Milla ja mere lapsed(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

30. Lasteraamat, mis oleks võinud su lapsepõlves juba olemas olla.

Milla ja mere lapsed(2022)(328lk)

Autor: Annet Schaap

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Alati, kui päike loojub, süütab tuletornivahi tütar Milla tule, et hoiatada meresõitjaid karide eest. Ühel tormiööl jääb aga tuli süütamata ja õnnetuseks puruneb karidel laev. Karistuseks saadetakse Milla teenijana tööle Musta Villasse, mille kohta käivad jutud, et seal elab koletis. Tegelikult varjab kaljuserval asuv maja hoopis imelikumat ja imelisemat saladust.

„Milla ja mere lapsed” on muinasjutuline seikluslugu tormiste merede ja mereröövlite maailmast. Meri võib paisata hukatusse, aga olla ka pelgupaigaks. Meri peidab endas sadu saladusi. Seda teab ka rannarahvas, vähemalt Milla, kes pole samuti päris tavaline tüdruk. Tal tuleb võidelda sõpruse ja vabaduse eest ning leida oma koht elus, kus kõigil on õigus olla omamoodi.

Autor teeb oma raamatuga kummarduse Hans Christian Anderseni „Väikese merineitsi” ja Frances Hodgson Burnetti „Salaaia” ees. Eesti lugejale meenub Aino Perviku „Arabella, mereröövli tütar”, kus tulevad samuti jutuks headus, kurjus ja sõpruse jõud.

Annet Schaap on Hollandi armastatumaid illustraatoreid. 2017. aastal ilmunud „Milla ja mere lapsed” on tema debüütromaan. Teos on võitnud Hollandis ja Flandrias palju auhindu, muu hulgas aasta parima Hollandi lasteraamatuna Kuldkrihvli (Gouden Griffel) auhinna. Seda on tõlgitud enam kui 20 keelde.

Ma küll lõpetasin selle raamatu lugemise täna hommikul, kuid mul on väga hea meel, et just sel kuul minu teed selle raamatuga ristusid. Eks ka ühe tuttava soovitus, seda raamatut lugeda mängis siin oma rolli. Nimelt oli see raamat mul pikalt plaanis, muidugi hetkest kui ta ilmus, kuid nüüd sain tänu Ellu keskkonnale ka ta läbi loetud. Tõsi lugu on selline omapärane ja mitte just tavaline lasteraamat, kuid siiski super-hüper hea lugemine.

Peategelaseks on majakavahi tütar Milla, kes peab alati kui saabub öö majakatule süütama, et laevad ei satuks karile. Paraku kipub ta alatihti midagi unustama ja nii ka seekord. Kui saabub karm tormi öö, siis kahjuks jääb Millal märgutuli süütamata ja üks laev satub karile. Karistuseks saadetakse tüdruk tööle Musta Villasse, et seal oma eksimus tasuda.

Mida kauem tüdruk seal villas elab, seda rohkem hakkab teda huvitama, mis saladus peidab ennast maja ülakorrusel. Kas tõesti elab seal koletis? Miks keegi sinna üles minna ei julge? Kas ta suudab selle saladuse lahendada ja pääseb millalgi koju tagasi?

Igatahes üllatavalt hea lugemine ja kiidan autorit, mulle meeldis tema jutustamisstiil ja vahest on tore lugeda midagi sellist, mida pole ammu lugenud. Milla oli väga vapper tüdruk ja tema seiklusest oli täitsa mõnus lugeda. Kuigi eks loos on ka kurbust, aga ka sõprust ja peategelane sobib sinna loosse täitsa hästi.

Kes tahab teada, kes peidab ennast seal Musta Villa ülakorrusel, siis soovitan kindlasti lugeda. Usun, et te ei pea kahetsema.

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)(304lk)

Autor:  Hendrik Groen

Tutvustus

Hendrik Groen võib ju vana olla, aga veel mitte surnud ning ta ei kavatse sugugi alla anda. Tõsi küll, ta jalutuskäigud jäävad järjest lühemaks, sest jalad ei taha hästi koostööd teha, ja ta peab sagedasti arsti juures käima.Tehniliselt võttes on ta rauk. Aga miks peaks elu sellegipoolest koosnema toataimede taga kohvi joomisest ja lõpuootusest?

Lühikeste, pealtnäha kergete, kuid eelkõige avameelsete päevikukatkete abil saame koos Hendrik Groeniga kaasa elada Põhja-Amsterdami vanadekodus tegutseva mässajate klubi „Vanad, Kuid Mitte Surnud“ elu tõusudele ja mõõnadele. Aasta viimasel päeval on sellele sarmikale vanahärrale küllap õige raske hüvasti öelda.

„Salapäevik“ on rahvusvaheline bestseller, mida on praeguseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde

Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.

-Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Abielu Rosiega” autor-

Raamatus saab palju naerda, kuid see on hoopis enamat kui lihtsalt komöödia. See on lugu sellest, kuidas sõprus, omakasupüüdmatus ja väärikus on inimese elus kesksel kohal. Kui ma olen vana mees, tahan ma olla Hendrik Groen.

-John Boyne, „Poiss triibulises pidžaamas” autor-

Hendrik Groen on kuningas. Minu 78aastane ema jääb tasapisi dementseks. Lehti ega ajakirju ta enam ei loe, ainult vanad fotoalbumid suudavad ta tähelepanu veel viieks minutiks köita. Aga Hendrik Groen suutis ta naerma ajada ja ta luges raamatut vähemalt pool tundi järjest.
-Ray Kluun, „Love Life” autor-

Seda raamatut lugedes ma naersin pisarateni ja siis ma naersin ja nutsin veel.
-David Suchet-

Jaa vot see oli alles lugemine. Seekordne saatuse sepa kuu viis mind Hollandisse ja ühe toreda vanamehe päevikut lugema. Ma ei kahetse seda kordagi. Pole varem nii palju naerda saanud kui seda raamatut lugedes.

Muudkui lugesin ja lugesin, mida rohkem seda tegin seda rohkem ka selle vanadekodu elule kaasa elasin.  Hendrik oli nii sümpaatne peategelane, et tema päevikut lugedes sai nii rõõmustada aga ka kurvastada. Muidugi naljakaid kohti oli päris mitmeid.

Peategelaseks on siis päeviku autor, Hendrik, kes otsustab oma päevi sisustada sellega, et hakkab kirjutama päevikut, et siis pärast oleks mida meenutada. Nii palju erinevaid sündmusi, nii kurbi kui ka naljakaid.

Kes tahab sealsele elule kaasa elada, siis marss raamatut lugema. Ma lugesin ja ei kahetse seda üldse. Naerupalavik on selle raamatuga kindlasti garanteeritud.

Mulle meeldis see raamat väga ja loodan aega leida ka järgmiste osade jaoks.

Nüüd aga ootan huviga, mis järgmise kuu saatuse sepp endaga kaasa toob.

Soovitan teistlegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.