Meie kodulinnud(2021)(176lk)
Autor: Katrin Seppa
Kirjastus: Petrone Print
Tutvustus
Astusin linnuaeda, ühes käes telefon ja teises söödapang. Otsekohe piirasid näljased linnud mind ümber ja ämbri äärtele hakkas maanduma kanu. Äkki kaotasin tasakaalu ja hetk hiljem vedelesin siruli maas, telefon lennanud tont teab kuhu ja minu peal, minu kõrval, igal pool olid söödagraanulid. Nii ma seal siis lamasin, selili sita sees, kaetud õnnelike kanadega, kes nokkisid minu pealt sööki nagu elusalt liualt.
Raamatu autor Katrin on viisteist aastat kasvatanud kanu, parte, hanesid, pärlkanu, vutte, broilereid ja kalkuneid. Alustanud armastusest lindude vastu, on ta kasvanud nelja kana omanikust mitmesajapealise linnukarja pidajaks – ja jõudnud ringiga tagasi pisikese hobikarja juurde.
Raamatus avaneb tema elukestva õppimise lugu. Kuidas teha nii, et kodulindudel oleks hea? Kas erinevaid liike võib kokku panna? Mida kanadele süüa anda? Kuidas hoiduda haigustest ja mis aitab kiskjate vastu? Huvi ja kirega on autor oma linde jälginud, teinud tähelepanekuid ja jagab neid nüüd lugejaga. „Kui keegi mõtleb minu kombel linna selja taha jätta ja alustada elu maal koos loomade ja lindudega, peab ta mõistma, et päris tihti tuleb maal ennast ületada ja teha asju, mis on rasked ja ebameeldivad. Loomad ja linnud vajavad talitamist ka siis, kui oled haige või väsinud.“
Vahelduseks leidsin end lugemas raamatut, mis lõi mind oma asjalikkusega pahviks. Sain nii palju teadmisi lindude pidamise kohta juurde, et endalgi tekkis isu mõni sealses raamatus kirjeldatud lindudest tulevikus ka endale pidamiseks võtta. Kindlasti on tegemist naisega, kes on kirjutanud väga asjaliku ja õpetliku loo kodulindudest ja nende pidamisest. Sekka oli ka mõned koomilised lood linnupidaja elust ja sekka ka mõni õpetlikum seik. Kerge ja huvitav lugemine erinevatest kodulindudest ja näpunäited ka nende toitmise ja elupaiga loomise kohta. Asjalik ja kindlasti väärt raamat, et ka selle maalimaga tutvuda.
Eks isegi mäletan neid aegu, kui vanaema pidas kanu ja hanesid. Paraku mäletan ainult kanade pidamist ja sain ka ise nende eest hoolitseda ja mune korjata. Eks ka nendega oli päris palju tööd, kuid siiski mäletan seda rõõmu, kui järgmisel hommikul sai mindud mune korjama. Mulle meeldis juba toona vanaema abistada ja nüüd tunnen sellest isegi natuke puudust. Eks kahe küüliku pidamine pisutki kompenseerib seda tühimikku.
Kiitused autorile ja kirjastusele, kes meieni tõid selle loo erinevate kodulindude hingeelust ja ka nende pidamisest. Väärt lugemine igale lugejale, ka neile, kes pole varem kodulindudega kokku puutunud. Sobib igale ühele lugemiseks, kes ainult huvitub antud raamatust ja plaanib näiteks tulevikus nii mõnegi linnukese ka endale koju tuua. Mulle meeldis ja soovitan seda raamatut ka teistele. Eks ka sellised tarkused ei jookse ju mööda külgi maha. Väärt raamat, mis sobis mulle ajaviiteks täitsa hästi lugemiseks. Minu poolt soojad soovitused ka teistele lugejatele!
raamaturiiulike 