Nähtamatu tüdruk(2022)

Nähtamatu tüdruk(2022)(320lk)

Autor: Lisa Jewell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Owen Picki elu on kokku varisemas.

See kolmekümnendates, süütu, tädi vabas magamistoas elav mees kõrvaldatakse ajutiselt õpetajaametist, kui tema vastu esitatakse kaebusi seksuaalses väärkäitumises, mida ta ise visalt eitab. Kui ta internetist teadjamatelt abi otsib, tõmmatakse ta pahaaimamatult sundmunkade ehk soovimatult seksuaalsuheteta jäänud meeste süngetesse foorumitesse, kus ta tutvub karismaatilise, salapärase ja kurjakuulutava Bryniga.

Owenist üle tänava elab Fourside perekond, vanemateks füsioterapeudist ema Cate ja lastepsühholoogist isa Roan. Fourside perel on naaber Oweni suhtes kahtlusi. Mees tundub pisut veider ja pere teismeline tütar vannub, et ühel õhtul jälitas see teda metroojaamast koduni.

Noor Saffyre Maddox on olnud kolm aastat Roan Foursi patsient. Kui teraapia lõppenuks kuulutatakse, tunneb Saffyre end hüljatuna ja otsib teisi viise, kuidas oma terapeudiga sidet säilitada. Niisiis hakkab ta meest varjudes jälitama ja saab Roani ja ta pere kohta teada rohkemat, kui oleks soovinud. Siis, ühel valentinipäeva õhtul, kaob Saffyre Maddox jäljetult ja viimane inimene, kes teda elusalt näeb, on Owen Pick.

Elava, värvika ja käestpandamatu jutustusena, millest ei puudu hulk ootamatuid süžeepöördeid, on Jewelli uusim põnevik järjekordne „kummituslik, õhustikku loov raamat, mida jääd poole ööni lugema“ (Megan Miranda, New York Timesi menukite autor).

Nagu ka antud autori teised raamatud on need mind alati kaasahaaranud ja põnevust on jätkunud kuni lõpulehekülgedeni. Nii oli ka seekord. Autor suudab luua sellise õhustiku, kus on vahel tunne, et pinget võib lausa noaga lõigata. Erinevate tegelaste vahel põimub lugu nagu püünis, mis lõpuakordidel plaksatusega kinni langeb. Pean tunnistama, et ei saanud enne magama kui jõudsin loo lõpplahenduseni.

Omavahel põimuvad kõige rohkem Owen ja Saffyre, pealtnäha täitsa tavaline mees ja noor koolitüdruk, kellel on minevikus olnud palju raskusi. Mida lugu edasi liigub seda rohkem saame mõlema kohta teada ja eks seda pingelisemaks ka lugu pöörab. Kui Saffyre ühel valentinipäeva õhtul kaob on just Owen see mees, kes teda viimasena elusana näeb. Mis juhtus tüdrukuga? Kas ta on elus või surnud? Miks kõik niimoodi üldse läks? Eks soovitan teil kallikesed ise lugeda.

Muidugi on loos ka perekond Fours, kellest saab ka loo üks keskne koht. Muidugi on ka seal erinevaid karaktereid keda avastada ja kelle elule kaasa elada. Mulle väga meeldivad sellised ühte põimunud lood, kus lõpplahenduseni jõudmiseks on vaja ka pisut endal kaasa mõelda.

Lugu ise on nauditav ja põnev, pinget ja kaasahaaravust selles loos on küllaga. Eks vaatan, mis järgmine osa võiks mulle tuua. Hetkel ongi plaan mõned pooleli olevad läbi lugeda, et sujuvalt järgmisse kuusse libiseda. Kellele meeldivad krimilood, siis arvan, et ka see võiks teile meeldida. Minu poolt igatahes soovitus lugeda.

Ülakorruse pere(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

46. EESTI RAAMAT millel kaanel sõna KRIMIRAAMAT

Ülakorruse pere(2021)(303lk)

Autor: Lisa Jewell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kahekümne viie aastat eest sai politsei väljakutse Cheyne Walki majja number 16, kust kostvat imiku nuttu. Kui nad kohale jõudsid, leidsid nad eest kümnekuuse hea tervise juures lapse, kes oma hällis rõõmsalt lalises. Alumise korruse köögis lebas kolm musta riietatud surnukeha, lähedal kiiruga kribatud kiri. Teised seal kuuldavasti elanud lapsed olid kadunud.
Peagi pärast oma 25. sünnipäeva saab Libby Jones teada, et ta on pärinud hüljatud häärberi Thamesi kallastel Londoni ihaldusväärses Chelsea linnaosas ning et see on väärt miljoneid. Libby elu on täielikult muutumas. Aga ta ei või ette näha, et on veel teisigi, kes seda päeva on pikisilmi oodanud – ja tema tee on nende omaga kokkupõrgekursil.
„Ülakorruse pere“ on „verdtarretav ootusärevuse meistriteos“ (ajakiri People), mis räägib paeluva loo läbipõimunud peredest, kes elavad koos ühes süngeimat saladust varjavas majas.

Minu jaoks oli see teine Lisa Jewell’i raamat, esimene oli “Ja siis oli ta läinud”, mis oli samamoodi põnev ja täis erinevaid pingelisi ja salapäraseid pöördeid. Nautisin tookord tolle loo lugemist ja ka sel korral oli lugu nii põnev, et raske oli käest ära panna.

Mulle meeldis see, et autor toob lugejateni loo, ise seda kiht kihi haaval lahti arutades, et lugeja saaks koos temaga seda pingest ja põnevust täis pikitud lugu avastada, talle omapärases tempos.

Seekordse loo peategelane on Libby, kes eneselegi ootamatult avastab, et on pärinud hüljatud häärberi Thamesi kallastel ning see on väärt miljoneid. Libby elu tüürib muutuste suunas, kuid kas naine suudab selle kõigega hakkama saada ja vooluga kaasa minna? Kas tõesti on see kõik päriselt tema oma? Miks? Mis juhtus sealsete elanikega?

Usun, et kui te seda raamatut loete, siis saate ka nendele küsimustele ka vastused. Mina olen igatahes väga rahul, et seda raamatut lugesin ja kindlasti jätkan sel aastal ilmunud autori uue raamatuga.

Selles loos oli kõike seda, mis mulle selliste põnevike puhul meeldib. Nii pinget kui ka omapäraseid tegelasi. Muidugi ka saladusi, mis lausa ootavad ja kutsuvad ennast avastama. Kõik see, ongi üks mega vinge põnevik ja ma naudin selliste raamatute lugemist. Usun, et järgmine selle autori raamat on sama põnev ja kaasahaarav kui seda olid kaks eelnevat.

Aitäh ka Eesti Raamatule, kes meie, kui lugejateni selle loo tõid. Edu edaspidiseks!

Soovitan kindlasti ka teistele lugemiseks.

Ja siis oli ta läinud(2020)

Ja siis oli ta läinud(2020)(300lk)

Autor: Lisa Jewell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla. Ja siis oli ta läinud. Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks. Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis. „Jewell paljastab oma pööreterohke süžee just sellise tempoga, et lugejad põnevusest küüsi näriks. Mitmetahulised tegelased on täiuseni välja joonistatud ja isegi kõige paadunum põnevikulugeja ei aima, millise suuna asjad võtavad, kuni viimnegi sõlm on lahti harutatud. Need vähesed, kes lõpu ette ära aimavad, ei saa seda aga pahaks panna, sest jutuvestmise tempo ja kvaliteet paeluvad neid lõpuni.“

Seda lugu oli nii raske lugeda. Ühelt poolt selline kurjus, mis haaras ühe tegelase endasse ja pani tegema midagi sellist, mida ma ei oleks osanud uneski näha. Ma ei oodanud, et Elliega võiks midagi sellist juhtuda. Ma kogu loo lootsin, et temaga on kõik hästi ja ta leitakse üles.

Minu jaoks oli lugu pingeline ja põnev. Ma elasin nii kaasa, et ei suutnud muule mõelda kui sellele loole. Tükk aega pole midagi sellist juhtunud.

Lugu algab sellest,et tüdruk nimega Ellie lahkub kodust, et minna raamatukokku ja kaob siis jäljetult. Kas ta tõesti on tegu teismelise põgenemisega kodust või juhtus temaga midagi halba?

Kas tõesti üks asi võib viia teiseni ja inimene on võimeline midagi sellist tegema? Ma ei suuda siiani uskuda, et miski pealtnäha kinnismõte võib viia selliste tagajärgedeni.

Laurel annab endast kõik, et eluga edasi minna ja leida taas oma ellu keegi, kes teda armastaks. Peagi tundub naisele, et mehel kellega ta kohtus on tema tütrega nii sarnane tütar Poppy. Kas ta kujutab seda ette või on see mingisugune eksitus? Millega see kõik lõpeb, seda saate teada raamatust.

Mulle meeldis see lugu, oli nii põnevust kui ka pinget. Muidugi ka ootamatuid pöördeid ja lõpplahendust ma sellist ei oodanud. Mulle meeldis, et lugu ei tammunud ühel koha peal ja sisse olid toodud ka niiöelda kurjategija mõtted ja tunded. Kõik see mis ta selleni viis. Mida teeksid sina, kui satuksid Laureli olukorda?

Kuidas suudab üks naine olla nii jõhker, et kõike seda kuid kavandada ja siis lihtsalt jätta asi saatuse hooleks? Ma ei suuda vist seda lugu mõnda aega unustada.

Kas Laurel suudab eluga edasi minna ja milliseks kujuneb lõpp, seda lugege kallid sõbrad ise. Ma ei hakka edasi jutustama, muidu pole enam teil põnev lugeda.

Ma olen uurinud, et sellel autoril on veel raamatuid ilmunud. Nii hea oleks, kui needki eesti keeles ilmuksid. Sest see autor juba oskab põnevalt kirjutada.