Enne kui on hilja(Rebecca Lindebergi sarja 1.raamat)(2015)

Enne kui on hilja(Rebecca Lindebergi sarja 1.raamat)(2015)(262lk)

Autor: Ketlin Priilinn

28103414._SX318_

Tutvustus

Kahe väikese lapse ema kaob ootamatult ja peagi leitakse ta jõhkralt mõrvatuna. Juhtumiga hakkab tegelema alles äsja ametisse asunud noor uurija Rebecca Lindeberg, kes ei suuda esiotsa leida ainsatki põhjust, miks pidanuks keegi sellele pereemale halba soovima. Tasapisi hakkavad aga ilmnema veidrad ja kõhedust tekitavad asjaolud ning Rebecca taluvuspiirid pannakse tõsiselt proovile…

Järsku oli sealt kottidest paistnud verine käsi ja sassis juuksed ja tumesinine jope jälle tal silme ees, nagu oli tal silme ees ka see väike poiss, kes koos isaga alles paar tundi tagasi siin jaoskonnas oli viibinud, ja siinsamas laua peal lebas pilt, millel võis näha vormikat pruunide juustega naist rõõmsalt kaamerasse naeratamas.

Rebecca haaras lauast kinni ja puhkes nutma, valjusti ja lapselikult nuuksudes, tundes samal ajal õõvastust, et tal ikkagi ei õnnestunud olla see robot, see professionaalne robot, kes suudab kõik enda isiklikud emotsioonid välja lülitada ja jääda vaid uurija rolli.

Kui juba kord oled valinud, et loed krimiromaane, siis niimoodi ka jätkub. Seekord valisin endale lugemiseks ühe Eesti kirjaniku raamatu. Jõhkra mõrvaloo, mis raputab sind korralikult läbi ja siis alles hakkad kaasa elama, et leida üles mõrvar ja ta õigusmõistmisele tuua.

Mida lugu edasi, seda pingelisemaks sündmused muutuvad. Ei puudu ka uurija enda siseheitlused ja salajased tunded.  Miski selles loos oli nii põnev, et ma suutsin selle raamatu üsna kibedasti läbi lugeda. Ja nüüd tahan ka selle sarjaga kindlasti jätkata. Patt oleks pooleli jätta.

Kiidan autorit, et ta on suutnud luua nii põneva ja kaasahaarava loo, kuid samas üsnagi verise ja verdtarretava mõrvaloo.  Kes oleks osanud üldse kahtlustada, et süüdi osutub hoopis see tegelane. Ise ma mõtlesin koguaeg, et süüdi on hoopis keegi teine, aga võta näpust ju siis veeti ninapidi 😀 Seda muidugi heas mõttes.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et te ei pea kahetsema. Mina igatahes alustan nüüd millegi hoopis teistmoodi lugemisega, kas ka lõppu jõuan seda näete siis siin.

Kaunist õhtut teile kallid sõbrad!!

 

Advertisements

Minu Viin(1700 kilomeetrit ja 17 aastat)(2018)

Minu Viin(1700 kilomeetrit ja 17 aastat)(2018)(264lk)

Autor: Triinu Viilukas

40515678

Tutvustus

Kohvikud keset tänavat. Viini šnitsel sidruniga. Roosad kastaniõied, pargid ja „tupsupuu“. Hofburgi majesteetlik arhitektuur ja Stephansdomi katedraali gootika. Tõllad vanalinna tänavatel, hobustel kakakotid saba all. Puitistmetega punavalged trammid. Käesuudlused ja ballid. Akadeemilised tiitlid. Kristlik kultuuriruum ja vana hea saksa keel.

Kui erinev Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Austrias olla saab?

Minu sõprus Viiniga – suurlinnaga, mis on parajalt väike, et olla Eesti moodi, ja piisavalt suur, et olla täiesti teistmoodi – on kestnud 17 aastat. Mul on kakskeelne poeg, õpetan ülikoolis eesti keelt ja mu kirglik hobi on muusika. Olen Viini filharmoonikute lummuses, kuigi ise klassikat ei mängi.

Viin on justkui peene käega skulptor, mis paljude kohtumiste ja kultuuriseikade kaudu mulle mõned omadused lisanud ja mõned ära võtnud, voolinud mind oma näo järgi, puudutanud veidi siit, veidi sealt. Vahel ärritanud, vahel paitanud, aga kokkuvõttes teinud minust rohkem eestlase, kui ma eales olnud olen.

Mulle meeldis, et autor võttis vaevaks tutvustada lugejale, millised kohad on kõige paremad külastamiseks ja kus võiks käia toitu nautimas. See oli tema poolt väga hea. Muidugi oli raamat ise ka hea. Ajaviiteks täitsa sobis lugemiseks.

Eks isegi võiks kunagi Austrias ära käia, eks näis ainult millal ja kas ma üldse jõuangi sinna.

Kes meist siis ei tea Viini šnitslit, jah aga seda serveeritakse erinevat moodi. Kindlasti tahaks ära proovida selle türklaste valmistatud mõnusa liharoa, mis pani lugedeski suu vett jooksma.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Loodan, et leian aega, et mõni selle sarja raamat taas lugemisse võtta. Ma olen küll pidanud mõnes raamatus pettuma, kuid seekordne raamat oli üllatavalt hea.

Eks vahel peabki lugema mõnda sellist raamatut, mis kulgeb omas tempos ja millele sa ei pea elavalt kaasa elama nagu seda mõne krimiromaani puhul.

Eks loodan, et järgmiseks on Minu Dubai!! 😉 Loodan, et jõuan läbi lugeda, enne kui pean raamatukokku tagasi viima.

Teile kallid sõbrad soovin kaunist sügise jätku ja näeme kindlasti veel!!

Salalikud südamed(Saladused ja valed sarja 3.raamat)(2017)

Salalikud südamed(Saladused ja valed sarja 3.raamat)(2017)(288lk)

Autor: Sharon Sala

35438496._SX318_

Tutvustus

Betsy Jakes nägi õudusunenägusid – unenägusid, mis võinuks lahendada aastatetaguse mõistatuse. Keegi tema väikelinnas aga leidis, et selle tõttu peab ta surema.

Kui Sam Jakes tuleb koju, et aidata vennal lahendada nende ema mõrv, vapustavad teda hingepõhjani kaks asja. See kuritegu on ilmselgelt sarimõrvari kätetöö, kes on juba kaks korda tapnud. Ja… Lainey Pickett elab ikka veel siin. Naine, kelle ta aastaid tagasi ilma ühegi selgituseta maha jättis, on ühtäkki tema elus tagasi. Naine peab ikka veel vimma, kuid Sami süda tuksub siiani ainult talle.

Kui Sam süüvib mõrvajuhtumitesse ja päevavalgele hakkavad tulema kolmekümne aasta tagused saladused, tuleb Samil ajaga võidu joosta, et mõrvar tabada ja hoida ka Laineyt – ainsat naist, keda ta kunagi armastanud on ja armastab – ohvriks langemast.

Oi see lugu oli alles kuum ja põnev. Kõigele lisaks oli ka põnev jälgida politseiuurimist ja süüdlase leidmine polnudki nii kerge, kui asjaosalised tegelikult arvasid.

Selles loos kohtuvad omavahel Lainey ja Sam, kes kunagi ammu omasid ühist minevikku. Kuid üks sündmus viis neid lahku ja nüüd 10 aastat hiljem tõi teine sündmus nad taas kokku. Kuid kas Lainey suudab Samile andestada? Kas kireleek lööb uuesti lõkkele? Neile küsimustele saate vastused, kui loete selle raamatu läbi.

Mulle meeldis ja lugu on üsnagi lihtne kui välja jätta see, et seal on erinevaid tundeid ja ka kurbust ja lähedase inimese kaotusvalu. Tean seda tunnet omast käest ja see ei ole väga meeldiv.

Autor suudab kirjutada loo nii, et pinget ja põnevust jätkub kuni lõpuni. Sekka ka kuumi tundeid ja niimoodi lugeja võrku püütaksegi. Mis pole üldsegi halb. Mulle on siiani kõik kolm seda osa meeldinud ja mul on hea meel, et ma neid lugesin.

Vahepeal on vaja lugeda midagi sellist, mis südame kiiremini põksuma paneb ja laseb unistada ning kõik kulgeb rahulikus tempos. Mis kõige tähtsam, kaks inimest leiavad taas tee armastuseni. Nii väga tahaks ainult teada, mis nendest kolmest paarist pärast saab. Kas nad saavad õnnelikuks ja milliseks kujuneb nende pereelu.

Kuna ma varem polnud Sharon Sala raamatuid lugenud ja pidasin neid sellisteks lugudeks, mis pole minu maitsele, siis seda sarja lugedes ma ei pettunud.

Soovitan teistelegi lugemiseks ja usun, et vahel on hea lugeda midagi sellist, mis sind haarab kaasa ja enne lahti ei lase, kui jõuad juba raamatu viimaste lehekülgedeni.

Eesti vanaemade lood ja salatarkused(2018)

Eesti vanaemade lood ja salatarkused(2018)(480lk)

Autor: Pamela Maran

42646509._SX318_

Tutvustus

See raamat on sajast vanaemast, aga mitte ainult.
Neil lehekülgedel saad kõige ausama ülevaate Eesti lähiajaloost ning inimhinge sügavusest ja sitkusest. Oma loo räägib vanaema, kes on saanud välgutabamuse; vanaema, kes on elanud üle lennuõnnetuse; vanaema, kes päästis veerand Eestimaast; vanaema, kes põgenes Leningradi blokaadist; vanaema, kes ülekohtuselt määrati vanglasse; vanaemad, kes veetsid nooruse Siberis ja võitlesid ellujäämise nimel, vanaemad, kes jäid sõjakoledustes orvuks ja kümned teised memmed, kelle lugu paneb õhku ahmima, heldima ja südamest kaasa elama.

Need lood kinnitavad tõika, et maailmas pole kangemat jõudu kui naise hing ja suurimat väge kui armastus tema südames.
See raamat jääb üheks ajalooliseks verstapostiks Eesti kultuuriloos, mida ka järeltulevad põlved saavad imetluse ja austusega veel aastakümneid lugeda.

Kohe kui ma seda raamatut raamatukogus nägin, teadsin et tahan seda lugeda. Ma ei ole üldsegi pettunud. Nii palju sain uusi retsepte ja teada nende vanaemade elulugudest, et  lugesin suure huviga ja vahepeale midagi muud kätte ei võtnudki.

Mulle meeldis ja ma olen rahul, et seda raamatut lugesin. Need 100 vanaema, kes oma lood kirja panid väärivad tunnustust. Boonuseks olid seal raamatus veel retseptid ja erinevad nõuandenipid.

Erinevad lood, kuid mõnede vanaemade saatus on olnud küll väga kurb ja karm, kuid nad on sellest välja tulnud ja elavad edasi oma elu. Ja seda nautides. Eks kohtab ka neid memmesid, kes on juba üle 100 aasta vanad ja nende lood on veel eriti värvikad.

Soovitan teistelegi lugeda. Mulle meeldis ja vahel on hea midagi teistsugust lugeda.

 

Nukkude surmamäng(Kim Stone sarja 4.raamat)(2019)

Nukkude surmamäng(Kim Stone sarja 4.raamat)(2019)(382lk)

Autor: Angela Marsons

45443866._SY475_

Tutvustus

Uurija Kim Stone’i neljas juhtum
Surnud ei paljasta saladusi … kui just ei osata kuulata.

Tütarlapse tundmatuseni moonutatud nägu vahtis pimedana sinitaevasse, tema suust pudenes mulda. Musttuhat kärbest tiirutas verepudru kohal. Westerley uurimisrajatis pole nõrganärvilistele – see on „laibafarm“, kus uuritakse surnukehade lagunemist ja mille asukateks on laibad, muist rohkem, muist vähem mädanenud. Kui aga uurija Kim Stone ja tema meeskond leiavad hiljuti surnud neiu, tundub neile, et mõrvar on leidnud parima paiga oma kuriteo varjamiseks.

Seejärel tungitakse kallale teisele neiule. Ta jäetakse surnu pähe maha, uimastatud, suu mulda täis. Stone’ile ja tema meeskonnale on selge, et tegutseb sarimõrvar. Mitu laipa nad veel leiavad? Kes on järgmine? Kui kohalik ajakirjanik Tracy Frost jälgi jätmata kaob, tõusevad ka panused. Tundub, et mõrvari saladuste võti peitub minevikus. Kas Kim leiab selle, enne kui väärastunud vaim nõuab järjekordse ohvri?

Seekordne osa viis mind veel rohkem kaasa kui eelmine. Ma lootsin kogu hingest, et Kim leiab üles süüdlase ja mõistab tema üle kohut, aga et selleks osutub see  tegelane, keda ei osanud isegi Kim kahtlustada, oli üpris üllatav. Ma ei osanud ka oodata, et lugu võiks sellise lõpplahenduse saada.

Loos oli mitmeid erinevaid pöördeid ja mida lugu edasi, seda põnevamaks läks.  Ma loodan nüüd siiralt, et tõlgitakse ka järgnevaid osi.  Kahju oleks, kui ainult neli lugu ainult ilmuks.

Seekordses osas peab inspektor Kim lahendama juhtumi, kus tapetakse naisi, aga mis põhjusel ja kes on selles süüdi, peate te ise lugema. Kas ta suudab leida mõrvari enne, kui ta tapab oma järgmise ohvri? Kes küll võiks olla järgmine ohver? Miks Kimile tundub järjest rohkem, et nende naiste vahel on mingi seos ja selle teada saamiseks peab ta andma endast kõik, et saladused paljastada ja leida üles mõrvar. Kas ta ka seda suudab, seda saate teada siis, kui seda raamatut loete.

Mulle väga meeldis ja sellest krimikirjanikust on saanud üks mu suuri lemmikuid.  Ma ei ole kordagi pettunud. Vastupidi mulle on need lood väga meeldinud ja loodan, et saan ka järgnevaid osi lugeda. Nii väga tahaks teada, mis saab Kimist edasi ja kas ta on lõpuni välja nii vapper ja õiglane naine, kui ta on seda senimaani olnud.

Kes soovib neid raamatuid lugeda, siis ma usun, et te ei pea seda üldsegi kahetsema. Mina küll ei kahetse. Need neli raamatut täitsid mu lugemisaja nii pingeliste sündmustega, et polnud aega mõnda teist raamatut üldse lugeda. Mulle meeldis väga ja loodan, et teilegi meeldivad need raamatud.

 

Tuletõrjemõistatus(Lassemaia detektiivibüroo)(2017)

Tuletõrjemõistatus(Lassemaia detektiivibüroo)(2017)(96lk)

Autor: Martin Widmark

36345171._SX318_

Tutvustus

Valleby muidu rahulikku elu hakkavad häirima kummalised tulekahjud.Pärast põlengute kustutamist selgub, et nende käigus on kadunud kahinnalisi esemeid. Lasse ja Maia murravad tükk aega pead, kuni lõpuks saabub selgus …
Kümneaastaste klassikaaslaste LASSE ja MAIA tegemistest jutustav raamatusari on kiiresti võitnud paljude laste südamed.

Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse.

Seekordses osas peavad Lasse ja Maia leidma lahenduse mõistatusele, kuhu kaovad hinnalised asjad, pärast seda kui seal on olnud tulekahju? Kes on süüdlane ja kuidas lapsed suudavad ta kerge vaevata tabada, seda peate te ise lugema.

Miks kaovad just pärast tulekahju hinnalised asjad ja kes neid näppab? Kes on tegelik süüdlane? Kas Lasse ja Maia saavad selle juhtumi lahendatud?

Neile küsimustele leiate kindlasti vastused, kui seda lugu loete. Mina soovitan küll. Mulle meeldis ja olen rahul, et on neid on veel mitmeid osi, mida ma pole üldse saanud veel lugeda.

Soovin kõigile põnevaid lugemiselamusi ja näeme veel, kui mitte sel kuul, siis järgmisel kindlasti!

Ujulamõistatus(Lassemaia detektiivibüroo)(2017)

Ujulamõistatus(Lassemaia detektiivibüroo)(2017)(93lk)

Autor: Martin Widmark

36345179._SX318_

Tutvustus

Jõuluajal korraldatakse Vallebys suur ujumisvõistlus ja näha saab ka üht ilmakuulsat vettehüppajat. Veider jõuluvanagi on liikvel, ent jõulumeeleolust on asi kaugel. Ujulasse on imbunud rahamaias kurikael. Kas Lasse ja Maia on seegi kord oma ülesannete kõrgusel?
Kümneaastaste klassikaaslaste LASSE ja MAIA tegemistest jutustav raamatusari on kiiresti võitnud paljude laste südamed.
Martin Widmarki lihtne ja ladus keel, nutikas lugu ning Helena Willise isikupärased pildid teevad igast sarja raamatust vastupandamatu seikluse.

Raamatu tegevus toimub küll talvel ja samas ka jõulude ajal, kuid siiski mulle meeldis see väga.

Seekordses osas peavad Lasse ja Maia lahendama mõistatuse, kuhu kadusid asjad seifist ja kes käivitas tuletõrjealarmi? Kas nad saavad sellega hakkama ja kes on süüdi, seda peate te ise lugema.

Saan aru, et on tegu pigem noorematele lugejatele mõeldud sarjaga, kuid siiski olen jätkuvalt arvamusel, et sellised lihtsad lood aitavad saada üle lugemismõõnast. Pole küll tegu mõõnaga kuid siiski vahepalaks täitsa hea lugemine.

Olen alati Lasse ja Maia tegemistele kaasa elanud ja tänud sugulase lapsele, kes mulle neid raamatuid esimest korda tutvustas ja soovitas lugeda. Mina, kui tädi saaksin neid tema arvates tervele maailmale tutvustada, täpselt nii nagu ma seda alati olen raamatute puhul teinud. Tema on üks suurimaid minu fänne. Kuigi tal veel arvutit pole ja ta ei tea sellest maailmast midagi, siis lubas ta ühel päeval sama asjaga tegelema hakata. Kas see ka täitub, eks saate seda näha kui mina vana ja hall juba olen.

See on temast nii armas. Kas kellegi lapsed veel neid lugusid loevad??

Soovitan teistelegi lugemiseks. Ma usun,et te ei pea kahetsema!