks osalejatest jõhkral ja traagilisel moel oma elu kaotanud. Mitmete asjaolude tõttu vahistab politsei kiiresti Dulcie Longi nimelise toatüdruku, kuid Louisa on tema süütuses veendunud ning asub oma hea sõbra, noore politseiseersandi Guy Sullivani abiga otsima tõendeid selle kohta, kes võis olla tegelik mõrvar.

Mitfordide mõrvalugude sarjas on varem ilmunud „Juhtum rongis”.

Olles varem lugenud sama sarja raamatut Juhtum rongis, siis ma ei osanud arvatagi, et see osa võib kujuneda selliseks pettumuseks. Põnevust küll oli, kuid kohati oli lugu ikka väga igav. Need tegelaste oma mõtete heietamised ja kuidas uurimine ka üldse ei edenenud ja siis korraga nagu tekkis mingisugune tempo ja siis vajus jälle ära.

Mõtlesin, et jätan isegi pooleli. Kuid mida lugu lõpu poole, siis otsustasin, et loen edasi muidu on ka imelik, kui ei tea kes oli süüdi ja kuidas ta nutikalt kinni nabiti. Ainult lõpp oligi see, mille pärast edasi lugesin. Muidugi oleksin võinud ka lõpu enne ära lugeda ja ei oleks ka midagi kaotanud.

Kuna esimene osa mulle väga meeldis, siis ei osanud arvatagi, et see osa on selline veniv ja ka igav ning vahepeal õhtul kippus isegi uni enne tulema, kui keegi midagi loos teada sai.

Ma ei tea kas on ka teisi, kes on sellisel arvamusel. Midagi nagu jäi puudu. See särts mis esimeses osas oli siia loosse küll ei jõudnud. Võib-olla on ka viga minus. Ootasin sama põnevat lugu nagu oli seda eelmine. Igatahes goodreadsis saab ta tugevad kolm tähte.

Põnevust nagu oli aga politseiuurimine oli nii aeglane ja ei liikunud vahepeal ei edasi ega ka tagasi. Muidugi ajastutruu lugemine oli see küll. Kirjeldusi võib-olla oli liiga palju.

Soovitan lugeda küll, võib-olla tõesti mõnele teisele lugejale meeldib. Kuna maitsed on erinevad ja lugejad samuti.

Maa=Ilm(2018)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Maa=Ilm(2018)(304lk)

Autor: Mikk Sarv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

“Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimus-loost, rahvakalendrist ja usust loodusesse.

Otsisin saatusesepa augustikuu punkti alla kaua raamatut ja küsisin ka lugemiseväljakutse grupist soovitust. Otsustasin selle raamatu kasuks ja ma olen siiralt tänulik inimesele, kes seda raamatut mulle soovitas.

Vahel on tõsiselt vaja lugeda midagi sellist, mis raputab sind läbi ja sina kui lugeja lihtsalt hõljud ja tajud enda maailma teise nurga alt. Lugemine oli küll üsnagi raske ja tõsine, kuid lõppu ma jõudsin ja sellest raamatust kujuneb selle kuu üks meeldejäävamaid raamatuid.

Miski autori mõtetes haaras mind endaga kaasa ja mõnikord tundus, et puhken nutma ja ei suuda endasi lugeda. Kas viga oli minus või tõesti raamat oli nii hingematvalt tõsine ja karm.

Nüüd olles lõpetanud selle raamatu, tean, et vahel vajab hing ka midagi muud, kui selleks on krimkad või mõni muu tore raamat. Mind kui lugejat raputas see lugu väga.

Ma ei tea kas julgen teistele soovitada, kuna see raamat on tõsiselt raske lugeda ja ma tegin mitmeid pause, enne kui selle loetud sain.

Oeh, mõtlen siiani selle raamatu sisule ja loodan, et ei teki mingisugust lugemisauku, et suudan ikka ka järgmiste raamatutega jätkata.

Teile kallid sõbrad soovin kena õhtut ja näeme varsti jälle!

Operatsioon Suvesaar(Detektiivibüroo nr 2 sarja 5.raamat)(2020)

Operatsioon Suvesaar(Detektiivibüroo nr 2 sarja 5.raamat)(2020)(104lk)

Autor: Jørn Lier Horst

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Üle pika aja on ilm suviselt soe. Tiril ja Oliver õngitsevad Vanasadamas ja märkavad kolme paati, mis üksteise järel ranna poole triivivad. Paadid on tühjad ja mitte miski ei viita sellele, kes on nende omanik. Detektiivid Tiril ja Oliver asuvad koos Ottoga asja uurima ja jäljed viivad nad varjulisele Suvesaarele. Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi krimilood lastele on kujunenud noorte lugejate menusarjaks. Jørn Lier Horst kirjutab põnevalt ja tõepäraselt väikeses Elvestadi linnas toimuvatest kriminaalsetest juhtumitest. Sarja peategelased on Tiril ja Oliver – ja koer Otto –, kes koguvad asitõendeid, otsivad seoseid ja satuvad kurjategijate paljastamisel ohtlikesse seiklustesse. Hans Jørgen Sandnes täiendab lugusid värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Iga raamat lõpeb järelsõnaga, mis kutsub lugejat oma detektiivioskusi proovile panema. Raamat on sarjast „Detektiivibüroo nr 2”.

Kuna ma varem teadsin seda autorit, kui täiskasvanutele krimkade kirjutajat, siis olen siiralt üllatunud, kui ellust sama autori lastele mõeldud detektiiviloo leidsin.

Selles loos seiklevad Tiril ja Oliver ning nende tubli koerake Otto. Millistesse seiklustesse nad satuvad, seda lugege kallid sõbrad ise. Igatahes tegu on küll lastele mõeldud raamatuga, kuid eks siin on ka põnevust täiskasvanu jaoks.

Natuke meenutas mulle LasseMaia sarja aga seda ka heas mõttes. Kuna tegu on viienda osaga, siis tuleb üles otsida ka eelnevad osad.

Tiril ja Oliver on Vanasadamas kalal, kui nad märkavad äkki kolme paati, mis kõik sadama poole triivivad. Sees ei paista kedagi olevat. Miks see küll on nii?
Lapsed otsustavad asja uurima hakata ja sealt seiklus alguse saabki. Kuid millega lõppeb lugu ise, seda lugege ise!

Mulle meeldis ja ma kindlasti jätkan selle vahva sarja lugemist.

Kena ööd kõigile!

Külm maa(Shetlandi sarja 7.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

45. Raamat, mis ilmub eesti keeles 2020. aastal, sinu sünnikuul

Külm maa(Shetlandi sarja 7.raamat)(2020)(320lk)

Autor: Ann Cleeves

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Ann Cleevesi seitsmendas Shetlandi-seeria romaanis tuleb lugejale tuttaval tandemil,
Willow Reevesil ja Jimmy Perezil, kellele seekord varasemast tarmukamalt sekundeerib ka Sandy Wilson, taas lahendada mitme ohvriga mõrvamüsteerium. Sündmuste jada käivitub seekord loodusõnnetusest, ulatuslikust maalihkest, mis sümboolselt katab midagi kinni, teisalt aga toob ka midagi esile. Uurijad ekslevad mitmesuguste võimaluste rägastikus, lisaks vajavad selgitamist ka nende isiklikud suhted. Nagu ikka, juurduvad kuriteod mineviku eksimustes, mis viivad valede valikuteni olevikus.

Taaskord üks põnev krimilugu, mida oli raske käest ära panna. Muidugi peategelaseks oli taaskord minu lemmik uurija Jimmy Perez. Muidugi ka tema vahva seltskond kelleks olid Willow Reeves ja samuti Sandy Wilson.

Nemad kolm on juba selline meeskond, kelle eest ei jää varjatuks mitte midagi. Mulle väga meeldis ka seekordne osa ja loodan, et kaheksas selle sarja raamat ilmub ka eesti keeles.

Seekordses loos tuleb lahendada mitme mõrvaga müsteerium, mis viib lugeja taas Shetlandile, et siis koos Jimmy Perezi ja tema meeskonnaga uurida peale loodusõnnetust ilmsiks tulnud laipa. Kas nad leiavad süüdlase üles ja mis olid tema motiivid?

Igatahes mina nautisin igat hetke, mida selle raamatu seltsis veetsin. Muidugi ei arvanud ma kordagi ära, kes võiks olla süüdlane ja miks ta seda kõike tegi. Kas tõesti on põhjuseks minevik, mis viib ühe tegelastest sellisele teele. Eks seda saate ise lugeda.

Muidugi kes pole varem seda sarja lugenud, siis soovitan alustada ikka algusest.

Soovitan lugemiseks neile, kes armastavad kriminulle ja sealset põnevat mõrvajuurdlust.

Sel pikal ajal(Ümber jutustatud “Talvemuinasjutt”)(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

23. Shakespeare – originaal, uusverioon, inspiratsioon

Sel pikal ajal(Ümber jutustatud “Talvemuinasjutt”)(2016)(252lk)

Autor: Jeanette Winterson

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Uus-Böömimaa. Ameerika. Torm. Must mees leiab ühel ööl valge maha jäetud beebi. Mees võtab tüdruku – kerge nagu tähe – ja otsustab ta koju viia.

London. Inglismaa. Pärast börsikrahhi. Leo Kaiser oskab küll raha teha, ent ta ei oska taltsutada seda keevat armukadedust, mida ta oma parima sõbra ja oma naise vastu tunneb. Kas ta vastsündinud laps on üldse tema oma?

Uus-Böömimaa. Seitseteist aastat hiljem. Poiss ja tüdruk armuvad, aga kumbki neist ei tea paljutki sellest, kes nad on ja kust tulevad.

Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles.

„Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autoriteks on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Meil kõigil on mõni talismaniks muutunud tekst, mida endaga kaasas kanname ja mis omakorda meid kaasas kannab. Olen „Talvemuinasjutuga” töötanud erinevate maskeeringute varjus juba palju aastaid,” tutvustab Winterson oma valikut. „Sel pikal ajal“ on sarja esimene raamat.

Seekord siis selline teistmoodi lugu. Tegemist on siis Shakespeare Talvemuinasjutu ümber jutustusega. Kuna ma ei teadnud isegi tolle sisu, siis mulle meeldis, et raamatus oli toodud ära ka algne tekst ja pärast siis uus versioon sellest.

Nii eluline ja tõsine lugemine, et mul on ka praegu mitmeid tunde hiljem natuke imelik tunne. Mis see siis nüüd oli mis ma lugesin. Kas ma peaksin seda kiitma või laitma.

Esiteks mulle meeldis, et lugu sujus ladusalt ja mingit toppamist ei olnud. Lugu ise räägib beebist nimega Perdita, kes satub enese teadmata sinna, kust sündmused alguse saavad. Kuidas tal selles loos läheb, seda lugege ise!

Raamat ise oli üsnagi kaasahaarav ja mida lugu edasi liikus, seda rohkem ma tahtsin teada, mis saab lõpuks. Mulle meeldis ja ma usun, et ma ei kahetse sellele loole pühendatud aega.

See on ka lugu, mida ma nüüd küll pikalt ei unusta. Ma usun, et teisedki on seda lugu lugenud ja soovivad oma muljeid jagada.

Soovin teile kallid sõbrad kaunist õhtut ja näeme veel!

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)

Eesti rahvajuttude aasta 2020

Metsavaimu heategu( sada eesti muinasjuttu metsast ja meist)(2016)(383lk)

Autor: Risto Järv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Mis oleks veel parem kui vihmasel päeval kui tassike teed ja mõnus muinasjuttude raamat. Tänane päev igatahes kulges muinasjuttude lainel. Mulle meeldis see raamat ja nüüd kindlasti tahan seda ka endale riiulisse, et siis millalgi uuesti lugeda ja oma sõpradele ja lähedastele seda tutvustada.

Muinasjutud aitavad peletada argipäeva rutiini ja toovad välja vihmasel päeval ka päikese. Vähemalt mina tundsin täna nii. Õhtuks isegi vihm vaibus, ju võttis siis minu lugemist kuulda.

Mulle meeldis see raamat ja ma julgen ka seda teistele soovitada.

Nendes lugudes oli see miski, mis mind endaga haaras ja muudkui lugesin ja lugesin. Ma ei kahetse, et sellest projektist osa võtan. Hoopis vastupidi, korra kuus on mõnus lugeda midagi sellist, mis sulle igapäev kätte ei satu ja mille järjekorras ootad mitmeid päevi. Kuid raamat ise korvab selle kõik, kui saad ükskord rahus seda lugema asuda.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja soovin mõnusat lugemisaega!

101 pühakoda(2015)

Ajaloo lugemiseväljakutse 2020

101 pühakoda(2015)(224lk)

Autor: Kaur Alttoa

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Raamatus leiavad enim kajastamist keskaegsed kirikud, sest need moodustavad kõige hinnalisema osa meie arhitektuuripärandist. Muidugi on meie kirikud tagasihoidlikumad kui Prantsusmaa gooti katedraalid. Asume ju ikkagi Euroopa äärealal. Sellest hoolimata leidub meil aga sedagi, millega Vana Maailma arhitektuuripilti täiendada ja mida kusagil mujal enam ei näe. Nagu Tartu Jaani kirik, mille terrakotadekoorile pole võrdväärset. Samuti Padise klooster, mis tsistertslaste ülirikkaliku ja -põneva ehituspärandi seas on absoluutne erand.

Üheks raskemaks tööks selle raamatu tegemisel oli kirikute valik. Mida võtta, mida jätta. Loomulikult on siin ennekõike eelistatud tippteoseid. Samal ajal on püütud anda mosaiigina läbilõiget meie sakraalehitistest, mille seas on nii Õhtumaa uunikume kui ka provintsile omaseid ponnistusi. Jääb vaid loota, et Eesti pühakodade avastamisega avanevad lugejale nii mitmedki minevikukultuuri saladused.
Kaur Alttoa, raamatu autor

Ka seekord oli selle teema alla väga põnev lugemine. Valisin seekord raamatu sarjast 101 eesti….

Ma ei kahetse oma valikut ja mulle meeldis see lugemine. Sain niipalju põnevat teada ja muidugi eks püüan ka teisi raamatuid lugeda, mis sellesse teemasse oleksid sobinud.

Kindlasti tahaksin ära näha Padise kloostrit ja muidugi Tartu Jaani kirik. Muidugi eks Võrumaal on ka kirikuid, mida olen autoga rännates näinud. Kahjuks pilte pole aga loodan, et järgmine kord teen.

Igatahes mulle meeldis autori ladus kirjutamistiil ja midagi toppama ei jäänud. Eks sain ka mõne saladuse teada nagu seda tutvustuses lubati. Mõtlesin juba, et võiks kogu seda sarja lugeda, tundub olevat põnev.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Kuigi tegemist pole mingi krimka või põnevikuga, on siiski korra kuus midagi teistmoodi lugeda väga põnev.

Kuna mulle meeldib väga ajalugu, siis nautisin lugemist väga.