Lugemiseväljakutse 2022
25. Raamat, mille esikaane taustavärviks on must
Surnud mehe käsi(2021)(260lk)
Autor: Veiko Belials
Kirjastus: Lummur
Tutvustus
Veiko Belials on nimi, keda eesti ulmelugejatele tutvustama ei pea. Ühe staažikama ja paljude Stalkeri auhindadega pärjatud ulmeautori uus jutukogu tegeleb autori viimase aja loomingule iseloomulikult küsimustega, kes me oleme, mis valikuid me teeme ja milliseks kujuneb meie tulevik.
Raamat on eriline oma ohtrate illustratsioonide poolest – seda illustreerivad 31 Liis Rodeni joonistatud pilti.
See jutukogu oli üks esimesi, mida ma antud autorilt lugesin. Tänud kirjastusele, et mind usaldasite ja sain võimaluse selle raamatu läbi lugeda. Raamat on eriline muidugi ka oma illustratsioonide poolest. Need andsid lugudele ikka kõvasti juurde.
Esmapilgul võlus mind raamatukaanepilt. See oli nii teistmoodi ja tõmbas mind mingisuguse vääramatu jõuga enda poole. Mul on siiralt hea meel, et ma tee selle raamatuni leidsin. Eks mitmed lood selles raamatus meeldisid väga ja alati oli mõnus jõuda loo puändini.
Ma naudin selliste raamatute lugemist, kus autor on loonud maailma, kus on ka lugejal võimalus tegelastele kaasa elada ja kujutada samuti end kuskil kaugel tulevikus ja muidugi eemal meie koduplaneedist Maa.
Ma usun, et peale selle raamatu lugemist leian taas tee autorini ja loen läbi veel mõne tema raamatu. Ootan ka soovitusi, mis võiks olla järgmine temalt ilmunud raamat. Nauditav lugemine ja see raamat jääb kindlasti kaunistama minu koduriiulit. Juba oma illustratsioonide ja kaanepildi tõttu.
PS! Kes veel lugenud pole ja on pisut ka ulmefänn, siis loe kindlasti. Usun, et nende lugude seast leiab igaüks enda lemmiku.
See raamat oli minu jaoks üks äge seiklus ja ma usun, et see kuu toob veel nii mõnegi põneva ja pöörase seikluse. Aitäh kõigile, et minu postitusi loete ja olge MÕNUSAD!
raamaturiiulike 