Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust(2018)

Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust(2018)(352lk)

Autor: Fredrik Backman

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.
Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.
Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla.
Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.

„Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.

Kuna lubasin endale, et jätkan selle autori lugude avastamist, siis nüüdseks olen läbi lugenud kolm raamatut ja need on mulle väga meeldinud. Neis lugudes on see isemoodi nutikus ja autor suudab sind endaga kaasa kulgema panna ja kui korra juba alustad, siis on raske lõpetada. Nii minuga juhtus igatahes ka sel korral. Ei tasu ikka enne magama minekut lugeda, sest siis ei pruugi uni üldse tulla, vähemalt niimoodi on nende lugemistega läinud.

Peategelaseks on 7-aastane Elsa, kes on pisut isemoodi ja teiste sekka väga ei sobitu. Tal pole sõpru, kuid ainus sõber, kelleks on vanaema. Neil on oma salakeel ja suur-suur muinasjutumaailm. Samuti oli tore kohtuda taas Britt-Mariega. Ta on ikka tõesti jube vinguviiul, mis siis, et tema enda arvates ta seda üldsegi pole.

Oh, kus ma nautisin selle loo lugemist ja nii mitmedki ööd jäid pisut lühikeseks aga see kõik tasus täiega ära. Nüüd on nagu mõtteline paus, et millist lugu nüüd järgmisena lugeda. Kas keegi oskab aidata? Igatahes elasin Elsa tegemistele väga kaasa ja tundsin temas kohati ära ka iseenda, kui olin sama vana. Natuke äratundmisrõõmu ka sel korral. Nüüd ma saan aru, miks sel autoril on nii palju lugejaid. Temas on see miski, mis suudab luua selliseid maailmu, kus elavad pealtnäha küll väljamõeldud tegelased, kuid nad on asetatud täiesti reaalsena näivatesse olukordadesse. Igatahes mina küll usun, et tema raamatud väärivad lugemist ja olen ka teistele raamatusõpradele neid soovitanud.

Nii läheb ka sel korral. Soovitan lugeda, sest esiteks on lugu nii mõnusalt reaalne ja teiseks kui korra oled juba sõrme sellele kirjanikule andnud, siis mida lugusid edasi, seda rohkem tahad veel ja veel teda lugeda. Minuga juhtus nii ja ma ei kahetse seda kopika eestki. Lugege ikka kallid sõbrad ja näeme kindlasti sel kuul veel.

Autorist on saanud üks mu suuri lemmikuid ja täiesti juhuslikult. Kui ikka korra ära eksida, siis on üpriski mõnusalt raske sealt välja tulla, kui üldse seda tahta. Emotsioone on nii palju, mida edasi anda, kuid peamine on see, et avastage ka ise Backmani maailma ja näete ise!

Ohverduste sügis(2021)

Ohverduste sügis(2021)(200lk)

Autor: Katariina Libe

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Olle on varateismeline poiss, kelle perekond kolib linnast väikesesse külakesse metsade vahel, lootes siin rahus ja vaikuses vabaneda neid linnas kummitanud probleemidest, muuhulgas koolikiusust tekkinud traumast. Oodatud lahendusi aga ei saabu, perekond saab uue raputuse hoopis ema ränga haiguse kujul. Peale Olle on selles loos teinegi minategelane – noor naine, kes astub poisi isaga salasuhtesse. Lihtsa armukolmnurga taga peitub Olle jaoks müütiline ja unenäoline võrgustik, mis viib hapra psüühikaga poisi mõistmiseni, et millegi saamiseks tuleb alati midagi ohverdada. Nõutav ohver võib olla aga teinekord ebaproportsionaalselt suur. Ühtlasi vaetakse teoses igipõlist küsimust: mis vallandab inimeses pesitseva kurjuse? Kas seda teeb ümbritsev keskkond või pakub kurjusele vaba voli andmine inimesele endale teatavat naudingut? Milliseid tegusid on valmis sooritama meeleheitele viidud inimene? Kas teda juhib vaba tahe või temast väljaspool asetsev jõud? Hoolimata rõhuvast õhustikust – või just tänu sellele? – mõjub raamat haaravalt ning kaasakiskuvalt. Teos pälvis 2021. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu SA eripreemia.

Selle loo lugemiseni jõudsin tänu oma heale sõbrannale. Tema oligi just see, kes mulle seda raamatut lugemiseks soovitas ja kuna see oli kenasti ka Elisa Raamatus olemas, siis niimoodi ta lugemisse saigi.

Peategelaseks on poiss nimega Olle, kes koos perekonnaga on kolinud linnast väiksesse külakesse metsa vahel, et saada üle linnas juhtunud traumast. Natuke puudutatakse ka koolikiusamise teemat, mis on jätnud Ollesse oma jälje. Ka mina olen seda tunda saanud ja siiamaani ei suuda võõraste inimeste ees esineda või nendega koos tööd teha. Lihtsalt nii raske on end väljendada. Eks see narrimise tulemus ole.

Üsnagi tõsine lugu ja puudutas ka mind, kuna eks minagi olen oma elus midagi samaväärset üle elanud ja pidanud samade probleemidega toime tulema. Olle on just selline karakter, kes siia realistlikult süngesse loosse väga hästi sobis. Ka tema püüab kõike heaks teha, kas tal see ka õnnestub, seda lugege ise!

Samuti on loos veel üks tegelane, kes mulle kohe üldse oma käitumise poolest ei meeldinud. Kes tahab teada, kes see võiks olla, siis peate ise lugema, selle jätaksin hea meelega saladuseks. Eks selles loos on nii palju mida lahti harutada ja minu jaoks oli väga põnev lugemine. Siirad tänud autorile, kes meieni selle loo on toonud.

Samuti on loos just selline õhustik nagu peab olema. Karm kuid siiski väga vajalik teema, millest peakski rääkima. Soovitan teilegi kallid sõbrad.

Britt-Marie oli siin(2019)

Britt-Marie oli siin(2019)(285lk)

Autor: Fredrik Backman

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.

Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.

Olen küll varem lugenud sama autori Ove raamatut, siis peale toda jäi sisse selline pikem paus. Nüüd avastasin enda jaoks Britt-Marie. Temaga koos juba igav ei hakka. Ta on 63-aastane ja ta pole tegelikult selline vinguviiul nagu teised temast arvavad. Ta satub tööbüroosse ja ainuke tööpakkumine, mis talle pakkuda oleks on töö väikelinnas Borgis, sealses noortekeskuses. Sinna minnes ei tea Britt-Marie, mis teda küll seal ees ootab. Ta pole naine, kes oleks ootamatusteks valmis.

Mis sekeldused teda seal ees ootavad ja milliste värvikate tegelaste saab loos tuttavaks? Eks kui ise loete saate teada. Üks kindel, ma kindlasti jätkan selle autori raamatute lugemist ja kes oskab järgmist soovitada? Mis oleks loogiliselt võtta järgmine lugu, mida lugeda? Ma sain Britt-Mariega nii tuttavaks, et ei suuda tema loole mõtlemast olla. Loodan, et selle looga ei tule mingit lugemisblokki ja saan kenasti lugemistega jätkata.

Kindlasti on Britt-Marie üks värvikamaid naistegelasi, kellega on mul olnud au tutvuda. Ta on nii öelda puhtusefriik, ta vihkab jalgpalli ja miski, mitte miski ei suuda ka teda koristamisest eemal hoida. Ta peab saama seda teha ja kui ei saa, siis tundub talle, et ta võib lõhki minna.

Mul on siiralt hea meel, et ma selle loo endale lugemiseks laenutasin ja nüüd pole muud kui järgmisi tegelasi avastama. Eks neid on palju ja kindlasti kõik omamoodi head. Nüüd ma mõistan, miks osad lugejad just seda autorit kiidavad. Temas on just seda omast karakterit ja tema lood on kõik omapärased kuid siiski head. Eks igaüks võib-olla ei suuda neid lugusid lugeda, kuid mulle tundub, et mulle hakkab autori stiil täitsa meeldima.

Usun, et kes on juba seda raamatut lugenud nõustub sellega, et autor on oma omapärasuse poolest eriline ja temaga sõbraks saamine võtab tavaliselt natuke kauem aega. Eriti siis kui oled harjunud lugema just krimkasid ja põnevikke.

Kui aga sõbraks ära saada, siis läheb lugemine ludinal. Nii oli ka minuga ja ma ei kahetse lugemiseks kulunud aega. Eks ta üks ütlemata põnev öö oli koos Britt-Mariega. Sain nii naeru kui ka kurbust tunda. Soovitan küll lugeda, kuigi tegemist on eraldiseisva looga, tasuks alustada ikka Ovest, et autorit paremini tundma õppida.

Tallinna tume(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

18. Raamat, mille autor on pärit mõnelt Eesti saarelt

Tallinna tume(2021)(196lk)

Autor: Katrin Pauts

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu.

Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel.

„Tallinna tume” võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Jaa see on nüüd küll selline lugemine, mis mind tõmbas enda poole, kui seda ellu-keskkonnas lugemisena nägin. Ma ei süvenenud väga sisukirjeldusse vaid hakkasin otsast lihtsalt lugema. Küll see oli pöörane seiklus. Nii palju erinevaid jutte, kuid eks läbiv teema on seotud loomeinimeste painajatega. Olen varasemalt tema krimiraamatuid lugenud ja need on väga meeldinud. Sestap sisututvustust ei lugenudki vaid hakkasin kohe lugema.

Mulle tõsiselt meeldis ja ma usun, et ka see tema jutukogu on väärt lugemine, tema krimiromaanide kõrval. Mäletan, et oli kunagi teles ka mingisugune sari, mis oli tema kirjutatud. Jaa see oli 2018.aastal teles jooksnud Nukumaja, mida ma suure põnevusega vaatasin ja tegelastele kaasa elasin.

Ka see raamat oli nauditav ja usun, et minu teed ristuvad veel selle autoriga, kuna mõned raamatud on veel temalt lugemata. Olen väga rahul, et selle raamatu läbi lugesin ja kes tahab teada, mis põnevat seal kõike juhtub, siis lugege ise!

Loomade armuelu(2018)

Reis ümber maailma 2022

August: Ahv on ka inimene

Loomade armuelu(2018)(144lk)

Autor: Katharina von der Gathen

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Koprad jäävad teineteisele kogu elu truuks.
Skorpionid võrgutavad partnerit õrnalt tantsides.
Emased pingviinid võtavad nii mõnigi kord armastuse eest tasu.
Isased lõvid on pärast nelikümmend korda seksimist päevas omadega päris läbi.
Ja kõige brutaalsemad on voodilutikad!

Peentest ja alatutest võrgutamisnippidest, geniaalsetest genitaalidest, väga targalt planeeritud tiinusest ja kõige armsamatest loomalastest ilma peal – sellest raamatust leiab palju toredat ja imestusväärset, jubedat ja kummalist, tuttavlikku ja võõrast. See kõik annab aimu loomade armuelu lõpmatust mitmekesisusest. Üks, mis seejuures selgeks saab: ei ole olemas midagi, mida poleks olemas.

Vot see oli alles lugemine. Nägin, et keegi kuskil tutvustas seda raamatut ja mind haaras endaga juba ka kaanepilt. Lugema asudes ei osanud ma oodata, et mind tabab selle loo lugemisega täielik naeruteraapia. Oh, seda loomade elu küll. Muidugi kõike andsid juurde veel ka pildid.

Olen väga rahul, et seda raamatut lugesin, sain küll imelike pilkude osaliseks, kuid ma ei kahetse selle raamatu lugemist üldse. Pigem on hea meel, et minuni see raamat jõudis ja ma selle läbi lugesin. Eks nüüd vaatangi loomi ka hoopis teise pilguga. Seda kõike heas mõttes. 😀

Usun, et igaüks leiab siit midagi sellist, mis teda lõbustab ja seda raamatut lugema kutsub. Mulle igatahes meeldis ja kindlasti üks värvikaid lugemisi sel kuul. Aitäh kõigile, kes mind seda raamatut lugema innustasid.

Harry Potteri maagiline aasta(2021)

Harry Potteri maagiline aasta(2021)(239lk)

Autor: J. K Rowling

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Lase Jim Kayl viia end maagilisele reisile …

J.K. Rowlingu armastatud Harry Potteri romaanide väljaanded Jim Kay illustratsioonidega on võlunud tervet põlvkonda. See suurepärane pilgeni maagiat täis köide ühendab valiku tema ikoonilistest illustratsioonidest – sealhulgas ka ettevalmistavad visandid ja joonistused, mida pole varem nähtud – 366 unustamatu tsitaadiga raamatusarjast. Jälgi, kuidas vahetuvad aastaajad, tähista aastapäevi ja saa taas kokku lemmiktegelastega, kui Jim Kay võrratu võlukunst manab värvi, pliiatsi ja pikslitega esile maagilise aasta Sigatüükas.

Naudi killukest Harry Potteri maagiat aasta igal päeval.

Jaa selle raamatuga sattusin küll maagilisele reisile koos tuntud tegelase Harry Potteriga. Lugu ise ongi tema maagilisest aastast ja mulle väga meeldisid vapustavalt ilusad pildid. Kindlasti üks raamatuid, mis võiks koha minu riiulisse leida.

Jaa tegemist on küll tsitaadikoguga, kuid ikkagi väärt lugemine. Mulle väga meeldis ja need pildid. Oh, kus ma neid ikka imetlesin. Väärt lugemine igatahes igale Harry Potteri fännile.

Kes tahab teada, mida see raamat endas peidab, siis lugege kindlasti. Usun, et te ei pea kahetsema lugemisele kulutatud aega. Mina olen küll väga rahul, et selle raamatu läbi lugesin. Nüüd tekkiski kihk ka Harry Potteri sarja raamatute lugemist jätkata. Jaa ma tean, et see tundub koomiline, et mul need lugemata, kuid püüan end parandada.

Soovitan teistelegi!

Poiss nimega Jõulud(2019)/Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

44. Sama autor, 2 raamatut: 1. lastele ja 2. täiskasvanutele

Poiss nimega Jõulud(2019)(272lk)/Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta(2021)(352lk)

Autor: Matt Haig

Kirjastused: Gallus/Varrak

Tutvustused:

Poiss nimega Jõulud:

Poiss nimega Jõulud” on põnev seiklusjutt, mis paljastab, kes tegelikult on Jõuluvana. Lugu, mis tõestab, et miski pole võimatu.

Nikolas on 11-aastane poiss, kellele on terve elu jooksul kingitud ainult üks mänguasi – kaalikast nikerdatud nukk. Aga ta on sellegi üle rõõmus, sest kingi tegi ema, keda enam ei ole. Nikolase maailm variseb kokku, kui ka tema puuraidurist isa retkelt kaugesse põhja ei naase. Poiss otsustab isa üles otsida ja selleks kas või põhjapoolusele minna. Inimese jaoks, kes usub imedesse, ei ole ju miski võimatu! Või siiski?

Alguse saab seiklus, milles on palju lund, hulk päkapikke, üks lapserööv, veel rohkem lund ja põhjapõdrad, kes ei suuda maapinnal püsida.

Matt Haig on tuntud briti kirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lõbusad illustratsioonid on teinud Chris Mould. Raamatu põhjal on valmimas film.who isn’t afraid to believe in magic.

Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta:

Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.

Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.

Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.

Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.

Mõtteid raamatust poiss nimega Jõulud.

Lugu 11-aastasest Nikolasest, kes on terve oma elu jooksul saanud kingiks ainult ühe mänguasja kaalikast valmistatud nuku. Ta on ka selle üle rõõmus, kuna selle kinkis talle tema ema, keda enam pole. Kui poiss saab teada, et tema puuraidurist isa kaugel põhjas on kadunuks jäänud. Ta otsustab teda sinna otsima minna ja kas ta saab sellega hakkama, millised takistused teda sel teel ootavad? Eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda imelist raamatut loete.

Praegu on küll suvi, kuid tundsin, et vajan midagi karget lugemiseks ja kus oleks nii külma ilma kui ka lund. Muidugi ka põnevaid seiklusi ja nendest juba siin raamatus puudu ei tulnud. Mulle väga meeldis ja usun, et loeksin veelgi midagi sellist nagu oli seda see lugu.

Mis saaks veel parem olla kui suvel lugeda raamatuid, kus on talv ja juhtub nii mõndagi. Lasteraamatud igatahes ruulivad ja püüan neid veelgi enda lugemiskuusse sobitada.

Mõtteid lugemisest.

Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta

Seekordne lugu viis mind maailma, kus meid kõiki ümbritsevad uudised ja sotsiaalmeedia. Kes meist siis pole igavusest kuskil facebookis või mujal ringi kolanud. Isegi mina. Püüan iga päev oma nutiaega vähendada ja leida endale ka muud tegevust. Muidugi nooremana olin ma rohkem sellest sõltuvuses kuid nüüd tunnen, et on ka muid tegevusi kui ainult arvutis või telefonis olemine.

Väga sisukalt kirjutatud raamat ja vägagi huvitav lugemine oli. Just selline, mis paneb ka sind ennast järele mõtlema ja püüdma rohkem leida aega muude tegevuste jaoks. Kursis tuleb küll maailma asjadega olla, kuid ei tasu end siis ka sinna maailma ära unustada. Selle asemel, et veeta aega sotsiaalmeedias võiksime märgata inimesi ümber ringi ja nendega rohkem suhelda ja just nii öelda näost näkku, mitte telefonis.

Ka see raamat oli minu lugemisaega väärt ja püüan nüüd ka muude lugemistega järje peale saada. Näeme veel!

Soovitan teistelegi!

Fantastilised elukad ja kust neid leida(2021)

Fantastilised elukad ja kust neid leida(2021)(151lk)

Autor: Newt Scamander

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

“Fantastilised elukad ja kust neid leida” on inglise kirjaniku J. K. Rowlingi 2001. aastal ilmunud Harry Potteri raamatusarja juurde kuuluv raamat. Raamat kujutab endast Sigatüüka kooli õpikut, mida on mainitud mitmel korral ka Harry Potteri sarjas.

Kunagi ammu sai loetud varem ilmunud sama raamat ja nüüd tahtsin kangesti lugeda ka seda uut ja illustreeritud raamatut. Ma olen siiralt vaimustuses, nii kaanepildist kui ka raamatu sisust.

See on üks raamatuid, kus olevad elukad on meile tuttavad varasemast ehk siis Harry Potteri lugudest. Igati meeleolukas lugemine ja silmarõõmu on seal ikka küllaga. Kindlasti tahan seda ka millalgi endale riiulisse, sest see on lihtsalt seda väärt.

Mõnus ajaviiteks lugemine, kus sind lummavad pildid ja lisaks on seal ka erinevate elukate kirjeldused, mis kohati panid ikka pisut muigama ka. Vaimustavad illustratsioonid elukatest on loonud Olivia Lomenech Gill.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja avastamiseks.

Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)

Reis ümber maailma ehk argonaut

MAI: Lõputud küsimused ja peaaegu lõplikud vastused ehk LASTE AIMERAAMAT

Noor progeja(üksikasjalik programmeerimisõpik)(2016)(134lk)

Autor: Max Wainewright

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Sammsammuliste juhenditega ja lõbusate illustratsioonidega raamatu abil õpib noor arvutihuviline kasutama Logo, looma arvutimänge Scratchis, programmeerima Pythonis, katsetama HTML-iga ja kirjutama JavaScripti, et teha ise lõbusaid veebilehti ja veel palju muudki!
Robotitest abilised hoolitsevad selle eest, et kõik saaks selgeks mänguliselt ja loovalt.

Seda raamatut lugedes püüdsin ka kõik sealsed ülesanded läbi lahendada ja eneselegi üllatuseks oli nii mõnigi nipp ka varasemast kooliajast selge. Mulle meeldivad sellised tehnikaga seotud raamatud ja ka see oli üks ütlemata mõnus lugemine.

Ma usun, et see raamat sobib igale ühele avastamiseks, kes vähegi on programmeerimisest huvitatud ja soovib enda teadmisi täiendada. Tegu pole küll nii-öelda juturaamatuga, kuid siiski nautisin lugemist ja nende ülesannete lahendamist.

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks ja harjutamiseks. Usun, et igati vajalik raamat neile, kes soovivad selle maailmaga tutvust teha ja ka neile, kes on küll seda ala õppinud ja kes soovivad oma teadmisi meelde tuletada ja harjutada.

Tore, et mulle see raamat enda koduses riiulis pihku jäi. Vahel on hea lugeda ka oma koduriiuli raamatuid, muidu tekibki neid liiga palju ja lugemiseni ei tavatsegi üldse jõudagi.

Soovitan teistelegi ja kindlasti avastage seda põnevat maailma, kui üksinda ei taha, siis kasvõi koos oma lapsega, kellele see võiks huvi pakkuda. Muidugi on raamatus ohtralt ka pilte, mis teevad teema arusaamise kergemaks.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)

Reis ümber maailma 2022

APRILL: Kolossaalne plärts. Sündmus, leiutis, teadlane, leiutaja jne, mis/kes maailma tõeliselt raputas. Vali raamat, mis keskendub neist ühele või mõnele.

Hitleri viimased päevad(23. juuli 1944 – 29. aprill 1945)(2008)(143lk)

Autor: Bernd Freytag von Loringhoven

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Kui 2005. aastal ilmus prantsuse keeles teos pealkirjaga «Hitleri viimased päevad», pälvis see koheselt laialdast tähelepanu: raamat sisaldab mehe mälestusi, kes oli üks Hitleri viimaste päevade viimaseid tunnistajaid.
Üheksa kuu vältel, 1944. aasta juulist 1945. aasta aprillini kohtus noor staabiohvitser Bernd Freytag von Loringhoven Hitleriga pea iga päev, põgenedes punkrist ühena viimastest. Kuuskümmend aastat hiljem aitas prantsuse ajakirjanik François d’Alançon tal oma mälestused kirja panna.
Loringhoven suri paar aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris. Tema mälestused muudab Eesti lugeja jaoks eriti huvipakkuvaks tõsiasi, et nende autor oli sündinud Eestis, täpsemalt Kuressaares (1914. a). Ta pärines vanast Vestfaali aadlisuguvõsast, mille liikmed, nagu autor kinnitab, olid Baltimaadesse asunud juba 15. sajandil.

Mõtlesin kaua, mida selle punkti alla lugeda ja kuna mõned olid grupis juba oma loetuid raamatuid tutvustanud, siis otsustasin valida selle raamatu kasuks. Mulle ajalugu meeldib ja ka see raamat oli üpriski põnev. Kuigi peategelane oli üsnagi vastandlik, siis sellest ajast oli täitsa huvitav lugeda.

Olen küll Teisest maailmasõjast ja Hitlerist ka varem lugenud, kuid nüüd sain üsnagi palju uut teada, kui see kõik muidugi ka tõele vastab. Eks kahtlus jääb, kes meist seda teab, kuidas autor on püüdnud end huvitavaks teha.

Igatahes täitsa hea lugemine oli, usun, et loeksin veelgi sel kuul midagi sarnast kuid ei usu, et selleks aega jääb. Loodan, et suudan kaks viimast lugemiseväljakutset ka täita, siis on kuu kenasti läbitud. Eks näis, kas nädalaga jõuan kaks raamatut läbi lugeda.

See raamat sobib selle kuu teema alla nagu valatult. Eks Hitler on jäänud ajalukku oma võimsate tegudega, kuid sellel kõigel on ka verisem ja tumedam pool. Kes tahab siis võib ise ka seda raamatut lugeda. Ei tahaks nii palju ette ära rääkida, siis pole ju enam põnevust üldse.

Aitäh teile kõigile, et minu postitusi ikka loete. Olge sama mõnusad edasi!