Hea tüdruk(2015)

Hea tüdruk(2015)(360lk)

Autor: Mary Kubica

26168233

Tutvustus

Ühel õhtul astub Mia Dennett baari, et saada kokku poiss-sõbraga, kellega ta aeg-ajalt kohtub. Aga kui mees välja ei ilmu, lahkub ta koos mõistatusliku võõraga. Algul tundub Colin Thatcher nagu turvaline üheöösuhe. Kuid siis selgub, et temaga kaasa minna oli Mia elu suurim viga.

Colin otsustab peita Mia üksikusse maamajakesse Minnesotas, selle asemel et Mia ta palganud kurjategijaile üle anda. Mia ema Eve ja uurija Gabe Hoffman ei peatu millegi ees, et teda leida. Aga keegi ei oleks suutnud ennustada kõiki neid tundeid, mis tekivad ja selle perekonna maailma tükkideks rebivad.

See lugu on sõltuvusttekitavalt pinev ja ladusalt kirjapandud krimiromaan, mis paljastab, kuidas isegi täiuslikus perekonnas pole miski kunagi see, millena välja paistab. Ma ei suuda siiani uskuda, et lool oli selline lõpplahendus. Vägagi ootamatu ja üldse ei oodanud sellist lõppu nagu oli. Mulle raamat väga meeldis ja kindlasti plaanin veel sellelt autorilt lugeda. Sai juba selle aasta väljakutse punkti alla ka esimene raamat pandud ja usun, et rühin kindlasti sellega ja vaatan teiste soovitusi, mida erinevate teemade alla lugeda. Lugu räägib, siis kohtuniku tütrest  Miast, kes suundub ühte baari, et seal oma niiöelda poiss-sõbraga kohtuda aga kui too jätab tulemata, siis lahkub ta hoopis ühe teise kutiga. Ta ei tea millised on sel kutil plaanid temaga ja mis edasi saab läheb järjest pingelisemaks ja põnevaks. Pole varem sellelt autorilt midagi lugenud ja vaatasin juba goodreadsist järgi, et tal veel erinevaid raamatuid ilmunud, loodan, et ka neid tõlgitakse. Olen rahul, et selle raamatu raamatukogust võtsin, siiski eelmine aasta sai pool loetud ja nüüd eile lugesin teise poole. Colinile küll sellist lõppu ei soovinud aga mis seal ikka. Natuke häiris see, et Mia ema  Eve mõtteid oli rohkem toodud kui Mia enda omi. Ja lugu jooksis nii minevikus kui ka tulevikus, ehk siis nii siis kui Mia oli kadunud kui ka siis kui ta juba leitud oli ja mis siis kõik selle aja jooksul juhtus. Mulje jäi üsnagi hea ja isu on nüüd juba järgmise raamatu järele, eks näis siis kas sobib mõne punkti alla ka või mitte aga soovin kõigile põnevat lugemisaastat ja pingelist väljakutset! Kohtumiseni.

Marsi kroonikad(1974)

Marsi kroonikad(1974)(190lk)

Autor: Ray Bradbury

1_9_29076443

Tutvustus

Ray Douglas Bradbury (kodanikunimega Raymond Douglas Bradbury; 22. august 1920 Waukegan, Illinois – 5. juuni 2012[1] Los Angeles, California) oli USA kirjanik.
Esimesed professionaalsed tekstid avaldas Bradbury ulmeajakirjades ulme kõrgajal, 1940. aastate algul.
Ray Bradbury oli üks 20. sajandi tähtsamaid ulmeklassikuid, kes kirjutas peamiselt teaduslikku fantastikat nagu “Marsi kroonikad” (1950, “The Martian Chronicles”) ja “451⁰ Fahrenheiti” (1953, “Fahrenheit 451”). Samas lõi ta ka imeulmesse kalduvaid – näiteks “Vist on kuri tulekul” (1962, “Something Wicked This Way Comes”) – ja läbinisti realistliku koega lüürilisi teoseid nagu “Võilillevein” (1957, “Dandelion Wine”). Ta oli tuntud poeetilise, lüürilise proosa poolest.
Tema teoste järgi on valminud filme, esimesena Prantsuse lavastaja Francois Truffaut’ versioon romaanist “451⁰ Fahrenheiti” 1966. aastal. Bradbury võitis ka arvukalt kirjandusauhindu.

Üsnagi omapärane ja põnev lugemine oli. Püüan veel aasta viimastel päevadel täita väljakutset nii palju kui võimalik. Mitmed on seda raamatut tutvustanud ning pikka juttu tegema ei hakka. Üsnagi põnev oli lugeda ja tegu oli sellise planeedi nagu Marsiga, millest oli üsnagi huvitav lugeda, et seal sinimäed on seda ma ei teadnud. Eks kui tahtmine tuleb loen autori mõnda teist raamatut ka. Muidugi kuulub see raamat ju Mirabilia sarja ka, mis on üks mu lemmikumaid sarju. Kavatsen sellest sarjast veel midagi lugeda aga, kes oskaks sealt midagi soovitada? Põnevad tegelased ja juhtumised, mis haarasid mind endaga nii kaasa, et 190 lehekülge lugusid kadus nagu tina tuhka. Pühade ajal on mõnus lugeda ja seega järgmiseks võtan midagi kergemat ette, võib-olla tahab keegi mingit jõululugemist soovitada? Igatahes mulle meeldis ja soovitan teistelegi, kes seda veel lugenud pole. Kauneid pühi ka minu poolt ja veel põnevamat uut lugemisaastat ka!

Kõik see silmale nähtamatu valgus(2015)

Kõik see silmale nähtamatu valgus(2015)(356lk)

Autor: Anthony Doerr

27503981

Tutvustus

Marie-Laure, Pariisi Loodusloomuuseumi pealukksepa tütar, kaotab lapseeas nägemisvõime, ent õpib tänu isa kannatlikkusele ja puust linnamakettidele eluga iseseisvalt toime tulema. Sõja puhkedes on nii isa kui ka tütar sunnitud põgenema väikesesse Saint-Malo linnakesse, et seal tüdruku veidrikust vanaonult peavarju paluda.
Werner on orvuks jäänud teadus- ja tehnikahuviline poiss, keda paeluvad eelkõige raadiod. Sõja hakul astub ta Hitlerjugendi ridadesse ning tema arukus ja tehniline taip ei jää juhendajatel märkamata. Peatselt tehakse talle kui andekale raadioside-asjatundjale ülesandeks välja selgitada vastupanuliikumise tugipunktid ja nõnda satubki mööda sõjatandrit ringi rändav Werner lõpuks Prantsusmaale Saint-Malosse.

Kõik see silmale nähtamatu valgus on lummav ja tundeküllane, vastandlikkust ja salapära tulvil lugu kahest noorest inimesest, prantsuse neiust Marie-Laure LeBlancist ja saksa noormehest Werner Pfennigist, kelle viivad kokku teise maailmasõja keerdkäigud. Nii kurb lugu, et ma ei suuda nüüd vist tükk aega midagi lugeda.  Nii hingemattev oli, et vahepeal isegi tuli pisar silma, nii kurb oli lugeda. Nautimist oli üsnagi palju, lugu oli väga erinevate keerdkäikude ja saladustega, mis oli loole ainult boonuseks. Elasin ikka väga kaasa ja enne ei suutnud lõpetada kui sain teada, kuidas lõppes nii Werneri kui ka Marie-Laure eluke. Väga kahju oli,  et polnud sellist õnnelikku lõppu, lootsin väga, et Werner ja Marie-Laure jäävad kokku aga paraku läks hoopis teistmoodi kui arvasin. See raamat on kindlasti üks selle aasta kõige meeldejäävamaid lugemisi, mis jääb üsnagi pikaks ajaks meelde ja olen rahul, et seda lugesin. Kahjuks pole aega eriti lugeda, seega ei jõua ka väljakutsega valmis. Kahju on oleks tahtnud valmis jõuda aga, mis parata aega tuli puudus, küll järgmine aasta suudan kindlasti rohkem ja olen palju tublim kui sellel aastal. Igatahes kui jõuan, siis täidan veel ühe punkti aga muidu jääb ikka mõned teemad täitmata, mis oleksid ka võib-olla üsna põnevad lugemised olnud. Igatahes olen sel aastal väga tubli olnud täites kahte väljakutset korraga ja olen endaga rahul. Soovin kõigile veel paremat lugemisaastat ja põnevaid tunde ja päevi uute raamatute seltsis.

Rehepapp(2000)

Rehepapp(2000)(199lk)

Autor: Andrus Kivirähk

9789985321591_rehepapp_430

Tutvustus

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.

Kuna väljakutse vajab täitmist, siis on tegu järgmise raamatuga, mis sobis punkti alla 1. raamat mis on ilmunud aastal 2000. Igatahes lugemist ei kahetse ja kindlasti võtan järjest ette autori järgmised raamatud. Kuna punkte, mida täita on veel üsna palju, siis ootan soovitusi, mida lugeda punkti alla, kuhu oleks vaja Eesti romaanivõistlusel osalenud raamat. Aga muidu sujub lugemine kohati väga aeglaselt, ei tea milles on probleem, lugemist kodus jätkub on raamatukogustki toodud üsna suur ports aga lugema ei kutsu, milles asi seda ei tea. Igatahes üritan väljakutse täita vähemalt nii, et jääks ainult mõni punkt täitmata. Eks see aasta jääb Ohakalind vist lugemata ja samuti punkt, kus on nõutud sinuga samal aastal sündinud autori raamat.  Mis ma oskan öelda, lugemine sujus hästi kuna suutsin raamatu ühe päevaga läbi lugeda ja nautimist oli üsna palju. Meeldis, et raamatus olid erinevad tegelased nagu kratid, tondid ja kollid isegi kodukäijad olid ära mainitud. Meeldis väga ja usun, et satun millalgi veel selle autori raamatuid lugema. Aga nüüd kiirustan edasi lugema, sest muidu pole lootustki, et jõuaks nii palju ära lugeda nagu tahaks ja siis olen enda peale natuke pahane ka, et ei suutnud. Igatahes võiks endalgi olla kratt, kes sinu eest kõik kodused tööd ära teeb ja igati sind abistab. Mõnus ja sujuv lugemine oli kindlasti soovitan lugeda, kes seda veel teinud pole. Usun, et seda lugemist te ei kahetse.

Pildike tublist kratist.

399239697_1280x720

file27785831_kratt-karuga_rudolf-konimoi

Eelmisel suvel (Loomingu Raamatukogu, #17-18/2016)

Eelmisel suvel (Loomingu Raamatukogu, #17-18/2016)(112lk)

Autor:Niels Fredrik Dahl

30531631

Tutvustus

Norra luuletaja romaan mehest, naisest ja koerast ning ennasthävitavast armastusest ja armukadedusest kuumas suves, hullutaval mädakuul. Romaan annab igaühele oma tõlgendamis- ja hindamisvõimalusi – kus lõpeb armastus ja kus algab hullus.

Seda raamatut lugedes, tekkis tunne, et mis see veel nüüd siis on. Kohati tundus, et jätan pooleli ja edasi ei loe. Üsna segadusse ajav lugu oli perekonnast, kus toimus üsnagi palju ja osa jäi õhku rippuma, mis oli siis niiöelda päris ja mis mitte. Perekonnadraama nagu võiks öelda. Siiani mõtlen, et lugesin seda raamatut ainult selleks, et saaksin väljakutses veel ühe punkti täidetud. Minu jaoks oli kõige raskem selle teema alla raamatut leida, kuna polnud varem üldse Loomingu raamatukogu raamatuid lugenud ja valik on üsnagi suur. Muidugi alguses oli plaanis üks teine soovitatud raamat võtta aga, millegi pärast kutsus mind see raamat lugema. Kuigi polnud midagi erilist, lihtne ja dramaatiline lugemine. Kuigi lool endal polnud häda midagi ei suutnud ma tükk aega sellele mõtlemata olla, sest ju siis puudutas see lugu mind kuidagi aga miks seda ei tea ma ise ka praegu. Igatahes üritan rühkida edasi ja jõuda vähemalt peaaegu kõik punktid loetud. Järgmisena plaanin võtta ette, midagi põnevamat ja tempokamat. Soovitada ei oska, kes on lugenud see teab, millest jutt aga kes pole siis valida sellest sarjast midagi on üsnagi raske. Oli nauditav aga ikkagi jäi midagi kripeldama. Ju siis lõpp polnud see, mida ma lootsin.

Ütle seda mürgikeeli(Mitchelli ja Markby sarja I osa)

Ütle seda mürgikeeli(Mitchelli ja Markby sarja I osa)(2007)(238lk)

Autor: Ann Granger

e9789985329511_3

Tutvustus

Tegevus toimub maalilises Oxforshire’s ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Esimeses raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks – mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine. Meredithis tekitab segaseid tundeid ka Alan Markby, sest mees küll meeldib talle, aga ta ei taha ennast sugugi siduda.

Kuna mulle on mitmeid kordi selle autori raamatuid soovitatud, siis võtsin ette ja plaanis on hetkel kolm esimest sarja osa läbi lugeda ja siis vaatab mis edasi saab. Raamatut alustades tundus, et see pole üldse minu maitsele, kuna tundus, et sündmustik on üsna aeglase tempoga ja ju ma olen siis harjunud kiirema tempoga krimilugusid lugema. Aga mida edasi ma lugesin seda põnevamaks läks ja nii ma lõpuni jõudsingi. Lugu algab sellest, et vananev filmitäht Eve Owens kutsub välisministeeriumi töötaja Meredith Mitchelli väikesesse Bamfordi alevikku oma tütre pulma. Peagi pärast Merdithi saabumist leitakse Owensi naabruses elanud noor kunstnik surnuna ja selgub, et teda on mürgitatud vähehaaval juba mõnda aega. Kuritegu hakkab uurima Alan Markby ning esialgu ei suju juurdlusest huvitatud Meredithi ja Alani läbisaamine sugugi. Nii põnev oli lugeda, mis vaatenurgast Meredith seda lugu uuris ja kuidas Alan oma uurimisega toime tuli aga siiski lõpus jõudsid mõlemad samale järeldusele, kuigi lugu oli põnev ei arvanud ma ära, kes on süüdlane, sest autoril oli see nii hästi sinna tegelaste sisse ära peidetud, et osanud üldse kahtlustadagi. Igati põnev lugemine kui mitte arvesse võtta seda, et minu jaoks kippus algus venima, sest olen teistlaadi krimilugudega harjunud. Soovitan, kes pole veel selle krimiautori juurde sattunud kuna, siin eriti verd ja vägivalda polnud, sobiks ka sellisele lugejale, kes selliste komponentide tõttu neid raamatuid ei loe. Eks nüüd lippan edasi lugema, kuna väljakutse punktid tahavad siiani täitmist.

 

 

Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele(Sarja I osa)(2013)

Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele(Sarja I osa)(2013)(344lk)

Autor: Ransom Riggs

9789985552957-jpg

Tutvustus

Salapärane saar. Mahajäetud lastekodu. Kummaline kollektsioon väga ebaharilikke fotosid.
See kõik ootab avastamist raamatus „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“.

Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus… Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi

Alguses raamatut lugema hakates, tekkis tunne, et selle raamatuga ma küll lõpuni ei jõua. Liiga palju oli Jacobi heietusi tema tervise üle ja vaidlusi isa ja emaga. Siis kui sureb tema vanaisa ja räägib talle saladuse, otsustab poiss minna neid lapsi otsima, selleks ta sõidab üksikule saarele, siis alles läks lugu põnevaks ja pingeliseks. Pildid, mis raamatus olid üsnagi hirmutavad, ma ei tea ise ka miks aga tekkis selline kõhe tunne neid vaadates. Pole veel filmi näinud, kinno ei jõudnud kuid proovin oma viga parandada ja kuskilt netist selle ära vaadata. Aga raamat ise mulle meeldis, kuigi algus tundus küll veniv. Teine osa ootab hetkel riiulil, mõtlen kas see võtta käsile või mitte. Olen üsna segaduses, mida järgmisena lugeda, sest valikut kodus on ikka väga palju. Kavatsen vist loosi teel järgmise raamatu väljaselgitada ja loodan, et tuleb midagi põnevat ja head. Igatahes Jacob kui peategelane mulle meeldis, tegu on siiski ju 16-aastasega, kes ei tea ise ka veel mida ta üldse elult tahab. Kui ta kohtub nende ebatavaliste lastega, siis ta elu muutub kardinaalselt, eriti siis kui ilmub tema ellu tüdruk nimega Emma, kes on tema vastu alguses küll karm, kuid mida rohkem loo lõpu poole, siis mulle tundus et nende vahel hakkas midagi nagu tekkima. Igatahes, kes tahab teada, millega kõik see seiklus lõpeb, peab ise raamatu läbi lugema. Kes on filmi näinud ja raamatut lugenud pole võib üsna ruttu raamatu kõrvale visata, kuigi lugejaid on erinevaid ja seega soovitan, kes tahab see loeb, kes jääb mõtlema, siis pole hullu küll tuleb mõni teinekord selline tunne seda raamatut lugeda. Mina ise sattusin raamatukogu külastades mõlema osa peale ja otsustasin, et võtan need endale lugemisse ja siis näeb, mis sellest ka saab. Praeguseks on esimene osa läbi ja teist ka juba alustatud aga ei tea kas jätkata või mitte, kas keegi on lugenud oskab selles osas aidata?