Molli ja maailma äär(Molli sarja 3.raamat)(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

16. Teos kirjanikult, keda tahaksid isiklikult tunda

Molli ja maailma äär(Molli sarja 3.raamat)(2020)(32lk)

Autor: Katri Kirkkopelto

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“Molli maailma kuulub tema oma tuttav maja ja aed ja kivimüür, mis eraldab aeda Suurest Metsast. Aga viimasel ajal on Molli sageli unustanud end müüri taga sinavat metsa vaatama. Ta tunneb ennast veidralt: varvastel on kõdi ja ka saba vehkleb hullupööra. Mollil on reisipalavik! Väikese Sisu julgustusel lahkub Molli esimest korda koduõuelt. Seikluseks läheb vaja karvavõrd julgust, sabajagu südikust ja tarku jalgu, kes leiavad alati tee tagasi koju.

Armastatud Molli uus seiklus räägib loo sõprusest, koduigatsusest ja julgusest astuda väljapoole kodu turvalisi piire.”

See on ka viimane lugu ja mul on pisut kahjugi, et nii ruttu need raamatud läbi said. Nii südamlikke ja soojust täis lugusid polegi vist peale Jaapani kirjaniku raamatu lugemist sel kuul lugenud.

Molli on nii vahva ja nunnu tegelane, et tema tegemistest võikski lugema jääda. Muidugi ka tema sõbrake Väike Sisu. Seekord otsustab aga Molli minna reisile. KUHU? Mis teda küll seal ees ootab? Eks seda ikka saate teada siis, kui isegi seda raamatut loete.

Ma nautisin nende lugude lugemist ja nüüd mõtlesin siin, et nii vahva oleks ka autorit lähemalt tundma õppida. Eks tal on veelgi raamatuid, kuid kahjuks neid Eesti keeles pole. Ju siis tuleb Soome keel ka ära õppida. Ainult ei tea, kust neid siis osta saaks 😀

Igatahes taaskord mõnus lugemine ja nautisin väga. Soovitan teistelegi.

Molli ja isevärki olevus(Molli sarja 2.raamat)(2019)

Lugemiseväljakutse 2021

30. Varasematest väljakutsetest kripeldama jäänud teema(2018 LV)

Molli ja isevärki olevus(Molli sarja 2.raamat)(2019)(40lk)

Autor: Katri Kirkkopelto

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“Molli aeda on ilmunud midagi imelikku. Suured jalajäljed – või õigupoolest tohutu suured!
Kes need küll sinna on jätnud? Kas see keegi on ohtlik?

Isevärki olevuse saladust lahendades arutavad Molli ja Väike Sisu hirmu, julguse ja eelarvamuste üle.
Nende sõprus pannakse proovile. Kas Molli aias jagub ruumi kõigile kolmele?

See on ilus lugu sõprusest, armastusest ja teistest erinemisest.”

Seekordne lugu õpetab sind kui lugejat oma lähedasi ja sõpru armastama. Eks meil kõigil on erimeelsusi ja tülisid, kuid lõpuks ikka lepime ja leiame, et tüli oli lihtsalt nii tühja asja pärast. Eks tulebki aktsepteerida, et inimesed on erinevad ja alati võib olla rohkem sõpru, kui üks.

Selles loos on juba Mollil üks pisike sõbrake nimega Väike Sisu, kes on nii südamlik ja hea tegelane, et nad sobivad kokku nagu valatult. Ma nautisin nende lugude lugemist ja ma ei kahetse, et seda tegin. Võib-olla seda, et niikaua võttis aega enne kui nendeni jõudsin.

Nauditav lugemine ja usun, et loen ka neid raamatuid oma lastele. Soovitan kõigile, kes on vähegi huvitatud lasteraamatute lugemisest. Kindlasti üks lemmikumaid tegelasi, kellest olen lugenud.

Molli(Molli sarja 1.raamat)(2014)

Lugemiseväljakutse 2021

12. Sinu lemmik Lugemise väljakutse 2019 teemade hulgast

Molli(Molli sarja 1.raamat)(2014)(44lk)

Autor: Katri Kirkkopelto

Kirjastus: Helios

Tutvustus

Molli on väike olevus, kellel on suur unistus. Ta tahaks endale sõpra. Sõpra, kellega võiks saladusi vahetada, heast meelest nurruda, vaikust kuulata või vahel hoopis kärtsu ja mürtsu teha.

Ühel päeval keeratakse Molli maailm pahupidi, kui Väike Sisu ta uksele koputab…

Molli on just selline pisike olevus, kes endalgi kuskil toakeses võiks elada. Ta on vahva tegelane ja tal on suur unistus. Milline? Eks seda lugege ise! Mulle meeldis see lugu väga ja tahtsin juba ammu seda lugude sarja lugeda aga polnud mahti. Sel kuul ma igatahes selle vea parandan ja oma arvamuse neist raamatutest ka teieni toon.

Nii vahva ja südamlik lugu, et nautisin selle loo lugemist väga. Selles loos oli see kübeke, mis mind võlus ja kindlasti jätkan selle sarja edasi lugemist. Kindlasti sobib ka lastele ette lugemiseks ja eks ta rohkem lastele mõeldud ongi. Kuid mullegi meeldivad lasteraamatud ja niimoodi ma ta raamatukogust koju tõin.

Soovitan kindlasti ka teistele, kes pole seda sarja veel enda või laste jaoks avastanud. Usun, et te ei pea kahetsema.

Suur maalritöö(2008)

Lugemiseväljakutse 2021

27. Raamat, milles on tegelaseks maaler, kunstnik, sisekujundaja

Suur maalritöö(2008)(35lk)

Autor: Ellen Niit

Kirjastus: Elmatar

Tutvustus

Kord õige ammu, kullapai,
kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata.

Aegumatu luuletus koos aegumatute piltidega. Seekord päris esimese trüki jaoks joonistatud illustratsioonidega, mille alusel on loodud ka A Film Eesti poolt väärtuslik film.

Mind viis selle raamatu lugemine taaskord lapsepõlve radadele, olin siis alles päris pisike, nii 4-5 aastane ja mäletan hästi, et just vanaisa oli see, kes mulle raamatuid ette luges. Üks raamatutest oligi see. Oh, milline hea mälestus on see. Need koos veedetud õhtud enne magama minekut on veel tänaselgi päeval nii selgelt meeles. Igatsen neid aegu ikka, mis siis, et olen juba suur tüdruk. Vanaisa oli minu jaoks kõik.

Tegemist on väärt raamatuga, mida ka enda lastele tulevikus ette lugeda. Vahva lugemine maalrimehest, kes aitab linnarahvast, kes on oma rõõmsad värvid kuhugi ära kaotanud. Kindlasti üks väärt lugemine ja ma usun, et loen veelgi lasteraamatuid.

Need on kui omamoodi teraapia, mis aitavad argimured unustada ja sukelduda põnevasse maailma, kust imelikul kombel olid kõik värvid kuhugi kadunud. Kuid ärge muretsege, appi tõttab vahva maalrimees, kes kõik taaskord heaks ja värviliseks teeb.

Nautisin seda lugemist väga ja usun, et soovitan teistelegi. Üks parimaid lugemisi sel kuul!

Koertepark(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

2.Läti, Leedu või Soome autori raamat

Koertepark(2020)(376lk)

Autor: Sofi Oksanen

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.
„Koertepark” on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.
„Sofi Oksasest on kiiresti saanud üks olulisemaid hääli postkommunistlikus maailmas.” – The Economist

Oksanen viis mind taaskord maailma, kus valitseb ühelt poolt karm ebaõiglus ja teisalt on teemaks surrogaatemadus ja õigustest ilma jäetud doonorid.

Minu jaoks oli see lugu lojaalsusest ja armastusest, aga ka traagiline lugu lapsed kaotanud naistest ja muidugi valetamisel on selles loos igatahes liiga palju võimu. Mulle on senimaani selle autori raamatud meeldinud ja kui midagi temalt uut ilmub, siis tean, et loen seda, ilma et ma sisukirjeldust oleksin üldse lugenud. Nii läks ka seekord. Üllatavalt karm lugu, kuid siiski oli ka loos rõõmsaid hetki, kuid siiski ka kurbust.

Mulle meeldis see lugu, mis siis et temaatika oli valus aga kindlasti vajas kajastamist. Tema raamatud ongi selliseid, mis kas sind rabavad või tunned neid lugedes igavust ja vastumeelsust. Ma ei saa küll öelda, et ma olen tema suur fänn, aga pisike koht on tal küll minu lugejasüdames.

Lugu ise pendeldab nii tänapäeva Helsinkis kuid räägib ka loo Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist ning elust ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Eks lugu võib küll algul tunduda ootamatult raske lugemine, siis mida edasi seda põnevamaks muutus ja ma nautisin lugemist väga. Kõike seda tänu Mybooki rakendusele, kuna hetkel raamatukogus käimine on mul piiratud.

Soovitan teistelegi, kes on varem selle autori raamatuid lugenud ja nende lugemist ka nautinud. Muidugi sobib ka raamat ka sellisele lugejale, kes ei ole varem sellest autorist midagi kuulnud.

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Loomade mõistatus(Mida nad mõtlevad, mida nad tunnevad)(2018)(338lk)

Autor: Karsten Brensing

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Putukad, kes kasutavad tööriistu; kalad, kellel on oma kultuur; delfiinid, kes kutsuvad üksteist nimepidi; elevandid, kes matavad oma surnuid; loomad, kes käituvad ausalt või valetavad tahtlikult; loomad, kes ravivad end antibiootikumidega või lasevad meil, inimestel, endi heaks töötada. Mida loomad mõtlevad, mida suudavad tunda, millised on nende häälikud, suguelu, abstraktne mõtlemine või nende moodi vaimuhaigus?

Karsten Brensing (snd 1967) on saksa merebioloog ja käitumisteadlane, kes on tegelenud mh delfiinide ja vaalade uurimise ning kaitsega. Ta on kirjutanud mitmeid populaarseid raamatuid loomade elust.

Otsustasin seekord selles lugemiseväljakutses valida jaanuari kuu raamatuks midagi teaduse alalt. Nägin seda raamatut albumis ja lugedes sisututvustust, teadsin, et just sellega raamatuga ma seda väljakutset alustangi. Nagu mainitud sai siis sel kuul lugesin teadust, eks siis järgmisel kuul midagi ajalooga seonduvat.

Mind on alati loomadega seotud raamatud paelunud ja ka see raamat pole mingi erand. Kuigi autor oli minu jaoks tundmatu, olen alati otsinud aega, et selle sarja raamatuid lugeda ja nüüd see ka õnnestus.

Lugu oli minu jaoks väga põnev ja erinevaid uusi fakte loomade kohta sain nüüd kindlasti juurde. Eks nende mõtlemine ja loogika on üks põnevamaid. Võin öelda, et nautisin lugemist ja tänan seda inimest, kes selle väljakutse albumis seda raamatut soovitas.

Mulle meeldis see raamat ja usun, et leian veel aega, et seda sarja lugeda. Nendes lugudes on see miski, mis mind paelus ja muudkui lugesin ja lugesin. Igatahes nauditav lugemine krimkade vahele. Nüüd mõtlengi, milline võiks olla järgmine raamat sellest sarjast? Kas kellelgi on mõtteid??

Soovitan teistelegi!

Tuhande tähe saar(2020)

Lugemiseväljakutse 2021: 12 ust

Jaanuar- Raamat, kus lapsed satuvad fantaasiamaailma seiklustesse.

Tuhande tähe saar(2020)(245lk)

Autor: Emma Karinsdotter

Kirjastus: Varrak

Tutvustus

11-aastane Tigris on peaaegu kogu oma elu isaga kahekesi elanud. Isa ja tütar kolivad uude, väiksemasse korterisse ja Tigris leiab muude asjade hulgast kummalise kasti, mille peal on tema ema nimi. Kas see on võlukast? Tigris poeb sinna sisse ja jääb magama … ning ärkab hoopis teises maailmas! Ta pole kunagi varem näinud midagi säärast nagu Tuhande Tähe saar. Seal on Ariann oma lauludega, tähekivid ja Leo oma pilvelammastega. Ja mis kõige parem – seal kuskil peab olema Tigrise ema! Ent saarel on ka Vari ja nüüd on see hakanud kustutama taevast tähti, mis saarele elu annavad. Seal on ka eluohtlik Kivistunud mets, kuhu Tigrise ema kadus … „Tuhande Tähe saar” on seikluslik ja põnev, aga ka liigutav lugu sõprusest ja igatsusest. Emma Karinsdotteri südamlik fantaasia tuletab meelde Astrid Lindgreni „Vendade Lõvisüdamete” ja „Mio, mu Mio” imelist maailma.

See lugu räägib meile 11-aastasest Tigrisest, kes satub temale täiesti tundmatu puukastiga põnevatesse seiklustesse. Seda kohta kutsutakse Tuhande tähe saareks. Sealsed seiklused on nii põnevad ja kaasahaaravad, et unistasin isegi sinna sattumisest. Küll see oleks alles lahe!

Tigris on palju läbi elanud ja peab lahendama raske ülesande, kas ta saab sellega hakkama, või juhtub hoopis midagi väga-väga halba. Seda lugege kallid sõbrad ise! Ma nautisin seda lugemist väga ja selliseid seikluslikke lugusid võiksin isegi rohkem lugeda. Nii, et kes teab mõnda andke aga soovitusi!

Tigris on just kõike seda, kes üks peategelane peab olema, vapper aga samas ka õrn ja hoolitsev tüdruk, kes tahab, et kõik nende uues elus läheks hästi. Minult saab igatahes see lugu viis tärni ja ma loodan, et leian veel midagi sama kaasahaaravat, kui oli see lugu.

Minu jaoks on tegemist täiesti tundmatu autoriga, aga eks kui midagi peaks veel temalt Eesti keeles ilmuma, siis kindlasti loen. Nii ladus ja seikluslik lugu, et unustasin isegi vahepeal tavapäraseid argitoimetusi teha.

Soovitan teistelegi ja usun, et te ei pea pettuma!

Minu fantaasiamaailma loomakeseks on konndraakon, kes iga päevaselt mulle õlalt erinevaid soovitusi sosistab.

Rändava kassi kroonikad(2019)

Jaapani kirjanduse väljakutse 2021

Rändava kassi kroonikad(2019)(224lk)

Autor: Hiro Arikawa

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

See poeetiline, haruldase õrnuse ja huumoriga kirjutatud lugu, mis leiab aset Jaapani vahelduvate aastaaegade taustal, pakub põnevust ja jutustab kaasahaaravalt kõikvõimalikest elus ette tulevatest ootamatutest olukordadest ja juhtumistest. See räägib sõpruse ja üksinduse väärtusest ja äratundmisest, millal võtta ja millal anda.

„Rändava kassi kroonikate“ sõnum on, et iga armastusest kantud tegu – olgu see siis kuitahes tilluke – võib muuta meie elu. See liigutav lugu on puudutanud tuhandeid lugejaid üle kogu maailma. 

Lugu hulkuvast kassist nimega Nana, kes saatuse tahtel satub elama Satoru juurde. Tegemist on nii südamliku ja armsa looga, kuigi eks selles loos on ka omajagu kurbust. Nende reis otsides Nanale uut peremeest, viib meid kui lugejaid aega, kus on nii kurbust kui ka rõõme.

Ma nautisin väga selle raamatu lugemist ja kindlasti jääb see ka mulle pikaks ajaks meelde. Oh, isegi nutsin seda raamatut lugedes. Nii hinge läks lihtsalt. Lugu on nii liigutav ja armas, et raske oli selle lugemist lõpetada.

Ma soovitan seda raamatut kindlasti lugeda. Lihtsalt juba sellepärast, et see on tõepoolest väga ilus ja hooliv lugu. Kuna ma pole eriti Jaapani autoreid lugenud, siis usun, et olen paljustki ilma jäänud. Nüüd võtan kindlasti suuna ka sinna poole ja avastan veel ja veel.

See on ka lugusid, mis kindlasti mulle sel aastal ereda tähena meelde jääb. Nagu autor on öelnud, et iga armastusest kantud tegu, olgu see siis kui tahes tilluke, võib muuta meie elu. Mina tundsin, et see lugu muutis ka mind ja seda kõike heas mõttes.

Kindlasti jätkan Jaapani autorite avastamist. Algus igatahes on palju tõotav, seega ootan huviga, mis järgmine kuu mulle toob.

Postkast nr 4(2019)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Eesti autori krimka

Postkast nr 4(2019)(200lk)

Autor: Eha Veem

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Eha Veemi esimesest krimiloost „Leskede klubi. Armulauamõrv” (ilmunud 2018) tuntud õed Lilleväljad, kohtunik Berklund, Saima, Rolf ja Emma saavad jaanitule küll ilusti ära peetud, aga järgmisel päeval kallab nagu oavarrest ja loodetud rahulikust õngitsemisest Kortsjärvel ei paista midagi välja tulevat. Selle asemel tuleb asuda lahendama järjekordset mõrvajuhtumit, kus seekord ei piisa Leskede klubi bridžimängus treenitud mõistusest. Vaja on ka head füüsilist vormi. 

Kuna esimene osa meeldis mulle väga, siis otsustasin lugeda seda sarja edasi. Ma ei kahetse seda üldse. Kindlasti tahan seda sarja ka oma kodu riiulisse ja usun, et väärib ka taaskord lugemist.

Ka seekordne lugu oli nauditav ja süngelt kriminaalne. Tundus olevat natuke Agatha Christilik. Selline aeglane kulgemine ja siis ootamatult võtab kõik hoopis teistsuguse pöörde ja süüdlaseks osutub just see, keda sa kõige vähem oskad kahtlustada. Pinge ja põnevus oli alati õhus, ükskõik, mis seal ka ei juhtunud.

Seekordses loos satume Kortsjärvele, kus toimub jaanipäevapidu. Leskede Klubi ei oska aimatagi, mis neid seal järgnevatel päevadel ees ootab. Kui ootamatult satutakse mõrvajuhtumit uurima, siis ei suuda klubilised ka sellest eemale jääda ja asuvad omal käel asja uurima.

Eks klubiliikmed on kõik erineva karakteriga ja nende tegemisi on nii nauditav jälgida, korraks tundus, et olen isegi seal neile abiks ja aitan uurimisele kaasa. Kindlasti jätkan sarja lugemist, kohe kui mõni osa raamatukogus on saadaval.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole!

Üks teise järel(2020)

Krimikirjanduse väljakutse 2021

*Raamat, kus kurjategijaks on naine

Üks teise järel(2020)(358lk)

Autor: Ruth Ware

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

Üleilmsete menukite „Luku taga” ja „Pimedas, pimedas metsas” autor on saanud valmis järjekordse põneviku, mille tegevus toimub sedapuhku kõrgel lumistes mägedes.

Jääda lumevangi luksuslikku rustikalsesse suusamajja kõrgel Prantsuse Alpides ei paista olevat maailma suurim probleem, eriti siis, kui majast avaneb hingemattev vaade, kokk ja majapidajanna osutavad täisteenindust, õdus kaminatuli annab sooja ja kaaslased pakuvad seltsi. Kui seltskond ei koosne just kaheksast kolleegist … kel kõigil on midagi võita, midagi kaotada ja midagi varjata.

Kui Londoni trendika idufirma Snoopi omanikud korraldavad tiimile nädalase reisi Prantsuse Alpidesse, algab see nagu tavaline firmapuhkus: PowerPointi esitlused ja strateegiakoosolekud vahelduvad kohustusliku lustimisega suusanõlvadel. Aga niipea, kui üks aktsionäridest surub päevakavasse kasuliku, kuid vastuolulise väljaostuettepaneku, hakkavad pinna all pinged kuhjuma ja lojaalsus pannakse proovile. Majasisest tormi ei saa väljas toimuvaga siiski võrrelda ja hävitav laviin lõikab seltskonna ära igasugusest kontaktivõimalusest välismaailmaga. Ja mis veel hullem – üks snooper ei jõua enne laviini puhkemist suusamäelt tagasi.

Tunnid mööduvad, ilma et päästjatest märkigi oleks, paanika kasvab, maja muutub üha külmemaks ja seltskond kahaneb … ükshaaval.

Taaskord üks mõnus lumine lugemine ja seda kõike oma lemmikautorilt. Oi ma ootasin seda raamatut kaua. Kohe kui see ilmus, teadsin, et tahan seda väga lugeda. Nüüd, kui raamat loetud, siis kindlasti jätkan ka teiste tema varem ilmunud raamatute lugemist. Ta väärib seda, et olla minu lemmikkirjanik.

Mulle on alati meeldinud lood, kus oma osa on ka loodusjõul. Seekord siis lumelaviin mägedes, mida on ikka väga võimsalt kirjeldatud. Kuna akna taga on meilgi paks lumi, siis sobis see lugemine mulle väga hästi. Tekkis kohe selline tunne, et olen isegi seal ja püüan leida lahendust.

See lugu oli ühelt poolt nii lumiselt karge ja külm, teisalt aga pingest ja adrenaliinist särisev mõrvalugu. Kordagi ei tekkinud tunnet, et tean kes on süüdlane ja muudkui nuputasin lugedes edasi.

Võib-olla on see minu kiiks, aga mulle meeldivad sellised lood, kus pinget kruvitakse ja tõde selgub, siis kui on selleks õige aeg.

Selles pingelises loos kohtume trendika idufirma Snoopi omanike ja töötajatega. Muidugi toimub kõik parajalt lumises ja karges Prantsuse Alpides asuvas suusamajas, kuhu seltskond ka oma puhkust veetma asub. Lisaks erinevatele firmat puudutavate koosolekutele, leiavad nad ka aega suusatamiseks, kuid nad ei oska ette aimatagi, mis neid ees ootab.

Kogu loo jooksul kahtlustasin küll üht, küll teist tegelast, kuid ikkagi osutus süüdlaseks see, keda kõige vähem oskasin üldse kahtlustada. Nautisin lugemist väga ja kindlasti jääb see raamat minu koduriiulisse, teiste selle kirjanike raamatute sekka.

Igatahes on tegemist mõnusa karge ja pingelise lugemisega, mis mindki sündmuste arenedes õhku ahmima pani. Soovitan teistelegi, kes veel seda raamatut pole lugenud. Muidugi maitsed on erinevad ja kõigile ei pruugi see raamat sobida.

Kaunist õhtut kõigile!