Postkast nr 4(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Eesti autori krimka

Postkast nr 4(2019)(200lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Eha Veemi esimesest krimiloost „Leskede klubi. Armulauamõrv” (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi. 

Kuna esimene osa meeldis mulle väga, siis otsustasin lugeda seda sarja edasi. Ma ei kahetse seda üldse. Kindlasti tahan seda sarja ka oma kodu riiulisse ja usun, et väärib ka taaskord lugemist.

Ka seekordne lugu oli nauditav ja süngelt kriminaalne. Tundus olevat natuke Agatha Christilik. Selline aeglane kulgemine ja siis ootamatult võtab kõik hoopis teistsuguse pöörde ja süüdlaseks osutub just see, keda sa kõige vähem oskad kahtlustada. Pinge ja põnevus oli alati õhus, ükskõik, mis seal ka ei juhtunud.

Seekordses loos satume Kortsjärvele, kus toimub jaanipäevapidu. Leskede Klubi ei oska aimatagi, mis neid seal järgnevatel päevadel ees ootab. Kui ootamatult satutakse mõrvajuhtumit uurima, siis ei suuda klubilised ka sellest eemale jääda ja asuvad omal käel asja uurima.

Eks klubiliikmed on kõik erineva karakteriga ja nende tegemisi on nii nauditav jälgida, korraks tundus, et olen isegi seal neile abiks ja aitan uurimisele kaasa. Kindlasti jätkan sarja lugemist, kohe kui mõni osa raamatukogus on saadaval.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)

Leskede Klubi(Armulauamõrv)(1.osa)(2018)(256lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Leskede Klubi, ühe Eestimaa küla krapsakate pensionäride sõpruskonna vastu on saatus armuline olnud: lisaks bridžimängus teravdatud mõistusele ja suurepärasele tervisele veeretab elu nende päevadesse väljakutseid, mis erinevalt „Midsomeri mõrvade“ järjekordsest osast nõuavad reaalset nutti ja julgust ja veidi seiklusvaimu. Laip kirikus, kadunud teismeline, vana piirivalvetorni väisav salapärane isik ja kõige krooniks haihtunud armulauakarikas …

Taaskord üks ütlemata mõnus krimka ja seda kõike Eesti autorilt. Ma nautisin selle loo lugemist ja lugemise ajal ei suutnud süüdlast oma peas leida. Arvasin kogu aja, et just see tegelane on süüdi, aga võta näpust, läks hoopis teistmoodi. Põnevust ja pinget jagus kuni lõpuni ja ma nautisin selle raamatu lugemist. Kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist.

Lugu tõesti meenutas mulle natuke Midsomeri mõrvade uurimist ja kulges rahulikus kuid samas ka väga pingelises tempos. Koguaeg oli tunne, et midagi juhtub ja lugu võtab hoopis pöörase pöörde.

Juba jõudsingi tänu Ellule laenutada ka järgmise osa. Kahju, et seal neid osi rohkem pole. Eks tuleb ennast siis raamatukokku järjekorda panna. Igatahes põnev lugemine ja usun, et sobib oma tempo poolest kõigile. Alguses oli küll tunne, et ei saa kuidagi minema, siis pärast ei suutnud enne magama minna kui sain teada ka lõpu.

Soovitan teistelegi, kes pole veel seda sarja lugenud. Usun, et te ei pea seda kahetsema, kui neid raamatuid loete.