Koera kodutee(2019)

Koera kodutee(2019)(334lk)

Autor:  W. Bruce Cameron

Tutvustus

Armastatud raamatute „Koera elu mõte“ ja „Koera teekond“ autorilt.
Lucas Ray suureks hämmastuseks ilmub mahajäetud hoonest välja imearmas kutsikas, kelle silmis on inimese tähelepanu kõige imelisem asi maailmas. Noormees võtab koera koju kaasa, olgugi et korteris, kus ta oma emaga elab, ei ole loomapidamine lubatud.

Kutsikas, kes saab nimeks Bella, ei taipa küll kõikide mängude, näiteks mittehaukumise mõtet, ent tema ja Lucase vahel tekib kiiresti side. Koera peitmine naabrite eest muutub üha keerukamaks ja Lucas hakkab Bellat salaja veteranide ameti haiglasse tööle kaasa võtma. Seal pakub Bella rõõmu ja tröösti just neile, kes seda üle kõige vajavad. Ent kui loomapüüdja koera võõrandab ja varjupaika viib, sest Denveris on pitbullide pidamine keelatud, ei jää Lucasel üle muud kui koer senikauaks hoiukodusse saata, kuni ta olukorrale lahenduse leiab.

Aga lahusolekust masenduses Bella ei kavatsegi oodata. Ta asub pealtnäha võimatule ja unustamatult seiklusrikkale teekonnale läbi Colorado metsiku looduse, et läbida nelisada miili, mis teda kodust ja Lucasest lahutavad.

Ameerika kirjaniku W. Bruce Cameroni „Koera kodutee“ on südamlikult jutustatud haarav ja helge lugu vankumatust truudusest ja lõputust pühendumisest inimese ja tema lemmiklooma vahel. Cameroni varasemate teoste hulka kuuluvad eesti lugejatelegi tuttavad hinnatud menukid „Koera elu mõte“ ja selle järg „Koera teekond“.

Mida teeksid sina, kui sa leiad hüljatud koera aga kes saatuse kiuste osutub Pitbulliks ja seal kus sa elad, Denveris on see tõug keelatud ja teda ootab ees hukkamine? Kuidas käituksid sina ja mida kõike sa teeksid, et seda ära hoida?

Lugedes seda raamatut, saate kindlasti neile küsimustele vastused.

Mulle meeldis see lugu väga, nagu ka eelmised selle autori raamatud. Neis on midagi, mis paneb sind kaasa elama, olgugi, et tegu on teistmoodi peategelasega kui tavaliselt.

Seekordses loos peab Lucas andma endast kõik, et Pitbulliks osutunud Bella hukkamisest päästa. Kas ta ka seda suudab ja milliseid otsuseid peab ta langetama, seda peate te ise lugema.

Tunnistan, et elasin Bella elule väga kaasa ja soovisin väga, et ta oma pere ikka üles leiaks. Tema seiklemine ja sõbraks saamine puumaga, see liigutas mind väga. Nad elasid koos ja lõpuks kui oli aeg Bellal lahkuda, siis ma isegi nutsin natuke.

Kuna mulle meeldisid varem ilmunud osad, siis ma tahtsin nii väga teada, mis kolmandas raamatus juhtub ja võtsingi lugemisse. Ma ei ole üldse pettunud. Mul on hea meel, et neid raamatuid lugesin ja kuigi tegu on tõsise teemaga, siis läks lugu natuke ka hinge.

Kes tahab teada, mis saab Bellast ja kas ta suudab leida tee tagasi oma pere ja peremehe Lucase juurde, siis peate ise seda lugu lugema. Ma usun,et te ei kahetse seda.

Nüüd on jäänud veel vaja film ära vaadata ja siis ongi süda rahul.

Teile kallid sõbrad ja blogilugejad soovin kaunist sügist ja lugege ikka raamatuid. Kui need ära unustate, siis pole enam minu arvates argipäevades põnevust.

Kohtume peagi!!

 

 

 

Koera teekond(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

9. Raamat, mille krabad allahindluselt

Koera teekond(2017)(304lk)

Autor: W.Bruce Cameron

Tutvustus

Järg rahvusvahelisele menukile „Koera elu mõte”
Semu on tubli koer. Läbi mitme sündmusterohke elu oma eesmärki otsinud, leiab ta viimaks, et on selle leidnud ja täitnud. Aga nähes pisikest Clarityt ühtelugu ohtlikesse olukordadesse sattumas, saab ta kinnitust, et sel väikesel tüdrukul on kindlasti oma koera vaja.
Uuesti sündides taipab Semu, et tal on nüüd uus saatus Molly-nimelise koerana. Ta on rõõmust meeletu, kui Clarity, kellest on saanud energiline, aga probleemne teismeline, ta endale võtab. Kõik ei lähe aga sugugi nii, nagu Molly tahaks, ja peagi leiab ta end jällegi Clarityst lahus.
Kuidas õnnestub tal leida tee tagasi oma tüdruku juurde?
W. Bruce Cameroni raamat „Koera teekond” on järg New York Timesi ja USA Today menukile „Koera elu mõte”, mille põhjal valminud film linastus 2017. aastal ka Eesti kinodes. „Koera teekond” jutustab armsa, humoorika ja südantsoojendava loo armastusest, lootusest ja lõputust pühendumusest. Tegu pole pelgalt toreda koeraraamatuga, vaid liigutava jutustusega vankumatust truudusest ja kõikevõitvast armastusest, mis viib lugeja mõttele: kas meie oleme need, kes oma loomade eest hoolitsevad, või hoolitsevad nemad hoopis meie eest?

Kuna lugesin esimest osa ja väga meeldis, siis ei suutnud ka seda osa lugemata jätta. Ja ma ei pidanud pettuma. See oli nii südamlik, et ma ei suutnud üldse mingit muud raamatut vahepeale lugeda. Lugu haaras mind endasse ja ma lihtsalt muudkui lugesin ja lugesin.

Seekordne lugu räägib koerast nimega Molly, kes teeb endast kõik, et olla koos tüdrukuga nimega Clarity. Nad peavad koos kõik takistused ületama ja kes tahab teada, kuidas nad hakkama saavad, siis peavad ise seda lugu lugema. Ma elasin neile väga kaasa. Mis siis, et see mind vahel isegi nutma ajas. Peale Semuna elatud elu koerake uuesti sünnib, seekord Mollyna, siis ta on nii rõõmus ja ei suuda oma õnne uskuda, kui Clarity ta endale koeraks valib. Mida kõike nad koos ettevõtavad ja läbi peavad elama. Kui Molly tema juurde elama tuleb, siis on Clarity vahepeal kasvanud ja nüüd teismeline tüdruk, kes oma koera väga armastab. Molly on tal ainus, kes teda mõista suudab.

Koos veedetud päevad toovad kaasa endaga nii rõõmu kui ka kurbust. Ma ei mõista siiani, mis probleem Glorial oli koeraga. Miks mõned inimesed üldse koeri ei armasta? Mis nendes nii halba on, et neid oma pereliikmeks ei või pidada? Ma ei mõista selliseid inimesi ja kuna ise olen ka terve elu loomi armastanud ja neid pidanud, siis suutsin peategelase CJ samastuda. Loomad on ju ainsad inimese sõbrad, kes sulle ei valeta ega tee haiget. Muidugi kui nad sinu elust lahkuvad, siis see on muidugi väga raske. Eriti kui oled temaga lähedaseks saanud ja ta järsku sinu elust kaob. Ma tean seda tunnet ja raske on selle tühjuse tundega hakkama saada.

Mulle lugu väga meeldis ja kindlasti loen ka kolmanda raamatu läbi. Nüüd peaks midagi tempokamat ja kriminaalsemat ette võtma. Muidu lõpetan nii nagu eile. Peale lugemist lihtsalt nutsin. Nii liigutav lõpp oli lihtsalt. Ma ei suutnud lihtsalt ennast takistada. Eks selles loos oli nii kurbust kui ka õnne. Muidugi ka traagilisi sündmusi, mis mind kui lugejat väga raputasid. Eks elus tuleb kõike ette. Kunagi ei tea, millal mõni haigus sind maha niidab.

Kõik koerakesed, kellena ta uuesti sündis olid omamoodi armsad ja vaprad. Kuid Jacki lugu liigutas mind kõige rohkem. Mis siis, et ta oli pisike koer, kuid see ei takistanud teda oma perenaist kaitsmast. Muidugi ei puudunud loost ka siiras ja südantlõhestav armastuslugu, see sobis sinna väga hästi. Kuna mulle meeldis esimene raamat, siis ma ei kõhelnud üldse, kui seda lugu lugema hakkasin. Teadsin, et see on sama hea, kui esimene.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Pole esimese osa filmi näinud ja kuna hiljuti jõudis kinodesse ka kolmanda raamatu film, siis ootan nende vaatamisega. Tahan enne raamatud kõik läbi lugeda. Ainult kolmas ongi jäänud. Ma usun, et seegi osa ei valmista mulle pettumust. Aitäh kirjastus Pegasusele, kes meieni need armsad lood on toonud. Jõudu ja jaksu neile edaspidiseks!

Teile kallid sõbrad ja blogilugejad soovin kaunist kevadet ja ärge unustage siis raamatuid lugeda. Kui tahta lugeda, siis selleks leiab alati aega. Mina usun küll seda ja pole läinud mööda päevagi, kui ma isegi mõnd lehekülge poleks lugenud.

Koera elu mõte(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

44. Raamat, millest su abikaasa/elukaaslane/sõber on vaimustuses

Koera elu mõte(2017)(288lk)

Autor: W. Bruce Cameron

Tutvustus

“Võrratu! Pani mind naerma, naeratama ja ühtlasi nutma. Tark raamat …
ja poeb kindla peale kõigile südamesse”
– Pulitzeri auhinna pälvinud kirjanik Alice Walker

New York Timesi bestseller
Vaata ka samanimelist filmi

Imeline lugu armsast koerast, kes läbi mitme taassünni oma elu mõtet ja eesmärki otsib. Mitte lihtsalt tore koerajutt, vaid lugu, milles otsitakse vastust elu igavesele põhiküsimusele: miks me siin oleme?

Esimene elu hulkuva koerana jääb traagiliselt lühikeseks ning imestusega avastab Bailey, et on sündinud uuesti, ohjeldamatu loomuga kullakarvalise kutsikana. Oma uue elu mõtte otsingud viivad ta 8-aastase Ethani armastavasse rüppe. Poisi ja koera lõputute ühiste seikluste käigus õpib Bailey, kuidas olla tubli koer. Kuid elu jumaldatud lemmikloomana pole sugugi Bailey teekonna lõpp. Pärast järgmist taassündi tekib küsimus, kas ta oma elu mõtte kunagi üldse leiab.

Südantsoojendav, läbinägelik ja sageli pisarateni naerma ajav raamat pole lihtsalt emotsionaalne ja lõbus lugu ühe koera paljudest eludest, vaid ka inimsuhetest koera pilgu läbi ning vankumatust kiindumusest inimese ja tema parima sõbra vahel. See lugu õpetab, et armastus on surematu, et õiged sõbrad on alati meiega ja iga olevuse eksistentsil on mingi mõte.

Mulle meeldis see lugu väga. Nii liigutav ja südamlik, et kiskus isegi vahel kurbusest nutma. Mind liigutas see lugu väga. Olen isegi lemmiklooma surma üle elanud ja tean, mis see endaga kaasa toob. Ma usun, et koera eesmärk oma elus ongi olla koos oma peremehe/perenaisega ja teda igati toetada ja rõõmustada. Koos suudavad nad olla õnnelikud. Ma usun, et lähiajal loen ka selle autori järgmisi raamatuid. Need lood on nii head, et unustad kõik ja lihtsalt loed ja loed.

Selles loos seikleb koer, kes alati kui ta sureb, sünnib uuesti kutsikana. Ta otsib oma elus eesmärki, milline see saab olema ja keda ta kõige rohkem armastama hakkab, seda peate te ise lugema. Filmi olen ma näinud ja see oli sama liigutav kui raamat. Miski selles loos on sellist, mis sind endaga kaasa viib ja paneb mõtlema. Saades ise järgmisel kuul kutsika, tean ma nüüd, mis mõtteid võib mõelda koer, kui ta tunneb armastust aga ka kui ta kurvastab, sest keegi ei taha temaga koos olla. Minu jaoks on tegu esimese raamatuga sellest sarjast ja autor on samuti uus. Loodan ainult seda, et leian aega, et ka teised raamatud läbi lugeda. Kevad on lähenemas ja kardan, et aiatööd võtavad kõik lugemisaja. Loodan, et seda ei juhtu, aga kes seda ette teab.

Mulle meeldis neist eludest kõige rohkem Bailey koeraelu. Sellist loodan ka tulevikus oma koerale pakkuda. Kurb oli küll, kuid siiski meeldis väga. Eks selline ongi koera elu ja meie inimesed peaksime selle tegema võimalikult heaks.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Saaksite kaasa elada selle loo koera tegemistele, peate te ise seda raamatut lugema. Ütlen seda, et sellist lõppu ma ei osanud üldse oodata. Nagu öeldakse: Ei ole meist keegi igavene, ükskord tuleb aeg, mil peame siit ilmast lahkuma. Kes varem, kes hiljem. See on meie saatus ja selle vastu me ei saa.