Testamendid(Teenijanna lugu sarja 2.osa)(2020)

Mybook

Testamendid(Teenijanna lugu sarja 2.osa)(2020)(464lk)

Autor: Margaret Atwood

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni. Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust. Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu. „Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub. „Aasta kirjandussündmus.”‒ The Guardian

Peale esimese raamatu lugemist ootasin juba väga järgmist osa. Nüüd olles selle läbi lugenud, tunnen, et minusse on jäänud selline tühi koht. Kas ma tõesti suutsin nii kiiresti selle loo läbi lugeda? Tundub nii ja selle loo lugemine läks üsnagi ladusalt. Kuna mulle meeldis esimene osa väga, siis kohe kui nägin, et see raamat on e-raamatuna loetav, asusin seda lugema.

Tahan teile rääkida sellest lugemisäpist, mida nüüd usinalt olen kasutanud ja kus seda raamatut esimesena märkasingi. Mybook on uus lugemis- ja kuulamisteenus tuhandete e- ja audioraamatutega. Värsked hitid ja ajatud menukid alati sinu taskus. Loe ja kuula igal pool, võrguühendusega või ilma.

Selle äpi boonuseks võib öelda, et see on mugav ja mulle kui lugejale üsnagi käepärane ja lihtne kasutada. Lisaks on võimalus raamatut kui sa oled selle eelnevalt alla laadinud ka ilma võrguühenduseta lugeda. Kindlasti jätkan selle äpi kasutamist ja usun, et sellest saab konkurent ka Elisa raamatule. Mõlemad pakuvad ju võimalust lugeda ka ilma internetiühendust omamata. Esialgu võib tunduda, et seal on ju vähem raamatuid kui mujal, aga igapäevaga lisandub sinna lugemist aina juurde. Igatahes mina kasutan seda edasi ja loodan, et nakatan kedagi veel, et siis koos lugeda.

Nüüd loetud raamatust. Lugu hargneb kolmeks ja toob meie kui lugejani kolme naise loo. Millega nad peavad silmitsi seisma ja milliseks kujuneb nende saatus, seda usun, et saate ise lugeda. Mulle meeldis väga ja loodan, et tulevikus kaunistavad need mõlemad raamatud ka minu riiulit. Autor suudab luua sellise maailma, kus ise küll elada ei tahaks ja loodan, et seda ei juhtu ka kunagi. Kõik tundus nii tõepärane ja reaalne, et lihtne on ennast sinna loosse ära kaotada. Mul igatahes tekkis küll vahel selline tunne, et olen kuskil seal Gileadis ja seiklen koos sealsete tegelastega.

Eks igas loos on see miski, mis sind kui lugejat kaasa haarab ja enne lahti ei lase, kui lõpp on käes. Ma ikka väga elasin kaasa ja kui vähegi võimalus oli, siis jätkasin loo edasi lugemist. Eks loos oli ka kurbust ja kõike hõlmavat kurjust. Tasakaalu leida selles loos oli üpriski raske, alati juhtus midagi, mida ma ei suutnud ette näha.

Kindlasti tahan neid mõlemaid raamatuid ka oma riiulisse. Soovitan teistelegi lugemiseks, kes neid kahte raamatut veel lugenud pole. Nautisin väga ja usun, et jätkan selle autori raamatute lugemist.

Teistmoodi Mööblipood(Nähtamatu tüdruk)(2020)

Teistmoodi Mööblipood(Nähtamatu tüdruk)(2020)(204lk)

Autor: Eva Roos

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Mis on nähtamatus? Kuidas see toimib?
Kuidas muututakse nähtamatuks?
Ja kuidas saada tagasi nähtavaks?

Need küsimused keerlevad Matilda Tähna ja August Nööbi peas hetkest, kui nad satuvad Hõbeseekli 30 asuvasse vanakraamikauplusesse ning kohtuvad kentsaka müüjanna Aramilda Tengelpunga, paksu punase koera Piru ja vanapagan Örrõp Karvajalaga.

Teistmoodi Mööblipood on vaevalt sekundi avatud, kui algavad pahandused. Aramilda peab esmakordselt elus tagasi võtma tülika võlueseme ja maksma valuraha, Örrõpi sarved on valesti kõverad, Teistmoodi Mööblipood ei liigu paigast ning Aramilda sõnast sünnib kratt, kes üritab serveerida tapeedivõileiba, koristab kogu seltskonna oimetuks, kaotab ära kliendid ning põhjustab Pirule koleda seedeprobleemi. Ka politsei hakkab (lausa binokliga) Teistmoodi Mööblipoe vastu huvi tundma.

Aramilda Tengelpung oma rändava vanakraamikauplusega on varemgi pahandustes olnud. Millised need täpselt olid, võib lugeda raamatust „Teistmoodi Mööblipood. Kastani 57“. 

Ma ei ole vist tükk aega nii palju itsitanud kui lugedes mõlemat selle sarja raamatut. Juba sealsed tegelased nagu Aramilda, kes ei suuda oma vandumist enam tagasi hoida ja tema sõnadest sünnivad sellised tegelased, mis sulle kui lugejalegi naeratuse näole toovad.

Ja siis veel punakas koer Piru, kes alatasa nõuab moosi ja kunagi pole tema jaoks seda piisavalt ja nende uus seltsiline Örrõp Karvajalg, kes on täiesti omapärane ja naljakas tegelane.

Seekordses osas satub nende poodi tüdruk Matilda, kes ka enda imestuseks suudab ennast nähtamatuks muuta ja kuidas nad asuvad tüdruku probleemi lahendama ja mis kõik selle käigus võib untsu minna, seda lugege kallid sõbrad ise.

Ma nii väga juba ootan ka kolmandat osa, mis sealses osas küll siis veel juhtuma hakkab, kui esimesed kaks on juba nii naljakad ja neil tegelastel juba pahandustest puudu ei tule.

Eks see pood polegi teab mis tavaline ja sealsed asukad pole seda teps mitte.

Soovitan teistelegi lugemiseks!

Teistmoodi Mööblipood( Kastani 57)(2018)

Teistmoodi Mööblipood( Kastani 57)(2018)(288lk)

Autor: Eva Roos

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Teistmoodi Mööblipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi väga veidrat, mis nende senise elu pea peale pöörab. Hiljem ei leia nad seda poodi enam kunagi üles. Põhjus on lihtne: Teistmoodi Mööblipoel on kombeks ajas ja ruumis liikuda.

Teistmoodi Mööblipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid täis nagu kotitäis nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab mõnevõrra käredat sõnavara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab rääkida, näeb välja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.

Ühel päeval astub poodi sisse audiitor, kes nõuab näha arvepidamist ning määrab Aramildale ja Pirule võluesemete vales kohas ja valedele inimestele müümise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ülesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad tülid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amatöörluse parimas vaimus ning lõpuks kannavad nende pingutused ka vilja.

Eva Roosi hoogne ja lustakas lasteraamat käsitleb ka tõsiseid teemasid noort lugejat alahindamata. Lisaks pööratakse raamatus tähelepanu keelekasutusele, vägisõnadele ja sõna väele.

Tegemist on üsnagi hoogsa ja lustaka looga vanakraami poest, mis asub tänaval Kastani 57. Sealne poepidaja Aramilda ja tema lemmikust koer Piru on ühed vahvad tegelased ja nende vaheline suhtlus on nii koomiline ja lõbus, et võtab endalgi muige näole.

Nad satuvad appi poisile nimega Olle Pai. Kas nad suudavad teda aidata ja milliseid vahvaid seiklusi koos ette võtavad, seda kallid sõbrad lugege ise! Mina igatahes lähiajal alustan ka teise osaga. Eks näis, mis seal põnevat toimuma hakkab.

Kui raamatukoguhoidja nägi, et ma selle osa laenutasin, siis ütles kohe, et väga lustakad lood ja haara kindlasti kaasa ka teine osa. Niimoodi ma tegingi ja olen väga rahul. Need on küll peamiselt mõeldud taas lastele aga ma usun, et sobivad lugemiseks ka igas vanuses lugejale.

Mulle meeldis loo juures see, et see oli kirjutatud ladusalt ja vaimukalt. Muidugi meeldis ka see, et võluvägi oli ennast loosse sisse mässinud ja tegi omi tempe, mis omakorda andis tegevust poekesele.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea seda kahetsema.

Minu esimene elu(2020)

Minu esimene elu(2020)(440lk)

Autor: Olav Osolin

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen? Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte! Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!

OLAV OSOLIN

Juhtusin vaatama saadet Kaks kanget Live ja kuna seal oli üks külalistest Olav Osolin ja tema jutt oma raamatust mulle väga meeldis ja oli üpriski lõbusaid seiku, siis otsustasin ka tema raamatu endale lugemisse haarata. Kuna see oli olemas Ellus, siis pikalt ei mõelnud ja krabasin endale.

Üldiselt loen ma selliseid elulooraamatuid vähe aga seekord tegin erandi ja ma ei kahetse üldse, et seda muhedat lugu selle mehe elust lugesin. Nüüd jääb vaid loota, et ta ka jätkab oma loo kirjutamist. Tema elus on ikka kõike juhtunud ja vaimukaid seiku on samuti sinna sisse mahtunud.

Ma olen üsnagi üllatunud, et raamat nii kiiresti lõppes. Loodan nüüd väga, et autor otsustab enda lugu jätkata, ta on selles lihtsalt nii kuratlikult osav, et lausa lust on tema lugu lugeda ja kordagi ei tekkinud mõtet, et ma loeksin mingit kuiva ja igavat teksti.

Nüüd mõtlengi, mida järgmiseks lugeda. Kas keegi oskab veel mõnda elulooraamatut soovitada? Midagi sellist, mis poleks kuiv faktide esitamine vaid kus oleks ikka pilte ja ka muhedat nalja.

Mulle see lugu meeldis, eks igal ühel meist on mõni lugu, mis tundub esmapilgul nii tobedalt naljakas, et raske on seda mitte teistega jagada. Vot nii ma ennast seda raamatut lugedes tundsingi. Lugu kulges mõnusas tempos ja oli väga nauditav lugemine.

Soovitan teistelegi, kes seda veel lugenud pole!

Kilplased(2004)

Eesti Rahvajutu aasta 2020

Kilplased(2004)(156lk)

Autor: Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Allegooriline satiir Kilplased ilmus esmakordselt 1857. a. ning on saanud rumalate ja põikpäisete inimeste üldnimeks. Kilplaste ennekuulmata narruste ja alpuse kaudu naeru-vääristab kirjanik igasugu vaimset piiratust, mõttetut ja sõgedat sagimist ning vähimagi taibukuse puudumist. Kilplust leiab hulgaliselt tänapäevalgi, nii et aeg-ajalt oleks päris tululik lauluisa jutuke üle lugeda.

Oh, kus see raamat alles ajas naerma. Naersin nii, et lausa pisarad ka jooksid. Eks nüüdsel ajal on ka meie seas mõned kilplased. Või mis teie arvate?

Igatahes muhe lugemine seda sõna otseses mõttes. Muidugi on paslik lugeda vahest ka oma kodukandi autori kirjutatud raamatuid. Eks see raamat on oma nime väärt ja rahvajutu aasta alla sobib täielikult.

Kiitused neile, kes valisid selle raamatu sel aastal loetavate raamatute hulka.

Igatahes kilplastega juhtub ikka igasuguseid asju ja mõned neist on ikka väga koomilised ja ajavad naerma.

Mina sain selle raamatuga igatahes korraliku naeruteraapia osaliseks. Ma loodan, et teistelgi on seda raamatut lõbus lugeda.

Soovitan teistelegi!

Üks(2017)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

23.Raamat erivajadustega inimesest (sobib nii füüsiline kui ka vaimne erivajadus)

Üks(2017)(384lk)

Autor: Sarah Crossan

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kaks õde. Kaks südant. Kaks unistust. Kaks elu. Üks keha.
Grace ja Tippi on vöökohast kokku kasvanud Siiami kaksikud, kes on oma eluspüsimise eest kuusteist aastat võidelnud. Nad jagavad teineteisega kõike ja on teineteise jaoks kõik. Nad ei suuda lahusolekut ette kujutadagi. Nende jaoks oleks see tõeline tragöödia.
Kui tüdrukute perekond ei saa enam lubada kallist koduõpet, tuleb Tippil ja Grace’il astuda päris maailma ja saada hakkama päris koolis. See on maailm, kus piilutakse nurga tagant ja sosistatakse selja taga. Aga kool toob kaasa muudki, näiteks võimaluse leida uusi sõpru ja ehk armastustki.
Sarah Crossani poeetiline lugu räägib identiteedist, armastusest ja sellest, mida tegelikult tähendab kokkukuulumine oma hingesugulasega. Autor pälvis romaani eest 2016. aastal maailma ühe olulisema laste- ja noortekirjanduse auhinna Carnegie medali.
„Jahmatavalt julge, tundlik ja ebatavaline raamat, mis annab võimsa emotsionaalse hoobi. Julgen arvata, et pole kedagi, kes raamatu lõpus pisaraid ei pühiks.“
Daily Mail
„Lühidalt öeldes hingekriipivalt kurb ja kaunis lugu sellest, mida tähendab olla inimene.“
Telegraph

Oh, kui kurb ja tõsine võib üks lugu olla. Kuigi lugemisest on mõned päevad möödas, siis mõtlen ikka sellele loole ja olen väga rahul, et seda lugesin, kuigi eks mõni pisar ka lõpuks tuli.

Mulle meeldis see raamat ja kiitused autorile, kes meieni selle loo tõi. Miski selles loos tundus nii tundlik ja hingekriipiv, et tegin isegi pisikese mõttepausi, enne kui järgmist peatükki alustasin.

Loo peategelased on Grace ja Tippi. Nad on Siiami-kaksikud ja nende lugu on nii kurb, et võtab elu üle järele mõtlema. Samuti nende elust ja olust ning neid ees ootavast esimesest koolipäevast. Igatahes mulle tõsiselt väga meeldis, mis siis et lugu ise oli kurb ja tõsine.

Kuidas lugu lõpeb ja mis neid veel ees ootab, seda lugege kallid sõbrad ise! Igatahes noorteromaanina üks minu lemmikumaid. Nüüd veel jäänud lugeda sama autori Õun ja vihm. Millal selle läbi saan, eks seda ole siis näha.

Superkoomik(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

38.Hea laste- või noorteraamatu tiitli saanud teos

Superkoomik(2019)(207lk)

Autor: Jenny Jägerfeld

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sasha sai just kaksteist. See on magneesiumi aatomnumber. Tema ema ütles ikka, et mõnel inimesel on „naljakad kondid”, et nad on üdini humoorikad. On ka selliseid, kes oskavad nalja teha, kui nad harjutavad. Olemas on ka kolmas sort, need, kes pole üldse vaimukad, ükskõik kui palju nad ka ei püüaks (Sasha õpetaja Cecilia on vist seda tüüpi). Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda – jah, lausa eluohtlike – pisaratena põskedele.

Rootsi psühholoog ja kirjanik Jenny Jägerfeld (snd 1974) on kirjutanud menukaid laste- ja noorteraamatuid. „Superkoomik” on võitnud nii laste kui ka kriitikute poolehoiu, põimides elegantselt koomikat ja traagikat ning näidates, et ka kõige tumedama pilve tagant piilub lõpuks päike.

Vot midagi sellist pole vist ammu lugenud. See lugu liigutas mind nii väga, et lõpetades isegi poetasin mõne pisara. Ma ei tea mis mind selleni viis, kuid olin raamatut lõpetades mõned tunnid veel üleval ja mõtlesin loetu üle.

Peategelane on alles 12-aastaseks saanud tüdruk Sasha, kes soovib kogu hingest saada koomikuks. Ja mitte tavaliseks vaid püstijalakoomikuks. Kas tal ka see õnnestub, seda lugege ise!

Muidugi on loos nii kurbust kui ka rõõmu. Mulle meeldis see lugu, kuigi eks ta tõsisel teemal ole ja nõuab tahtejõudu, et kurbusest üle saada ja edasi lugeda.

Elasin tüdrukule nii kaasa, et ei suutnud enne magama minna, kui sain teada, millega kõik lõpeb ja siiralt lootsin väga, et lõpp on ikka õnnelik. Kas ka oli, seda lugege kallid sõbrad ise! Ma ei taha midagi ette ära rääkida ja soovitan teilegi seda lugemiseks.

Soovitan teistelegi ja näeme peagi jälle!!

Unistuste raamatupood(2020)

Lugemiseväljakutse 2020

2. Raamat, mille pealkirjas on üks neist sõnadest: raamat, raamatupood, raamatukogu, raamatukoguhoidja

Unistuste raamatupood(2020)(374lk)

Autor: Katarina Bivald

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus …

„Unistuste raamatupood” on rootsi kirjaniku Katarina Bivaldi (snd 1983) esikromaan, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Raamat on tõlgitud 28 keelde.

Oh, lugedes seda lugu, siis tekkis endalgi tahtmine seda linna uudistada ja võib-olla ka pikemalt sinna jääda. Selline Iowa väikelinnake lausa kutsub sind enda juurde.

Peategelaseks on Sara, kes pole kunagi Rootsist väljaspool reisinud ja kuigi ta on palju lugedes reisinud, siis otsustab ta seda muuta. Kui kirjasõber Amy kutsub teda endale külla, siis otsustab Sara selle teoks teha ja sõidab väikelinna nimega Broken Wheeli.

Kui Sara sinna kohale jõuab, siis ootab teda seal ees üllatus. Kui teada tahate milline, siis lugege ise seda lugu. Liiga palju ei saa ka ette ära rääkida.

Ma elasin Sarale nii kaasa, et ei suutnud enne lugemist lõpetada, kui jõudsin lõpuni. Mulle väga meeldis see lugu ja ootan nüüd pakkumisi, mis võiksid sarnased olla või kus on tegemist väikelinnaga. Sara kui peategelasega on nii lihtne samastuda, temas on kõike seda, milles tundsin ära iseenda. Jaa mulle meeldib väga lugeda ja kuigi ma pole just täpselt selliseid raamatuid lugenud, siis minagi tunnen endas ära selle inimese, kes eelistab niisama ajaviitmisele raamatu lugemist.

Temas on just see, mida ma selles loos otsisin. Ta on vapper naine ja nii heasüdamlik, et mõneti tundus, et nagu oleksin see mina.

Mulle meeldis see lugu ja nautisin igat peatükki väga. Muidugi ajaviitmiseks täitsa sobilik lugemine, eks ta sellepärast siis Varraku ajaviiteromaanina on ka ilmunud.

Soovitan teistelegi, kes seda raamatut veel lugenud pole! Nauditav igatahes!

Särav noor surnu(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

46. Ajalooline kriminull

Särav noor surnu(2019)(292lk)

Autor: Jessica Fellowes

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

„Mitfordide mõrvalood. Särav noor surnu” on teine raamat Jessica Fellowesi krimiromaanide sarjast, mille tegevustik on tihedalt põimunud paljulapselise Mitfordide aadliperekonna elukäiguga kahe ilmasõja vahelisel ajal. Mitfordide lapsehoidjal Louisa Cannonil tuleb taas kord leida vastused mõrvajuhtumis, mis kõigi arvates on juba lahendatud.

On aasta 1925. Mitfordide vanim tütar Nancy naudib juba täiskasvanuelu ning käib läbi glamuurse ja lõbujanuse seltskonnaga, keda kõmulehtedes kutsutakse säravateks noorteks inimesteks. Nende legendaarseks ajaviiteks on mängida aardejahti, mis viib neid sageli pöörastesse seiklustesse üle terve Londoni, seekord aga korraldatakse aardejaht Asthalli maamõisas äsja seltskonda astunud Pamela Mitfordi 18. sünnipäeva tähistamiseks. Mängu lõpuks on üks osalejatest jõhkral ja traagilisel moel oma elu kaotanud. Mitmete asjaolude tõttu vahistab politsei kiiresti Dulcie Longi nimelise toatüdruku, kuid Louisa on tema süütuses veendunud ning asub oma hea sõbra, noore politseiseersandi Guy Sullivani abiga otsima tõendeid selle kohta, kes võis olla tegelik mõrvar.

Mitfordide mõrvalugude sarjas on varem ilmunud „Juhtum rongis”.

Olles varem lugenud sama sarja raamatut Juhtum rongis, siis ma ei osanud arvatagi, et see osa võib kujuneda selliseks pettumuseks. Põnevust küll oli, kuid kohati oli lugu ikka väga igav. Need tegelaste oma mõtete heietamised ja kuidas uurimine ka üldse ei edenenud ja siis korraga nagu tekkis mingisugune tempo ja siis vajus jälle ära.

Mõtlesin, et jätan isegi pooleli. Kuid mida lugu lõpu poole, siis otsustasin, et loen edasi muidu on ka imelik, kui ei tea kes oli süüdi ja kuidas ta nutikalt kinni nabiti. Ainult lõpp oligi see, mille pärast edasi lugesin. Muidugi oleksin võinud ka lõpu enne ära lugeda ja ei oleks ka midagi kaotanud.

Kuna esimene osa mulle väga meeldis, siis ei osanud arvatagi, et see osa on selline veniv ja ka igav ning vahepeal õhtul kippus isegi uni enne tulema, kui keegi midagi loos teada sai.

Ma ei tea kas on ka teisi, kes on sellisel arvamusel. Midagi nagu jäi puudu. See särts mis esimeses osas oli siia loosse küll ei jõudnud. Võib-olla on ka viga minus. Ootasin sama põnevat lugu nagu oli seda eelmine. Igatahes goodreadsis saab ta tugevad kolm tähte.

Põnevust nagu oli aga politseiuurimine oli nii aeglane ja ei liikunud vahepeal ei edasi ega ka tagasi. Muidugi ajastutruu lugemine oli see küll. Kirjeldusi võib-olla oli liiga palju.

Soovitan lugeda küll, võib-olla tõesti mõnele teisele lugejale meeldib. Kuna maitsed on erinevad ja lugejad samuti.

Maa=Ilm(2018)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Maa=Ilm(2018)(304lk)

Autor: Mikk Sarv

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

“Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimus-loost, rahvakalendrist ja usust loodusesse.

Otsisin saatusesepa augustikuu punkti alla kaua raamatut ja küsisin ka lugemiseväljakutse grupist soovitust. Otsustasin selle raamatu kasuks ja ma olen siiralt tänulik inimesele, kes seda raamatut mulle soovitas.

Vahel on tõsiselt vaja lugeda midagi sellist, mis raputab sind läbi ja sina kui lugeja lihtsalt hõljud ja tajud enda maailma teise nurga alt. Lugemine oli küll üsnagi raske ja tõsine, kuid lõppu ma jõudsin ja sellest raamatust kujuneb selle kuu üks meeldejäävamaid raamatuid.

Miski autori mõtetes haaras mind endaga kaasa ja mõnikord tundus, et puhken nutma ja ei suuda endasi lugeda. Kas viga oli minus või tõesti raamat oli nii hingematvalt tõsine ja karm.

Nüüd olles lõpetanud selle raamatu, tean, et vahel vajab hing ka midagi muud, kui selleks on krimkad või mõni muu tore raamat. Mind kui lugejat raputas see lugu väga.

Ma ei tea kas julgen teistele soovitada, kuna see raamat on tõsiselt raske lugeda ja ma tegin mitmeid pause, enne kui selle loetud sain.

Oeh, mõtlen siiani selle raamatu sisule ja loodan, et ei teki mingisugust lugemisauku, et suudan ikka ka järgmiste raamatutega jätkata.

Teile kallid sõbrad soovin kena õhtut ja näeme varsti jälle!