Reisid Lõuna-Aafrikas(1961)

Reis ümber maailma 2022

Jaanuar: Palmi all. Koht, kus käiakse rannapuhkusel. Mis/kes sulle seoses selle paigaga seostub?

Reisid Lõuna-Aafrikas(1961)(456lk)

Autor: David Livingstone

Kirjastus: Eesti Riiklik kirjastus

Tutvustus

Tuntud šoti maadeavastaja ja misjonäri David Livingstone’i (1813-1873) reisikirjad ta Aafrika-reisidest.

See on minu esimene tutvus selle sarjaga. Polegi varem midagi sarjast Maailm ja Mõnda lugenud. Kindlasti plaanin jätkata lugemist, kuna avastasin, et koduriiulil on veel mõned huvitavad osad, mida võiks lugeda.

Seekord siis seiklesin koos autoriga Lõuna-Aafrikas. See oli nii värvikirev lugemine, et muudkui lugesin ja lugesin. Leheküljed läksid kui lennates. Palju erinevaid loomi ja põnevaid seiklusi kohalike seltsis. Muidugi oli Livingstone eesmärgiks ka geograafilised ja botaanilised avastused, millest saab samuti raamatust lugeda.

Isegi tahaksin kunagi sel põneval maal ära käia ja kõike oma silmaga ka näha. Millal, eks seda näitab aeg.

Minu jaoks oli igati nauditav lugemine ja usun, et on ka väärt lugemine teistele. Kindlasti tehke seda.

Jagatud saladused(2019)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JAANUAR: Mine raamatukogus oma lemmikosakonda ja vali raamat, mis algab sõnaga Ja või Ja…

Jagatud saladused(2019)(316lk)

Autor: Agnes Kolga

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Äsja 18-aastaseks saanud Hannal on saladusi, mille avalikuks tulemine võib rikkuda kõik tema suhted. Täiesti juhuslikult lobiseb ta need uusaastaööl võhivõõrale koolikaaslasele välja.
Keegi teab nüüd, et Hanna perekond elab joodikust isa tõttu vaesuse piiril. Keegi võib nüüd kõigile rääkida, mis Hanna ja Kevini vahel eelmisel aastal tegelikult toimus.
Aga seda ei tohi mitte mingil juhul juhtuda.

Otsustasin taaskord noorteka kasuks. Lugu ise on suhteliselt kurb ja mõtlema panev. Kas tõesti võivad saladused rikkuda suhted teistega? Kuidas teha õigeid valikuid ja mitte neis pettuda? Mulle tundus, et see lugu oli pisut sisukam ja muidugi ka traagilisem. Eks see ole raamat lähisuhtevägivallast ja sellega kaasnevatest tagajärgedest.

Autorile kiitused, et ta ei ilustanud selle probleemi juures midagi ja kõik tundus olevat täpselt nii nagu võiks olla ka päriselt. Mina igatahes pole sellist vägivallavormi kunagi tunda saanud ja loodan, et seda ei juhtu kunagi.

Lugu Hannast, kes ei suuda kuidagi oma poiss-sõbrast Kevinist lahku minna, kuigi see suhe pole enam see, mis varem. Ka Kevin pole nõus Hannast loobuma ja otsib temaga koguaeg kontakti. Tüdruku kodune olukord on samuti keeruline ja eks seegi tõukab teda kohati Kevini juurde tagasi. Olles aastavahetuspeol räägib Hanna purjus peaga oma elust ühele võõrale poisile, kes avab tüdruku silmad, et ta näeks, mis tegelikult toimub. Igatahes saladusi selles loos jätkub ja nende ilmsiks tulek võib purustada kõik.

Täitsa hea lugemine oli ja sel kuul juba teine noortekas, mis on hoopis teistsuguse temaatikaga kui oli seda eelmine.

Soovitan teistelegi, kes ei karda selliseid tõsisemaid noortekaid ja kes huvitub samuti saladustest.

Võrumaa Keskraamatukogu ajalugu

Võrumaa Keskraamatukogu loodi 1909. aastal. Ajaleht “Hääl” kirjutas 20. märtsil 1909. a sellest järgmiselt: “Tänavuseks määras linn summad rahva raamatukogu hääks. Raamatukogu lugemise-toa ruumid on valmis, tellitavate ajalehtede ja raamatute nimekirja seatakse kokku ja 1. augustist 1909 algab uus maksuta rahvaraamatukogu linna eestvõttel ja kulul oma tegevust.”
Võru linna raamatukogu esimeseks raamatukoguhoidjaks oli Thomas Kõpp ja tema abiliseks Jenny Blum. Raamatukogu asus Võru Linnavalitsuse majas Jüri tänaval. Inventariraamatu andmetel osteti raamatukokku 1909. aastal raamatuid ja perioodikat 120 rubla eest.
1931. aastaks sisaldas Võru linna avalik raamatukogu 2960 köidet ning 1930/31 aruandeaasta jooksul laenati 286 lugeja poolt 5435 raamatut. Lugejate vaieldamatuks lemmikuks oli A. H. Tammsaare  “Tõde ja õigus”.
1935/36 tegevusaasta lõpul sisaldas raamatukogu 3447 raamatut, sellest ilukirjanduslikke teoseid 1968. Lugemislauda käis 16 ajalehte ja 14 ajakirja. Ligikaudu 5000 elanikuga Võru linn toetas oma avalikku raamatukogu 30 sendiga iga elaniku kohta.
1. augustil 1944 tähistasid nii linna raamatukogu kui selle juhataja Jenny Blum 35. tegevusaastat. Sellest tähelepanuväärsest faktist kirjutati sama päeva “Võrumaa Teatajas” järgmist: “Jenny Blum on täitnud oma ülesandeid hoolikalt ja kohusetruult, olles võitnud kõikide raamatusõprade poolehoiu”. Mõni päev hiljem hävis sõjategevuses linnavalitsuse hoone koos seal asunud raamatukoguga.
Sõjajärgsed aastad olid rasked, raamatukogu kolis mitu korda ja alles 1951. aastal saadi kodu aastani 1995 endises pastoraadihoones Tartu tänav 42. Juhataja oli tollases Võru Rajooniraamatukogus Liidia Saks, rändfondi juhataja Armilda Kanep ning lugemissaali juhataja Heli Paat. Raamatuid osteti põhiliselt raamatupoest, osaliselt telliti ka Tallinna Bibkollektorist. 1952. aastal koostati endise raamat-kataloogi asemel kaart-kataloog kõigi eestikeelste raamatute ja venekeelse ilukirjanduse kohta. Aastatel 1952–1968 oli raamatukogu juhataja Armilda Kanep.
Uue ürituse vormina võeti 1959. aastal kasutusele elav ajaleht, mille lehekülgedelt lugesid kultuurimaja sõnakunstnikud mitmesuguseid tekste, 1963. aastal aga tekitas lugejates suurt huvi teleri ühisvaatamine. 1960. aastal saadi raamatukogule ruume juurde, suureks edusammuks oli omaette sissekäiguga lugemissaal.
Tänu Eha Tillmanni (direktor aastatel 1968–1992) hoolele Võru vaimukultuuri edendamisel kujunesid 70ndad aastad väga paljude huvitavate kirjanikega kohtumise aastateks. Võru Rajooniraamatukogust sai 1971. aastal J. Smuuli nim Võru Rajooniraamatukogu ja 1974. aastal J. Smuuli nim Võru Keskraamatukogu. Aastatel 1989–1994 kandis raamatukogu Võru Keskraamatukogu nime. EV Kultuuriministri määrusega 1. novembrist 1994 täidab Võrumaa Keskraamatukogu maakonnaraamatukogu kohustusi.
1995. aastal tuli hüvasti jätta armsa koduga Tartu tänaval ja alustada järgmist eluetappi aktsiaseltsile “Elion” kuuluvas hoones Jüri tänav 54, kus alates 2003. aasta maist asub ka lasteosakond ja Avalik Internetipunkt.
Aastaid 1995–2004 võib raamatukogus lugeda automatiseerimise ajajärguks. Esimese rahvaraamatukoguna Eestis võeti 1995. aastal kasutusele automatiseeritud raamatukoguprogramm  “Kirjasto 3000”. Andmebaasi loomine algas 1996. aastal ja 1998. aastal alustati elektroonilist laenutust väliseesti ja vana raamatu osakonnas. 1999. aastal käivitus andmebaasi esimene  internetiversioon „ WEB- Raamatukogu“. 2004. aasta alguses võeti kasutusele uus ja kaasaegsem tarkvaraprogramm „RIKS“ ning  mais 2004 alustati elektroonilist laenutust kojulaenutuses. Tarkvara veebiversiooni „RIKSWEB“ abil on Võrumaa rahvaraamatukogude andmebaas internetis nähtav Võrumaa Keskraamatukogu koduleheküljel http://lib.werro.ee
Võrumaa Keskraamatukogul on 34 kohaline lugemissaal koos teatmekoguga.  Kojulaenutuses saavad lugejad kasutada avakogu. Raamatukogus on võimalik kuulata kohapeal ja ka koju laenutada CDsid ning heliraamatuid. Konverentsisaalis saab vaadata kunstinäitusi, siin toimuvad maakonna raamatukogutöötajate seminarid, kohtumised kirjanikega, raamatute esitlused, loengud ja muud üritused. Konverentsisaali on võimalik üürida.

Saagad(Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga)(2013)

Islandi kirjanduse väljakutse 2022

Jaanuar: Islandi saagad

Saagad(Hrafnkell Freysgoði saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga)(2013)(87lk)

Tõlkija: Mart Kuldkepp

Kirjastus: Kultuurileht

Tutvustus

Keskaegne Islandi saagakirjandus on Euroopa kultuuriloo üks omapärasemaid ja põnevamaid peatükke, mis ütleb midagi igale lugejale – otsigu ta neist elutarkust, seiklusi, ajalugu, müüte või meelelahutust.

Hrafnkeli saaga, mille tegevus toimub umbes aastatel 925–950, on kirja pandud ajavahemikus 1280–1350, ning Gunnlaugi saaga, mille tegevus leiab aset umbkaudu 990–1010, tõenäoliselt mõnevõrra varem, umbes aastatel 1270–1300.

Tänu sellele, et kavatsesin osaleda Islandiga seotud lugemiseväljakutses, siis viis mind tee Islandi saagadeni ja valisin just sellepärast selle raamatu, et mind huvitas väga Gunnlaugr Ussikeel. Ja ma ei pidanud pettuma.

Minu jaoks oli kindlasti põnevam Ussikeelega seotud saaga. Ma ei teagi miks aga lihtsalt nii oli. Nautisin lugemist väga ja olen tänulik, et selline temaatika kohe esimesena jaanuaris lugemiseks tuli.

Island on põnev maa ja nüüd kui loetud on ka üks neist saaga raamatutest, siis tahaksin veel ja veel. Mind nagu kisub miski nende poole.

Eks mõlemad saagad olid väga põnevad ja kui kord juba neisse sukelduda, siis on pärast pisut raske sealt taaskord välja saada.

Mulle igatahes meeldis ja usun, et sobib ka teistele lugemiseks.

Südame õige kuju(2020)

Noortekirjanduse väljakutse 2022

Jaanuar: Noorteromaan, mille valisid kaanepildi järgi.

Südame õige kuju(2020)(316lk)

Autor: Jenn Bennett

Kirjastus: Heli Kirjastus

Tutvustus

Beatrix Adams teab täpselt, kuidas veedab oma viimase suve enne abituuriumi. Kindlalt Da Vinci jälgedes sammudes on ta võtnud ette selle ainsa asja, mis annab talle muuseumi sponseeritud stipendiumikonkursil kindla eelise: ta peab joonistama lahatud surnukeha. Kuid haigla vabatahtliku kehaannetuse programmile ligi pääsemisega tegeledes jääb ta viimasest trammist maha ning kohtub poisiga, kes keerab kõik ta suveplaanid pea peale. Jack on võluv, kohutavalt ilus ning ilmselt San Francisco tuntuim ja tagaotsituim tänavakunstnik. Ööbussides ning katustel seigeldes saab Beatrix aimu Jacki tõelisest olemusest ning saladustest, mis teda nii muserdanud on. Kas saladuse varjud ähvardavad nende suhte rikkuda? Või on perekonna kapis peituvad luukered need, mis noored lahku viivad? 

Kuna ma ei ole pikka aega ühtegi noortekat lugenud, siis otsustasin sel aastal selles lugemiseväljakutses osaleda ja leida aega ka noortekate jaoks. Neid on nii palju ilmunud, kuid ma pole saanud neid üldse lugeda. Kuna sõbranna soovitas mulle seda raamatut, siis niimoodi ta minuni jõudiski. Mul polnud enam meeleski, et kunagi ammu selle raamatu raamatukogust laenutasin.

See on üks omamoodi lugu tüdrukust nimega Beatrix, kes soovib kogu hingest osaleda kunstialasel stipendiumikonkursil, mis on teadusalane ja tema kindel soov on joonistada lahatud surnukeha. Kahjuks ei ole tal üldsegi õnne ja ta on pettunud, et talle võimalust ei anta. Kuid, kas ta saab seal osaleda ja jõuab oma töö ette antud ajaks valmis?

Kuid ühel õhtul olles trammist maha jäänud, kohtub Beatrix ootamatult ühe kena poisiga, kellel on nii suur saladus, et selle paljastumine võib mõlema noore elu hukatusse paisata. Nende vahel on tunda särinat, kuid kas see on tõeline või vaid unistus? Kas saladus jääbki saladuseks või suudavad noored leida tee üksteiseni ja eluni, mis on neile mõlemale unistuseks?

Mulle meeldis lugu ja mõlemad tegelased olid just need, kes selles loos pididki olema. Eks oli nii kurbust kui ka armastust. Mulle meeldis see, et Beatrixil olid kindlad unistused ja ta andis endast kõik, et need ka täituksid. Kunagi ei tohi kaotada usku endasse ja unistamine pole ju üldsegi keelatud. Kindlasti selle kuu üks lemmikumaid lugusid.

Mul on hea meel, et ma seda lugu lugesin ja usun, et leian veelgi aega noortekate jaoks. Aitäh kirjastusele ja tõlkijale, kes meieni selle loo tõid.

Soovitan teistelegi!

Viisk,põis ja õlekõrs(2021)

Lugemiseväljakutse 2022

1. Eesti autori luuleraamat

Viisk,põis ja õlekõrs(2021)(16lk)

Autor: Ado Piirikivi

Kirjastus: Rahva Raamat

Tutvustus

Vana hea lastelaul kolme sõbra äpardusterohkest teekonnast on taas raamatukaante vahel. Jaan Tammsaare kaunite illustratsioonidega ilmus klassikaline lugu esmakordselt aastal 1980.

Seekord siis lõbus luuletus kolmest tegelasest viisust, põiest ja õlekõrrest, kes olid teel Tartust Viljandi. Oh seda seiklust küll. Muidugi ka ootamatuid takistusi, mis vahvaid matkalisi ees ootasid. Kuid eks raskused selleks ongi, et neid ületada, kas nad said kenasti hakkama või jäidki ekslema?

Mulle meeldis ja selline tore vahepala teiste lugemiste vahele.

Kes soovib, siis võib ka koos nende tegelastega matkama minna. Edu!

Artemis(2018)

Lugemiseväljakutse 2022

40. Raamat, mille kaanel on planeet või mõni taevakeha

Artemis(2018)(344lk)

Autor: Andy Weir

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Jasmine Bashara pole kunagi tahtnud hakata kangelaseks. Ta tahtis lihtsalt rikkaks saada. Mitte metsikult rikkaks nagu mitmed külalised tema kodulinnas Artemises, inimkonna esimeses ja ainsas Kuu-koloonias, vaid lihtsalt niipalju jõukaks, et kolida välja oma kirstusuurusest korterist ja süüa midagi paremat kui maitsestatud vetikad.
Niisiis, kui võimalus kiiresti palju teenida tekib, ei suuda ta jätta seda kasutamata. Mis sest, et selleks on vaja kasvada pisismugeldajast suurkurjategijaks. Ent täiusliku kuritöö kavandamine osutub alles tema probleemide alguseks, sest tema väike ilus rööv viib ta otse keset hoopis suuremat vandenõud võimu haaramiseks terves Artemises.

Menuka “Marslase” autori uus põnevusromaan lähitulevikust.

See lugu viis mind maailma, kus inimesed elavad kuul, linnas nimega Artemis. Ja muidugi elab seal ka omamoodi tegelane Jasmine Bashara, kes on just selline nagu üks vinge pisisuli peabki olema. Ta püüab kogu hingest rikkaks saada ja satub seiklustesse, mis on kõike muud kui ohutud.

Kui tal tekib võimalus kiiresti palju raha teenida, siis ei suuda ta seda kasutamata jätta. Mis, siis et ta peab end ikka mitmeti ohtu panema. Kas ta saab selle tööga hakkama ja kas ta saab rikkaks?

Ta ei oska oodatagi, et seda tööd kavandades kistakse ta suurde vandenõusse, mis on hoopis ohtlikum ja pingelisem kui tema praegune elu.

Minu jaoks oli Jasmine üks värvikas tegelane ja elasin talle väga kaasa, et ta pääseks viletsusest ja saaks minema sealt kitsast elamisest ja nautida elu pisut rikkamana. Üsnagi nauditav lugemine oli ja usun, et loen ja autori värskelt Eesti keeles ilmunud järgmise osa läbi.

Marslane meeldis mulle väga ja Artemis oli ka täitsa põnev ja kaasahaarav lugemine. Kordagi ei tekkinud tunnet, et võiksin loo pooleli jätta. Kui vahepeal päeval edasi ei lugenud, siis mõtlesin ikka, et kas Jasmine saab ikka hakkama ja milliseks kujuneb tema elu.

Soovitan ka teistele, kes pole veel seda lugu lugenud. Igatahes minu jaoks pinget ja põnevust jätkus küllaga.