Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)

Reis ümber maailma ehk argonaut

MAI: Lõputud küsimused ja peaaegu lõplikud vastused ehk LASTE AIMERAAMAT

Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)(134lk)

Autor: Max Wainewright

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sammsammuliste juhenditega ja lõbusate illustratsioonidega raamatu abil õpib noor arvutihuviline kasutama Logo, looma arvutimänge Scratchis, programmeerima Pythonis, katsetama HTML-iga ja kirjutama JavaScripti, et teha ise lõbusaid veebilehti ja veel palju muudki!
Robotitest abilised hoolitsevad selle eest, et kõik saaks selgeks mänguliselt ja loovalt.

Seda raamatut lugedes püüdsin ka kõik sealsed ülesanded läbi lahendada ja eneselegi üllatuseks oli nii mõnigi nipp ka varasemast kooliajast selge. Mulle meeldivad sellised tehnikaga seotud raamatud ja ka see oli üks ütlemata mõnus lugemine.

Ma usun, et see raamat sobib igale ühele avastamiseks, kes vähegi on programmeerimisest huvitatud ja soovib enda teadmisi täiendada. Tegu pole küll nii-öelda juturaamatuga, kuid siiski nautisin lugemist ja nende ülesannete lahendamist.

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks ja harjutamiseks. Usun, et igati vajalik raamat neile, kes soovivad selle maailmaga tutvust teha ja ka neile, kes on küll seda ala õppinud ja kes soovivad oma teadmisi meelde tuletada ja harjutada.

Tore, et mulle see raamat enda koduses riiulis pihku jäi. Vahel on hea lugeda ka oma koduriiuli raamatuid, muidu tekibki neid liiga palju ja lugemiseni ei tavatsegi üldse jõudagi.

Soovitan teistelegi ja kindlasti avastage seda põnevat maailma, kui üksinda ei taha, siis kasvõi koos oma lapsega, kellele see võiks huvi pakkuda. Muidugi on raamatus ohtralt ka pilte, mis teevad teema arusaamise kergemaks.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)

Reis ümber maailma 2022

APRILL: Kolossaalne plärts. Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõeliselt raputas. Vali raamat, mis keskendub neist ühele või mõnele.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)(143lk)

Autor: Bernd Freytag von Loringhoven

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui 2005. aastal ilmus prantsuse keeles teos pealkirjaga «Hitleri viimased päevad», pälvis see koheselt laialdast tähelepanu: raamat sisaldab mehe mälestusi, kes oli üks Hitleri viimaste päevade viimaseid tunnistajaid.
Üheksa kuu vältel, 1944. aasta juulist 1945. aasta aprillini kohtus noor staabiohvitser Bernd Freytag von Loringhoven Hitleriga pea iga päev, põgenedes punkrist ühena viimastest. Kuuskümmend aastat hiljem aitas prantsuse ajakirjanik François d’Alançon tal oma mälestused kirja panna.
Loringhoven suri paar aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris. Tema mälestused muudab Eesti lugeja jaoks eriti huvipakkuvaks tõsiasi, et nende autor oli sündinud Eestis, täpsemalt Kuressaares (1914. a). Ta pärines vanast Vestfaali aadlisuguvõsast, mille liikmed, nagu autor kinnitab, olid Baltimaadesse asunud juba 15. sajandil.

Mõtlesin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja kuna mõned olid grupis juba oma loetuid raamatuid tutvustanud, siis otsustasin valida selle raamatu kasuks. Mulle ajalugu meeldib ja ka see raamat oli üpriski põnev. Kuigi peategelane oli üsnagi vastandlik, siis sellest ajast oli täitsa huvitav lugeda.

Olen küll Teisest maailmasõjast ja Hitlerist ka varem lugenud, kuid nüüd sain üsnagi palju uut teada, kui see kõik muidugi ka tõele vastab. Eks kahtlus jääb, kes meist seda teab, kuidas autor on püüdnud end huvitavaks teha.

Igatahes täitsa hea lugemine oli, usun, et loeksin veelgi sel kuul midagi sarnast kuid ei usu, et selleks aega jääb. Loodan, et suudan kaks viimast lugemiseväljakutset ka täita, siis on kuu kenasti läbitud. Eks näis, kas nädalaga jõuan kaks raamatut läbi lugeda.

See raamat sobib selle kuu teema alla nagu valatult. Eks Hitler on jäänud ajalukku oma võimsate tegudega, kuid sellel kõigel on ka verisem ja tumedam pool. Kes tahab siis võib ise ka seda raamatut lugeda. Ei tahaks nii palju ette ära rääkida, siis pole ju enam põnevust üldse.

Aitäh teile kõigile, et minu postitusi ikka loete. Olge sama mõnusad edasi!

Nukk(Lastemaja sarja 5.raamat)(2022)

Lugemiseväljakutse 2022

14. Koleda kaanepildiga raamat

Nukk(Lastemaja sarja 5.raamat)(2022)(440lk)

Autor: Yrsa Sigurðardóttir

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sellest pidi tulema ema ja tütre mõnus püügiretk ema töökaaslase väikesel kalalaeval. Nad ei saanud saagiks siiski suurt midagi peale noota takerdunud katkise nuku. Aastaid merepõhjas lebanud nukk nägi välja eemaletõukav ja ema esmane soov oli see vette tagasi visata, kuid tütre pealekäimisel võeti nukk siiski koju kaasa. Õhtul postitas ema nukust tehtud pildi sotsiaalmeediasse. Hommikuks oli ema surnud ja nukk kadunud. Möödub mitu aastat. Politseiuurija Huldar osaleb inimjäänuste otsimises keset rahutut merd kohas, kus hiljuti oli leitud inimluid. Merepõhjast leitud luustikutükkide päritolu tuvastamine osutub siiski raskemaks, kui alguses arvati. Samal ajal kaasatakse Huldar kodutu uimastisõltlase mõrva uurimisse, psühholoog Freyja palutakse aga osalema juurdluses, mis uurib laste turvakodus väidetavalt aset leidnud seksuaalset väärkohtlemist. Õige varsti saab selgeks, et kõiki neid juhtumeid seob üks parajasti teadmata kadunud ja väga haavatav tunnistaja – seesama tüdruk, kes aastaid tagasi nukku endale tahtis. Lugejas kerget kõhedust tekitav „Nukk” kinnitab veelgi Yrsa Sigurdardottiri kui meisterliku, põnevust ja üllatavaid pöördeid täis lugude looja mainet.

Ema ja tütre mõnus püügiretk väikesel kalalaeval. See pidi tulema vahva reis, kuid ainus saak, mis neile osaks sai oli katkine nukk. Nukk tuleb nendega koju kaasa ja peale seda võtab lugu ootamatult väga verise pöörde. Möödub mitu aastat enne kui politseiuurija Huldar leiab end taas juhtumilt, kus merest leitakse inimluid. See on üks pöörane lugu, kus uurimisliine on mitmeid ja seda sasipundart lahendab muidugi Huldar ja ka Freyja.

Ma olen ka eelnevad osad läbi lugenud ja temast kui autorist on saanud üks mu lemmikuid. Sel kuul polegi vist midagi nii pööraselt samas kõhedat kui ka põnevat lugenud. Muidugi eelnevalt tutvustatud inglise keelne krimka oli ka tasemel.

Ma tundsin ennast kohati nagu mingisuguses pöörises, mis mind koos Huldari ja Freyjaga kaasa tõmbas. Mida rohkem ma lugesin, seda põnevamaks lugu pööras. Nüüd ootan juba huviga, kas Eesti keeles ilmub ka selle sarja kuues osa? Eks seda ole näha.

Kohati oli lugu ikka kriipivalt kõhe ja salapärane. Kuid mida lugu edasi seda vilkamalt hakkasid saladused paljastuma ja sellist lõppu ma igatahes ei osanudki oodata. Hommikul seda lõpetades oli küll selline tunne nagu oleks puuga pähe saanud. Ei suutnud ära arvata, kes võiks olla süüdlane ja selle eest kuulub au ja kiitus autorile.

Nauditav lugu ja põnevad erinevad uurimisliinid, mis kutsusid mind endaga muudkui kaasa ja kaasa. Muidugi elasin ma Huldarile ja Freyjale kaasa, et ikka tõde päevavalgele tuleks ja see sündmuste jada saaks oma vinge lõppakordi.

Mulle meeldis ja ma usun, et see on ka ühtlasi selle kuu viimane raamat, mis loetud saab. Eks järgmisel kuul ikka mõnusa hooga edasi ja uusi lugusid avastama. Soovitan teistelegi!

Teistmoodi mööblipood: Aramilda esimesed jõulud(2020)

Lugemiseväljakutse 2022

49. Raamat teemal, mis on olnud eelmiste aastate LV-tes 13. kohal

Teemaks valisin järgmise punkti: 2018: Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on tähendusega nimisõna (N: Brown, King, Karu, Raud)

Teistmoodi mööblipood: Aramilda esimesed jõulud(2020)(360lk)

Autor: Eva Roos

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Ühel lumisel jõuluõhtul avastab Aramilda Tengelpung midagi kohutavat – ta näib olevat ainus inimene, kes pole kunagi midagi jõuludest kuulnud!
Sellest hetkest alates on Aramilda peas ainult üks mõte ja mõttes vaid üks soov – saada jõulude kohta KÕIK teada ja pidada KÕIGE jõulumad jõulud üldse! Sama ihkab ka Teistmoodi Mööblipood. See aga tähendab, et ees on ootamas kõige kummalisemad jõulud üldse!
Teistmoodi Mööblipoest lekib jõule ning ringi liiguvad veidrad olendid. Kui julged, siis loe, sest Teistmoodi Mööblipood ja Aramilda võivad ka Sinu jõule alatiseks muuta!

Mis ajas ja ruumis rändavast vanakraamikauplusest edaspidi saab, loe raamatutest „Kastani 57“ ja „Nähtamatu tüdruk“

Taaskord üks mõnus seiklus koos Aramilda Tengelpungaga. Temaga juba igav ei hakka ja ka temani jõuavad kuuldused jõuludest, millest nagu selgub ta mitte midagi ei tea.

Tema ainus soov on saada jõulude kohta teada kõike ja pidada kõige ägedamad jõulud üldse. Sama salajane soov on kellelgi veel..

Kuigi lugu oli jõuluhõnguline, oli see sobiv lugemine ka siia veebruari. Ma olen nii rahul, et seda raamatut lugesin ja koos Aramildaga sain jõule avastada, samuti sain ise ka nii mõndagi uut jõulude kohta teada, mida varem ei teadnud.

Aitäh autorile, kes meieni selle loo tõid ja nii väga tahaksin teada, kas tuleb mõni Teistmoodi mööblipoe seiklus veel?

Igatahes kohtab teistmoodi mööblipoes nii palju imelikke ja pisut ka hirmsaid tegelasi, et mul läks vahepeal täitsa silme eest kirjuks. Nautisin lugemist ja ei suutnud enne lõpetada, kui jõudsin edukalt lõpuni. Vahelduseks täitsa mõnus ja tore lugemine ja seda kõike jõuludest.

Aramilda on igatahes üks mu lemmikuid ja tema seiklustest on alati põnev lugeda.

Soovitan teistelegi, kes pole veel lugenud.

Põlguse aeg(2020)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

2. Poola autori ulmeraamat

Põlguse aeg(2020)(328lk)

Autor: Andrzej Sapkowski

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Geralt on nõidur – süütute kaitsja, kes tumedatel aegadel astub vastu ka kõige hirmuäratavamatele müütidest tuntud olenditele. Kuid isegi tema ei ole valmis selleks, mis maailma nüüd ees ootab.
Haldjad ja teised olevused kannatavad kaua kestnud ikke all. Üha rohkemad neist ühinevad sügavasse laande peitunud väeüksustega, mis suudavad iga hetk rünnata. Võlurid on omavahel vaenujalal ning vägeva Nilfgaardi impeeriumi alamad värisevad keisri otsuste ees. On põlguse aeg.
Kogu selles segaduses tuleb Geraltil ja tema armastatul Yenneferil kaitsta orvuks jäänud Cirit, keda jahivad kõik leerid. Ennustuse järgi on just Ciri võimuses maailm päästa.
Tegu on „Nõiduri” sarja romaaniga, järjega jutukogudele „Ettemääratuse mõõk” ja „Viimane soov” ning romaanile „Haldjate veri”. Netflixis on võimalik vaadata sarja järgi filmitud seriaali „The Witcher”.
Andrzej Sapkowski on tänapäeva poola kirjanduse tuntuimaid autoreid, keda võib nimetada nüüdisaegse fantaasiakirjanduse klassikuks. Põneva seiklusloona lahti rulluv lugu toetub mütoloogilisele ainesele ja on tihedalt täis pikitud viiteid eelkõige Poola, aga ka teiste maade pärimustele.

Sattusin üle pika aja taaskord seiklema koos Nõidur Geraltiga, kes on olnud kogu oma elu süütute kaitsja ja kes on alati olemas tumedatel aegadel, kui inimkonda ründavad müütidest tuntud olendid. Ta võitleb nendega ja saab armetuid kopikaid, kuid on siiski rahul.

Maailm, kus ta elab on põlguse aeg ja igal pool käib sõda ja ka võlurid on omavahel vaenujalal. Selles maailmas ei ole rahu, sest ka haldjad soovivad pääseda ikke alt ja koonduvad metsadesse võitlema. Ta peab selles segaduses kaitsma koos oma armastatu Yenniferiga orvuks jäänud Cirit, keda jahivad kõik. Räägitakse, et just Ciri on tüdruk, kes suudab päästa maalima. Kas ka nii läheb?

Mul on hea meel, et ma selle loo läbi lugesin, nüüd on vaid vaja oodata järgmist. Nõidur Geralti lood on alati põnevad ja seikluslikult põnevad. Nende lugudega juba igav ei hakka. Ta on üks karaktereid, keda ei hirmuta miski. Mõnus ja pingeline lugemine igatahes. Mitmel rindel juhtub nii palju, et vahel oli tunne, et olen isegi selle kõige keerisesse tõmmatud ja pean valima poole, kus sõdida.

Nautisin lugemist ja ootan põnevusega järgmisi osi. Loodan, et on sama põnev ja pingeline kui oli seda see osa. Ma pole siiani pidanud nendes lugudes pettuma, seega eks seda ole siis näha, kui mõni osa veel Eesti keeles ilmub.

Püüan leida aega ka sarja jaoks. Kindlasti on toogi väga põnev ja mõnus vaatamine. Nõidur Geralt on igatahes üks mu lemmikuid ja nii ta ka jääb.

Soovitan muidugi raamatut ka teistele lugemiseks.

Operatsioon Pronksiplats(Sari Detektiivibüroo nr 2)(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

52. Lastekrimka

Operatsioon Pronksiplats(Sari Detektiivibüroo nr 2)(2021)(104lk)

Autor: Jørn Lier Horst

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Üleöö läheb Elvestadi pargist kaduma Hugo Rodini enam kui saja aasta vanune kuju. Detektiivibüroo nr 2 asub koos Ottoga asja uurima. Ainus, millest lähtuda, on sündmuskohalt leitud jalajälg. Kes on „Hugo” ära viinud ja mis mõttega varastada vana pronksskulptuur?

Raamat on sarjast „Detektiivibüroo nr 2”.

Taaskord üks ütlemata põnev lugemine ja seda just lastekrimka maailmast. Seekord on siis tegu Detektiivibüroo nr 2 sarjaga ja see lugu haaras mind kaasa kohe, kui lugemist alustasin. Igatahes on autor mulle teada, kuid tema täiskasvanutele mõeldud raamatuid olen lugenud üpris vähe. Eks püüan seda viga parandada.

Lugu saab alguse sellest, et ühel ööl läheb Elvestadi pargist kaduma Hugo Rodini kuju. Kes on küll varas? Miks ta seda kõike tegi? Kas lapsed suudavad mõistatuse lahendada ja kuju saab tagasi omale kohale?

Muidugi on lastel abiks ka tubli koer Otto, kes aitab neid oma tubli ninaga. Tema eest ei jää midagi varjatuks ja põnevust igatahes selles loos jätkus küllaga. Igatahes on tegemist mõnusa vahepalaga ja kindlasti jätkan selle sarja lugemist, eks näis millal taaskord tee nendeni leian.

Teile kallid sõbrad soovitan seda sarja lugemiseks ja kui ise ei taha siis soovitage oma lastele.

Kesköö raamatukogu(2021)

Kesköö raamatukogu(2021)(312lk)

Autor: Matt Haig

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Elu ja surma vahel on raamatukogu. Sellest kesköö raamatukogust leiabki end Nora Seed: talle on antud võimalus teha oma elus muudatusi. Seni on see olnud õnnetu ja tulvil kahetsust. Nora arvab, et on kõiki alt vedanud, sealhulgas iseennast.
Siinsetel riiulitel olevad raamatud võimaldavad Noral elada nii, nagu oleks ta teinud teistsugused valikud. Ühe vana sõbra abiga asub Nora tühistama kõike, mida on kunagi kahetsenud, ja otsima täiuslikku elu. Paraku ei lähe asjad alati nõnda, nagu ta ette kujutab, ning õige pea seavad tema valikud nii raamatukogu kui tema enda suurde ohtu.

„Elu ja surma vahel on raamatukogu,“ ütles ta. „Ja selles raamatukogus kulgevad riiulid lõpmatusse. Iga raamat annab võimaluse proovida mingit teist elu, mida oleksid võinu elada. Näha, kuidas läinuksid asjad siis, kui oleksid langetanud teistsugused otsused … Kas teeksid midagi teisiti, kui jõuaksid kohani, mida oled kahetsenud?“

Matt Haig (snd 1976) on Briti kirjanik ja ajakirjanik. Ta kirjutab nii täiskasvanutele kui lastele. Haigi elujaatav mälestusteraamat võitlusest depressiooniga „Põhjused, miks valida elu“ (ek 2016) sai rohke tunnustuse osaliseks ja püsis Suurbritannia edetabelite tipus 46 nädalat. Tema lasteraamatust „Poiss nimega Jõulud“ (ek 2019) kujunes rahvusvaheline bestseller ja nüüdseks on raamatut tõlgitud enam kui neljakümnesse keelde. „Kesköö raamatukogu“ on autori uusim romaan, mida saatis kohe ilmumisel ülisuur menu. Matt Haigi raamatuid on müüdud kokku üle kolme miljoni eksemplari.

„Haarav … Mõte, et meil on kusagil kuidagi ligipääs täiesti teistsugusele maailmale, täis piiramatuid võimalusi, uusi teeotsi, uus elusid.“ New York Times

„Lugu, mis räägib kahetsustest ja uutest võimalustest … Väga nauditav.“ Stylist

„Kütkestav näide, kuidas raamat võib muuta inimeste elu.“ Sunday Times 

Autor pajatab meile loo Norast, kes on otsustanud surra. Eneselegi ootamatult satub ta aga Kesköö raamatukokku, et seal leida endale elu, mida ta kogu hingest elada soovib. Niiviisi ta rändabki ühest elust teise, kuid miskit jääb alati puudu. Mis see küll olla võiks? Miks ta ei suuda leida just seda õiget elu? Kas tõesti on talle saatuseks määratud surra, nagu ta seda esialgu väga-väga soovis?

Minu jaoks on see lugu üks selle kuu eredamaid tähti ja jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Ma ei teagi, miks ma niikaua selle loo lugemisega ootasin. Ilmselt oli süüdi selles see, et kõik seda väga kiitsid ja ma ei tahtnud kohe kui see lugu ilmus seda lugeda, et ei peaks pettuma.

Nüüd kui aega oli mööda läinud, siis otsustasin selle loo kasuks. Ma olen meeldivalt üllatunud ja mulle väga meeldis. Nüüd mõistan täielikult, miks see raamat sai eelmisel aastal goodreadsi auhinna. Igatahes mina elasin Norale kaasa ja lootsin iga kord kui ta mõnda ellu sisenes, et ta leiab selle, mida nii kaua on otsinud.

Aitäh autorile ja kirjastusele Varrak, kes meieni selle raamatu tõid ja mul on nii hea meel, et ma seda raamatut ka just sel aastal lugesin.

Soovitan teilegi lugemiseks kallid sõbrad.

Natside kuld ja hästi hoitud saladus(2020)

Natside kuld ja hästi hoitud saladus(2020)(456lk)

Autor: Marcus Wallén

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld ja hästi hoitud saladus” jutustab kõigi aegade suurimaks nimetatud kullaröövist. Osa sellest aardest on tänaseni kadunud. 1945. aasta suvel oli väike rühm Saksa ohvitsere ja eraisikuid segatud keerulisse peitusemängu Ameerika okupatsioonivõimudega. Võib-olla paljastas rühma üks liikmetest, kahekümneaastane Hubert von Blücher natuke liiga palju ühes kirjas, mille ta saatis Stockholmi oma ristiisale, kuulsale maadeavastajale Sven Hedinile. Mõistatus on aardekütte üle 70 aasta kummitanud. Saladusele lahenduse otsimine viis ajakirjaniku ja kirjaniku Marcus Walléni Alpidesse, Vahemere äärde ja Stockholmi. Sündis jutustus läbi aegade kõige röövellikumast riigist ja Teisest maailmasõjast just nimelt rahalisest vaatevinklist nähtuna.

Kuna pole paar nädalat midagi lugenud, siis otsustasin pooleli olevad raamatud käsile võtta ja läbi lugeda. Eks niimoodi sai ka see raamat loetud.

Lugu ise on natsidest ja nende kullajahist Teise maailmasõja aegu. Kuid keegi ei tea veel tänapäevalgi, mis kogu sellest kullast sai. Nende kullajanu oli nii suur, et rööviti nii keskpanku, eraisikute pangaseife aga ka vangilaagrisse sattunud inimeste vara ei põlatud ära. Kõike seda vaid ahnuse nimel.

Tunnistan, et kohati oli ikka väga raske seda raamatut lugeda, eriti kui räägiti juutidest ja nendega seotud kuritegudest. Eks autor oli suutnud kirjutada nii, et ma uuesti alustades sattusin taaskord maailma, kus käis sõda ja muidugi ei puudunud sealt ka Hitler ja Stalin. Muidugi eks sõda ei taha keegi meist, kuid tavainimesena polnud sel ajal erilist valikut. Mulle üldiselt meeldib ajaloolisi raamatuid lugeda ja ka see raamat polnud mingi erand. Kuid minu jaoks jäi kuidagi lõpp segaseks. Mõned kohad kuhu natsid kulla peitsid olid välja toodud, kuid ootasin enamat.

Kuid ajaloolisest vaatevinklist oli täitsa asjalik lugemine, keda siis ei huvitaks selline temaatika ja kas tõesti on see kuld, mis tol ajal eri paikadesse peidetud sai ikka veel seal samas kohas või on mõni riik taaskord selle endale kahmanud.

Usun, et on väärt lugemine ja kes pole veel lugenud, siis tehke seda. Pisut jäi puudu, et anda talle 5 tähte, kuid siiski hea lugemine. Kellele temaatika sobib, siis lugege.

Üle ööbikupõranda(2004)

Üle ööbikupõranda(2004)(299lk)

Autor: Lian Hearn

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Raamatu pealkiri viitab põrandale, mille laskis ehitada sõjapealik Iida Sadamu. Iga jalaaste peale hakkab põrand laulma ning seetõttu pole ühelgi mõrtsukal võimalik üle selle minna. Samal ajal aga on olemas inimene, kes on oma peaaegu üleloomulike võimete tõttu suuteline ka seda takistust ületama. Kauges mägikülas kasvanud Takeo ei tea oma õiget päritolu, kuid vähehaaval hakkavad ilmnema tema võimed: üleloomulikult terav kuulmine, võime olla korraga kahes kohas ja muutuda vajaduse korral nähtamatuks. Tahtmatult satub ta võimuvõitluse ja intriigide keerisesse ning tema elu võtab hoopis uue suuna.

Kuna olen saanud mitmeid kordi soovituse seda sarja lugeda, siis otsustasin ka sellega alustada. Nüüd mõistan täielikult soovitajate vaimustust. Lugu ise on üsnagi tugevalt seotud Jaapani ajalooga ja sealsete kommetega. Muidugi on loos pisut ka üleloomulike võimeid, mis avalduvad poisil nimega Takeo.

Tunnistan ausalt, et elasin väga kaasa ja ei suutnud kuidagi lugemispause teha, seega tulin ekstra sellepärast varem hommikul üles, et rahulikult lugeda kui teised veel magavad. Lugu võlus mind ajaloohõngu poolest ja muidugi ka erinevad värvikad tegelased.

Kohati oli lugu ikka väga kurb ja mõjus isegi mulle. Peategelaseks on poiss nimega Takeo, kes ei tea oma õiget päritolu, kuid vähehaaval hakkavad ilmnema tema võimed. Üleloomulikult terav kuulmine ja muidugi ka nähtamatuks muutmise võime. Ta suudab isegi mitmes kohas korraga olla. Oh, kus need on alles võimed.

Kas ta tahab seda või mitte kistakse ka tema võimuvõitluse ja intriigide keerisesse ja tema elu võtab hoopis uue suuna. Eks loos oli nii kurbust kui ka muidugi ka armastust. Ma nautisin väga selle loo lugemist ja alustasin juba ka teise osa lugemisega. Eks näis kuis sellega. Ma olen väga rahul, et selle sarja lugemisega alustasin. Olen seda kaua teha tahtnud ja nüüd avanes selleks ka võimalus.

Igatahes soovitan teistelegi, kellele meeldivad ajalugu ja üleloomulike võimetega tegelased.

Korralagedus Bellona klubis(2013)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

4. Raamat detektiivist, kes oli eeskujuks Kalle Blomkvistile

Korralagedus Bellona klubis(2013)(240lk)

Autor: Dorothy L. Sayers

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma tema klubis. Surmaajast sõltub see, kes saab kopsaka päranduse. Varandusest on huvitatud mitu inimest, kired löövad lõõmama ja peagi pole enam päris kindel ka see, et kindral suri loomulikku surma.

Detektiiv lord Peter Wimsey on peaaegu ideaalne härrasmees ja aadlik: haritud, sportlik, vaimukas, sarmikas ja terava mõistusega. Ta suudab lahendada ka kõige keerulisemaid juhtumeid, kuid temalgi on oma nõrgad küljed. Nii on talle jälje jätnud Esimene maailmasõda, teda haaravad aeg-ajalt masendushood ja ta kardab igasugust vastutust. Lugejate silmis see mehe võlu muidugi ei vähenda ja Sayersi raamatutest ilmuvad üha uued kordustrükid, nende põhjal on valminud filme, telesarju, teatrilavastusi ja kuuldemänge.

See raamat on üks selliseid lugusid, mis on sama nauditav kui kõik teised. Seekord kohtusin lord Peter Wimseyga, keda palutakse uurima ühe vana kindrali surma tema Bellona klubis. Kahjuks või õnneks oli ka lord siis seal. Esialgu arvatakse, et kuna kindral oli väga vana, siis ei esita tema surma kohta keegi mingeid küsimusi. Kui aga tuleb juttu härra pärandist, siis kipub asi ikka väga põnevaks.

Eks pärandi saajaid on mitmeid ja kas tõesti sõltub kõik kindrali surmaajast? Kas ta ikka suri loomulikku surma või aitas keegi sellele kaasa? Eks neile küsimustele saate vastused siis kui ise seda raamatut loete. Kindlasti loen veel selle autori raamatuid, ma ei teagi miks ma varem temast midagi kuulnud polnud, ju ma olen senimaani ainult Skandinaavia krimi lugenud ja sellised klassikad on jäänud kahe silma vahele.

Igatahes püüan ennast parandada ja jätkan Peter Wimseyga koos juhtumite uurimist ja elan kindlasti kaasa nagu ka sellele loole. Nauditav lugemine igatahes ja ma ei kahetse üldse, et seda lugesin.

Soovitan ka teistele!