Jahiseltskond(2020)

Jahiseltskond(2020)(390lk)

Autor: Lucy Foley

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Lumetorm lõikab Šoti mägismaal asuvasse jahilossi kogunenud kolledži-aegse sõpruskonna muust maailmast ära … ning peagi järgnevad mõrv ja kaos. Nad on kõik sõbrad. Üks neist on tapja. Jõulupuhkuse raugetel päevadel tuleb rühm kolmekümnendates eluaastates, omal ajal Oxfordis sõbrunenud mehi ja naisi kokku, et koos uut aastat vastu võtta. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Selleks aastaks on nad välja valinud idüllilise ja muust maailmast eraldatud jahilossi Šoti mägismaal – ideaalne koht, kus end vabalt tunda ja lõdvaks lasta. Nad saabuvad sinna 30. detsembril, paar päeva enne seda, kui ajalooline lumetorm jahilossi muu maailma jaoks ligipääsmatuks muudab. Kaks päeva hiljem, uue aasta esimesel päeval, on üks nende seast surnud … ja tema tapja on samuti keegi nende seltskonnast. Ruth Ware’i ja Tana Frenchi fännidele sobiv judinaid tekitav, pahaendelise õhustikuga psühholoogiline Agatha Christie stiilis põnevik, mida pole võimalik käest panna. Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Ta on kirjutanud raamatud „The Book of Lost and Found“ ja „The Invitation“. Lucy elab Londonis.

Mulle meeldivad just sellised raamatud, kus on sekka segatud ka loodusjõude ja selles raamatus on vinge lumetorm, mis sealsed külastajad muust maailmast ära lõikab. Süngelt ja kaasahaaravalt kirjutatud lugu, kus keegi pole see, kellena ta võib sulle paista.

Küll selles raamatus oli alles välku ja pauku. Mulle tõsiselt meeldis see lugu ja kordagi ei tekkinud tunnet, et ma tean kes on süüdlane. Küll kahtlustasin ühte ja siis jällegi teist. Kordagi ei arvanud ära, et just see tegelane võiks süüdi olla. Plusspunktid selle eest autorile.

Nii kaasahaarav ja pingeline lugu, kus sa võib arvata, et tead milline üks või teine sõber olla võib, kuid ka neil on omad saladused ja kui need paljastuvad, siis…..Pinget ja põnevust jätkus kuni lõpuni ja eks see lugu raputas korralikult.

Mulle meeldis ja ma soovitan teistelegi seda lugemiseks.

Pääsu pole(2018)

Pääsu pole(2018)(303lk)

Autor: Taylor Adams

42434925._SY475_

Tutvustus

Neli võhivõõrast, lumetorm, röövitud laps ja otsusekindel noor naine, kes püüab meeleheitlikult psühhopaati paljastada ja üle kavaldada – Taylor Adams teab suurepärase, närvekõditava põnevusloo retsepti.Teel Utah’sse haige ema juurde jääb Darby Thorne Colorado mägedes metsiku lumetormi kätte.

Kuna teed on läbipääsmatud, peab naine eraldatud maanteeäärses külastuskeskuses tormi vaibumist ootama. Hoones ei ole muud kui laud, toolid, kohvimasin ja neli võhivõõrast. Püüdes mobiililevi leida, astub Darby hetkeks taas välja tormi kätte ja teeb verdtarretava avastuse: tema auto kõrvale pargitud kaubikus on koerapuuris luku taga väike tüdruk. Kes ta on? Mis tagamõttega ta rööviti? Ja kuidas saaks Darby ta päästa?

Mobiililevi ei ole, kilomeetrite raadiuses pole kelleltki abi paluda ja mingit väljapääsu ei paista. Üks tormivarjulistest on lapseröövel. Aga kes? Üha ohtlikumaks muutuvas olukorras, kus kaalul on nii lapse kui ka tema enda elu, peab Darby leidma võimaluse tüdrukuke kaubikust kätte saada ja põgeneda. Aga keda usaldada?

Ameerika kirjanik ja filmilavastaja Taylor Adams kruvib pinget hoolikalt mõõdetud tempos, lehekülg lehekülje järel. Lugu on tulvil käänakuid ja ootamatult järske pöördeid. Amazoni menuk, juba ligi 30 keeles ilmunud „Pääsu pole“ on Adamsi kolmas romaan, mille põhjal on 20th Century Fox ühtlasi väntamas filmi.

See lugu rabas mind nii, nagu oleks tegu olnud reaalse looga. Ma elasin nii Darbyle kaasa, et unustasin kõik muud toimetused ja muudkui lugesin. Olles ise küll natuke külmetunud, suutsin siiski raamatu lõpuni lugeda.

Pinget ja põnevust selles loos jätkub kuhjaga.  See lugu sattus mulle lugemisse ajal, mil otsisin mida järgmiseks lugeda ja pilk jäi kodusel riiulil selle raamatu peale ja ma ei kahetse seda, et seda lugesin.

Eks selles loos juba pingest ja adrenaliinist puudust ei tulnud. Kõigele lisaks ka kõikehõlmav lumetorm, mis tegelasi seal puhkemajakeses oma võimuses hoidis. Mis oli ainult boonuseks. Mulle just meeldivad sellised raamatud, kus on ka loodust. Varsti ju talv tulemas….

Peategelane oli vapper ja andis endast kõik, et tüdrukuke nende kurjategijate käest päästa. Kas ta ka suutis seda ja milliseks kujunes lõpplahendus, seda peate kallid sõbrad ise lugema. Mulle meeldis ja soovitan seda raamatut teistelegi! Lugege ja te ei kahetse seda.