Minu õde, sarimõrvar(2020)

Minu õde, sarimõrvar(2020)(215lk)

Autor: Oyinkan Braithwaite

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Kui Korede õhtusöögi katkestab ta õe Ayoola telefonikõne, siis ta juba teab, mida temalt oodatakse – pleegitaja, kummikindad, raudsed närvid ja häirimatu kõht. See oli juba kolmas kallim, kelle kaunitarist Ayoola „enesekaitseks“ teise ilma saadab, ja kolmas jama, mille Korede peab ära klaarima – nii otseses kui kaudses mõttes.

Korede teab, et ta peaks politseisse minema, aga ta armastab oma õde ‒ ega ilmaasjata ei öelda, et pere on alati kõige olulisem. Pingete leevendamiseks käib haiglas õena töötav Korede pihtimas ühele koomapatsiendile, kelle ärkamiseks pole enam lootust.

Ja siis ühel päeval hakkab Ayoola käima kohtamas sümpaatse noore arstiga haiglast, kus Korede töötab – enamgi veel, Korede on temasse salamisi juba pikka aega armunud. Ta ei taha, et too lõpetaks vereloigus, nuga seljas … Ja siis ärkab ootamatult mees, kellele Korede on pihtimas käinud.

Koredel seisab ees mitu rasket valikut.

„Minu õde, sarimõrvar“ on musta huumoriga vürtsitatud lugu verest, mis on paksem kui vesi … ja mida on märksa tülikam vaiba seest kätte saada.

Üks omamoodi lugu kahest õest, Koredest ja Ayoolast, kellest viimasel on selline natuke teistmoodi arusaam suhetest. See on tal juba kolmas kallim, kuhu Korede peale telefonikõnet peab appi minema. Ayoola on ta tapnud enesekaitseks ja palub nüüd õelt abi. Kas tõesti ta aitab teda või annab ta politseile üles? Kas tõesti on veri paksem kui vesi? Kas Korede suudab endaga rahu teha ja kaitsta oma õde? Eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda raamatut loete.

See lugu on kindlasti musta huumoriga vürtsitatud lugu õdede vahelistest suhetest, kus mõnikord pole kõik päris nii nagu paistab. Midagi selles loos ikkagi oli, kuna läbi loetud ta sai ja nüüd jätkan taas järgmiste lugemistega.

Pole ammu midagi sellist lugenud ja samuti on ka autor minu jaoks täiesti tundmatu. Kas keegi teab midagi temalt veel soovitada? Kuidagi väga ruttu sai lugu läbi, kuid midagi õhku rippuma küll ei jäänud. Kohati oli ikka väga naljakas Korede mõtteid lugeda ja sellest võiks isegi teleseriaal olla. Vaataksin kindlasti!

Üle ööbikupõranda(2004)

Üle ööbikupõranda(2004)(299lk)

Autor: Lian Hearn

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

Raamatu pealkiri viitab põrandale, mille laskis ehitada sõjapealik Iida Sadamu. Iga jalaaste peale hakkab põrand laulma ning seetõttu pole ühelgi mõrtsukal võimalik üle selle minna. Samal ajal aga on olemas inimene, kes on oma peaaegu üleloomulike võimete tõttu suuteline ka seda takistust ületama. Kauges mägikülas kasvanud Takeo ei tea oma õiget päritolu, kuid vähehaaval hakkavad ilmnema tema võimed: üleloomulikult terav kuulmine, võime olla korraga kahes kohas ja muutuda vajaduse korral nähtamatuks. Tahtmatult satub ta võimuvõitluse ja intriigide keerisesse ning tema elu võtab hoopis uue suuna.

Kuna olen saanud mitmeid kordi soovituse seda sarja lugeda, siis otsustasin ka sellega alustada. Nüüd mõistan täielikult soovitajate vaimustust. Lugu ise on üsnagi tugevalt seotud Jaapani ajalooga ja sealsete kommetega. Muidugi on loos pisut ka üleloomulike võimeid, mis avalduvad poisil nimega Takeo.

Tunnistan ausalt, et elasin väga kaasa ja ei suutnud kuidagi lugemispause teha, seega tulin ekstra sellepärast varem hommikul üles, et rahulikult lugeda kui teised veel magavad. Lugu võlus mind ajaloohõngu poolest ja muidugi ka erinevad värvikad tegelased.

Kohati oli lugu ikka väga kurb ja mõjus isegi mulle. Peategelaseks on poiss nimega Takeo, kes ei tea oma õiget päritolu, kuid vähehaaval hakkavad ilmnema tema võimed. Üleloomulikult terav kuulmine ja muidugi ka nähtamatuks muutmise võime. Ta suudab isegi mitmes kohas korraga olla. Oh, kus need on alles võimed.

Kas ta tahab seda või mitte kistakse ka tema võimuvõitluse ja intriigide keerisesse ja tema elu võtab hoopis uue suuna. Eks loos oli nii kurbust kui ka muidugi ka armastust. Ma nautisin väga selle loo lugemist ja alustasin juba ka teise osa lugemisega. Eks näis kuis sellega. Ma olen väga rahul, et selle sarja lugemisega alustasin. Olen seda kaua teha tahtnud ja nüüd avanes selleks ka võimalus.

Igatahes soovitan teistelegi, kellele meeldivad ajalugu ja üleloomulike võimetega tegelased.

Terapeut(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

48. Raamat, mille pealkirjast ei saa aru, mis keeles see on

Terapeut(2021)(344lk)

Autor: B.A Paris

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Maja, mis varjab endas šokeerivat saladust … Kui Alice ja Leo kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, tundub, et nende unistus on täitunud: viimaks saavad nad rajada esimese ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Ent kui Alice naabreid pisitasa tundma õpib, saab ta teada, millist kohutavat saladust maja endas varjul hoiab, ja ta hakkab tundma tugevat sidet Ninaga – terapeudiga, kes elas majas enne neid. Alice üritab iga hinna eest kahe aasta taguse sündmuse kilde kokku panna, aga mitte keegi ei taha sellest rääkida. Naabrid salatsevad ja selles pealtnäha kokkuhoidvas kogukonnas pole kõik sugugi nii täiuslik, nagu esmapilgul paistab. Ja on see pelgalt kujutlus või käib keegi tõesti öösiti nende majas ringi? B. A. Paris sai tuntuks rekordeid purustanud debüütpõnevikuga „Suletud uste taga“, mida on ainuüksi tema kodumaal Suurbritannias müüdud üle miljoni eksemplari. Tema raamatuid tõlgitakse enam kui 40 keelde ja „Terapeut“ on Parise viies romaan. „Kõhedust tekitav saladus … Pinev ja kaasahaarav.“ – Louise Candlish „Võrratu valede rägastik.“ – Jane Corry

Ma tõesti nautisin seda raamatut, sellel oli nii palju keerdkäike ja pöördeid. B.A. Pariis läheb aina paremaks ja paremaks. Ma loodan, et teda kindlasti veel tõlgitakse. Ta suudab luua maalima, kus kõik pole päris nii nagu paista võib. Selles veendusin ma juba siis, kui ma tema varemalt Eesti keelde tõlgitud raamatuid lugesin.

Selles loos on peategelaseks Alice ja Leo, kes kolivad Londoni peenesse elurajooni äsja renoveeritud ruumikasse majja, pealtnäha tundub, et nende unistus on täitunud. Viimaks saavad nad rajada endale ühise kodu ja elada koos tõelise paarina. Kuid ootamatult paljastub tõde maja kohta. Kas Alice suudab seal edasi elada? Mis saab tema ja Leo vahelisest suhtest? Mis juhtus kaks aastat tagasi selles samas majas? Miks naabrid sellest ei räägi ja kõik polegi nii täiuslik nagu esmapilgul paista võib.

Kohati oli lugu nii pingeline, et võttis lausa õhku ahmima. Ma püüdsin mitu päeva seda raamatut endal peast välja saada ja kartsin juba et tekib lugemisblokk. Kuid nüüd sellest kirjutades tuleb taaskord kõik meelde ja minu jaoks oli tegemist väga põneva looga. Mulle meeldivad selle autori raamatud ja kindlasti loen veel kui tõlgitakse.

Mulle meeldis, et pinget kruviti pidevalt juurde ja siis oli vapustavalt kõva lõppakord. Ei osanud aimatagi, et just see tegelane võiks kõiges süüdi olla.

Keda kõnetab see arvustus, siis kindlasti lugege.

Hirmus Henry rokib(2018)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

4. Autor on olnud LV kokkuvõttes nr 1

Hirmus Henry rokib(2018)(112lk)

Autor: Francesca Simon

Kirjastus: Egmont Estonia

Tutvustus

Hirmus Henry rokib – “Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus satub täiesti valele kontserdile, teeb Henry asja Peteri tuppa, osaleb tahtmatult Margareti pidžaama-peol ja kirjutab oma elulugu. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus …

Hirmus Henry tembutab taas. Seekord on tal ikka väga riukalikud plaanid nii oma venna Peteriga kui ka teiste tegelastega. Ta otsustab kuulata oma kõhuhäält ja teha kurja seal, kus seda kõige vähem üldse oodatakse. Muidugi viimases loos rokib ta ikka täiega.

Selle poisi tempe lugedes juba igav ei hakka ja elasin talle väga kaasa. Ta on üks selliseid poisse, kes teeb seda mis talle meeldib ja vanemate keelamine teeb asja veel hullemaks. Eks ta on üks Hirmus, hirmus poiss. Kuid tema lugusid on lausa lust lugeda ja temaga koos tembutamine käis tänase päeva juurde.

Soovitan teistelegi, kes tema lugusid varem lugenud pole, kuid kes otsivad muude lugemiste vahele midagi kerget ja lõbusat.

Hobune, kes kaotas prillid ära(1983)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

2. LV tarkade klubi soovitab

Hobune, kes kaotas prillid ära(1983)(136lk)

Autor: Hannu Mäkelä

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Kaasaja soome kirjaniku lasteraamat, mis muhedas toonis räägib väliselt kentsaka loomaloo varjus targalt ja südamlikult inimeste maailmast.

Loo peategelane on hobune, kes on seni elatunud hobuselehtedele hobuseraamatute arvustuste kirjutamise tasust, kuid kaotab ühel päeval prillid ega saa senist elu jätkata. Ta otsustab minna laia maailma õnne otsima.
Kellega ta seal kohtub ja milliseks kujuneb vahva reis, seda lugege kallid sõbrad ise!

Loole annavad kindlasti värvi ka pildid, mis on nii lõbusad ja kutsuvad lausa lugema. Mulle väga meeldis ja nautisin lugemist väga. Nagu ka mainisin, siis vihmase ilmaga loen just lasteraamatuid, et meel ei oleks kurb. Siis kaob tusatuju ja päev võib rõõmsalt alata.

Kindlasti soovitan ka teistele!

Lohe ZOG(2014)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

1. Raamat, mida soovitab meesterahvas

Lohe ZOG(2014)(32lk)

Autor: Julia Donaldson

Kirjastus: Draakon & Kuu

Tutvustus

Ammu ennemuistsel aal proua Lohel oli kool.
Tema õpetused olid loherahva elu sool.
Zog, see kõige suurem lohe, oli õige usin.
Kuldset tähte himustas ja pingutas ja pusis.
Esimese aasta plaanis olid lennutunnid.
“Üles!” ütles proua Lohe. “Teid nüüd tagant sunnin!
Mis olen ette näidanud, nüüd harjutage palun.
Teist saavad profilendurid, kui käes on paras vanus!”
Siis harjutama asus Zog. Tal paras hoog ja õige suund,
Ta liugles, tegi sõlmigi . . . ja põrkas vastu puud.
Lohe Zog on kooli kõige tragim õpilane. Kuid tal veab alailma viltu: küll ta lendab vastu puud, küll paneb oma tiiva põlema. Kas tal üldse õnnestubki õpetajalt kuldne täht saada? Vaimukad
värsid ja lõbusad pildid armastatud “GRÜHVLI” autoritelt Julia Donaldsonilt ja Axel Schefflerilt.

Lugu vahvast lohest nimega Zog, kes on küll kooli kõige tublim õpilane, kuid tal veab alailma viltu. Küll ta lendab vahest vastu puud ja mõni kord paneb ta ka oma tiiva põlema. Kas tal õnnestub üldse oma õpetajalt saada Kuldne täht? Mida ta kõike selleks tegema peab? Eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda raamatut loete.

Selline mõnus raamat, mida lugeda just vihmase ja kõleda ilmaga. Kui õue ei kutsu, siis on mõnus koos tassikese teega raamatute lugemist nautida. Igatahes mina nautisin selle raamatu lugemist ja julgen ka teistele soovitada.

Samuti aitäh soovitajale, kes seda raamatut grupis on tutvustanud ja lugemispisiku mulle edasi andnud. Vahel on tõesti vaja lugeda mõni lasteraamat, et tunda end taaskord väikse tüdrukuna, kellele ka siis meeldis väga lugeda.

Deemon mu silme all(2021)

Deemon mu silme all(2021)(228lk)

Autor: Ruth Rendell

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Arthur Johnson ei näe välja nagu mõrvarlik psühhopaat. Ta on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi osanud naistega rääkida. Aastatepikkune üksindus on väärastanud tema vaimu ja muutnud soovi naise armastuse ja austuse järele patoloogiliseks vajaduseks hoolikalt kontrollitud vägivalla järele. Arthuri maja keldris on ideaalne ohver, naine, keda saab mõrvata ikka ja jälle, naine, kes ootab teda igal õhtul …

Kui allkorrusele kolib noor psühholoogiadoktorant ja Arthuri mannekeen keldrist kaob, siis mida teeb mees, et rahuldada oma võimast vägivallahimu?

Romaanis, mille tegevus toimub Loode-Londoni väljamõeldud äärelinnas, on lahedaid vaatlusi ja irooniat, see puudutab 1970. aastate sotsiaalseid võtmeteemasid: seksismi, feminismi ja rassismi.

„Deemon mu silme all“ on kriminaalromaan, mille eest Ruth Rendell võitis 1976. aastal esimese oma kuuest Kuldse pistoda auhinnast. See on kummitav sissevaade patoloogilise kurjategija maailma.

Kui ma nägin seda raamatut uute raamatute nimekirjas, siis sisututvustust lugedes, teadsin et tahan seda raamatut lugeda. Nüüd olles selle läbi lugenud olen lausa šokis. Midagi sellist pole ma vist ammu lugenud. Autor on loonud sellise tegelase, kelle puhul pealtnäha ei arvaks kunagi, et tegemist võiks olla mõrvarliku psühhopaadiga.

Peategelane on Arthur Johnson, kes on viisaka käitumisega keskealine mees, kes pole kunagi naistega hästi läbi saanud ega osanud nendega ka suhelda. Ta on elanud aastaid üksinda, peale seda kui tema tädi ootamatult suri. Ta ei tea mis on armastus ja kuidas seda naistega jagada. Majas, kus ta elab on kelder, kus ootab teda igal õhtul ohver, kelle kallal ta vägivallatseb.

Samal ajal kolib sinna majja uus üüriline Anthony, kes on noor psühholoogiadoktorant, ta on samuti üks omapärane isiksus ja tema uurimistöö hõlmab just selliseid inimesi nagu seda on Arthur.

Kas tõesti pärast kõiki neid aastaid paljastub Arthuri pale? Kas tema teod saavad õiglase karistuse? Kuidas ta plaanib peale mannekeeni kadumist oma tunge rahuldada?

Ma nautisin lugemist ja nii põnev oli kaevuda selliste inimeste maailma, kui seda oli Arthur. Nende igapäevaelu ja sisemised võitlused endaga. Super lugemine igatahes!

Ma soovitan kindlasti lugeda. Üks markantsemaid raamatuid, mida olen viimasel ajal lugenud. Tore, et selle raamatu endale lugemisse valisin.

Tuisus eksinud(2019)

Tuisus eksinud(2019)(120lk)

Autor: Holly Webb

Kirjastus: Ersen

Tutvustus

Ella armastab oma kassipoega Tupsu ja muretseb sellepärast, et loomake võib uuesti kaotsi minna. Tups aga naudib õuevabadust, eriti lumesadu ja seda, et ta saab lumehelvestega mängida ning paljudes talvistes aedades avastusretkel käia.

Ühtäkki aga algab tuisk ja Tups ei leia enam koduteed.

Kas Ella saab oma kassipoja veel tagasi?

Lugu kiisukesest nimega Tups, kellele meeldib nagu kassipoegadele ikka väga mängida ja hullata. Kui pere ostab majauksele kassiluugi, otsustab Tups minna seiklema. On talv ja lumesadu muutub iga minutiga järjest tihedamaks. Kiisuke ei suuda enam koduteed leida ja otsustab otsida endale kohta, kus lume eest sooja saada . Kas ta suudab enne leida sooja koha kuhu minna või juhtub temaga midagi halba? Kas Ella saab on kiisukese veel tagasi?

Ella armastab oma kiisukest väga. Kui ta märkab, et Tups pole veel teda tervitama tulnud hakkab ta looma pärast muretsema ja koos vanematega teda otsima. Nii mõnus lugemine oli, et lugemine kulges lausa lennates. Midagi nendes lugudes on mis mind võluvad ja endaga kaasa meelitavad.

Kellele samuti meeldivad loomalood, siis lugege kindlasti!

Päästetud kassipoeg(2020)

Päästetud kassipoeg(2020)(128lk)

Autor: Holly Webb

Kirjastus: Ersen

Tutvustus

“Edie ja tema sõbratar Layla on teel koolist koju, kui leiavad okastraadi külge takerdunud pisitillukese punakollase kassipoja. Kassipoeg näeb nõrk välja ning traat on ta käpale haava tekitanud. Seetõttu viivad tüdrukud ta ruttu koju Edie loomaarstist emale näha.

Edie ema pole kindel, kas pisike kassipoeg üldse ellu jääb, sest loomake on liiga väike, et ilma emata hakkama saada, ning vajab ööpäev läbi lutipudelist toitmist. Aga Edie on kindlalt otsustanud Traadiku terveks ravida ning välja uurida, mis juhtus pesakonna ülejäänud kassipoegade ja nende emaga. Mis siis, kui nemadki on ohus?”

Lugu kassipojast, kelle päästavad kaks koolilast ja kiisu nimeks saab Traadik, kuna ta oli õnnetult end okastraadiga vigastanud. Edie on üks neist tüdrukutest, kes viib kiisukese koju, et tema loomaarstist ema saaks ta läbi vaadata ja tema elu päästa. Kas nad suudavad seda? Kas kiisuke jääb ellu ja hakkab elama koos Ediega, eks neile küsimustele saate vastused kui ise seda lugu loete!

Oh, see oli nii südamlik lugu, nagu ka eelnevad selle autori raamatud. Tegemist on küll lasteraamatutega, kuid ka neid on mõnus vahepeal lugeda. Ma naudin loomalugude lugemist ja ka see raamat pole minu puhul mingi erand.

Eks nende lugude südamlikkus ja headus, tekitavad ka endas sellise sooja tunde ja neid lugeda on lausa lust. Kes soovib samuti neid lugusid ise ka lugeda, siis tehke seda kindlasti.

Soovitan kindlasti!

Plehkupannud kutsikas Nöps(2020)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Plehkupannud kutsikas Nöps(2020)(128lk)

Autor: Holly Webb

Kirjastus: Ersen

Tutvustus

“Sophie näeb sageli vanahärra Jenkinsit labradorikutsikas Nöpsiga jalutamas ja soovib, et temalgi oleks just selline koer. Nöps armastab õues olla ja jookseb alatasa minema, kuigi teab, et ei tohi.

Ühel päeval leiab Sophie Nöpsi üksinda tänavalt. Ta arvab, et kutsikas on jälle plehku pannud, aga seekord pole Nöps mängutujus – kodus on midagi väga valesti, aga kuidas sellest Sophiele teada anda…?”

Südamlik lugu koeratüdrukust nimega Nöps, kes on pisike labradorikutsikas. Ta elab koos vanahärra Jenkinsiga, kuid kutsa on nii energiline, et satub alatasa pahandustesse. Naabritüdruk Sophie on kogu elu endale koera tahtnud. Ta sõbruneb kutsikaga ja kui härra Jenkins satub haiglasse, siis võtab Martinite pere koera senikaua enda juurde hoiule.

Kas tüdruk saab Nöpsi tõesti endale või peab ta taaskord tema vanasse koju tagasi viima? Kas koerake suudab üldse pärast Sophie juures elamist enam vana eluga kohaneda?

Nii armas lugu oli, et see jääb kindlasti kauaks ajaks meelde. Naudin selliste lugude lugemist, see on kui palsam hingele. Nii südamlikult kirjutatud lugu toob silma isegi pisara.

Kuigi on tegu lasteraamatuga, siis meeldis see lugu mullegi väga ja kindlasti soovitan ka neile, kel lapsed kodus, et ka nemad saaksid neist vahvatest loomalugudest osa.

Soovitan teistelegi!