Stalker(Joona Linna sarja 5.raamat)(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

42. Kõige paksem lugemata ilukirjanduslik raamat sinu isiklikust riiulist

Stalker(Joona Linna sarja 5.raamat)(2016)(464lk)

Autor: Lars Kepler

29981522

Tutvustus

Riigi kriminaalpolitseisse saadetakse videoklipp. Keegi on seisnud aias ja filminud salaja läbi akna üht naist. Järgmisel päeval leitakse naise surnukeha, mida katavad elajalikud noahaavad. Politseini jõuab uus video, aga sealset naist ei ole võimalik tuvastada, aeg saab enne otsa. Laiba leidnud abikaasa on nii šokeeritud, et koristab kogu maja ära ja tõstab surnukeha voodisse. Ta võis näha midagi olulist, aga on nii šokis, et politsei ei saa teda üle kuulata.

Psühhiaater Erik Maria Bark kutsutakse meest hüpnotiseerima, aga see, mida too sügavas transis räägib, sunnib Erikut politseile valetama. Kui lambid põlevad, võib stalker sind õuest näha, aga kui tuli on kustunud, ei näe sa stalkerit, kes on juba toas. Pane uks lukku ja tõmba kardinad ette – põnevike meister Lars Kepler on tagasi uue bestselleriga.

Vot see oli alles lugemine. Joona Linna sari mulle väga meeldib ja olles varemalt kõik osad läbi lugenud, märkasin, et üks neist on siiski lugemata jäänud. Selleks osutus siis Stalker. Ma ei tea, kas seda on teistega ka juhtunud, aga mul oli küll pärast raamatu lõpetamist tunne, et keegi jälgib isegi mind:D Aga eks need olid lugemise kõrvalnähud.Tegu on väga hea sarjaga. Kuigi mõneti on see olnud verine, siis nüüd oli minu arust eriti õudne. Kes tahaks kohtuda Stalkeriga, kes kõigepealt sind väljast akna tagant varitseb ja siis kui sa oled kõik tuled ära kustutanud, sind toas ründab. Loodan, et suudan millegi muuga edasi minna ja järgmist Joona sarja raamatut oodata. Nüüd said siis kõik loetud ja tuleb lõpuni viia järgmised pooleli olevad sarjad. Ma julgen soovitada küll seda sarja, aga kes väga krimiromaanis verd ei talu, siis mõelge enne kui selle sarja käsile võtate, sest siin jagub igasse raamatusse palju verd. Nii põnev oli, et kahe päevaga sai raamat loetud. Ühel õhtul pool ja teisel õhtul pool. Loodan, et midagi nii põnevat veel mulle lugemisse satub. Muidugi aitäh ka Pegasusele, et see tore meeskond meieni selle sarja on toonud. Kummardan ja annan au!!! Selleks korraks siis pakaa ja näeme veel!!!

Advertisements

Meister, vahimees, valevorst, sõber (Leo Junkeri sarja 3.osa)(2017)

Lugemiseväljakutse 2018

14. Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan

Meister, vahimees, valevorst, sõber (Leo Junkeri sarja 3.osa)(2017)(424lk)

Autor: Christoffer Carlsson

36181723

Tutvustus

Leo Junkeri mentor Charles Levin leitakse surnuks tulistatuna väikesest Bruketi külast, kuhu ta oli elama asunud pärast politseiteenistusest lahkumist.
Leo Junker töötab küll Stockholmi politseis, kuid kuna keegi on ta ülemusele teatanud, et Junker ikka veel retseptiravimeid kuritarvitab, käsib ülemus tal „pikale suvepuhkusele“ minna.
Junker nõustub vastumeelselt, mõistes, et tal pole valikut.
Kui teade Levini surmast Leo Junkerini jõuab, on ta väga šokeeritud.
Leo, kes teadis Levinit paremini kui keegi teine, otsustab hakata mõrva iseseisvalt uurima.
Ta lahkub Stockholmist Bruketti.

Jaa, kuna ma olen varemalt läbi lugenud eelnenud kaks osa, siis seekord polnud seda raamatut üldse mingi vaev raamatukogust kaasa võtta. Ma isegi ei lugenud tagakaanelt kirjeldust. Lihtsalt võtsin autori pärast. Mulle väga meeldis ja pinget oli õhus päris palju. Aga selline lõpp ja mitmed küsimused, mis olid tekkinud raamatu poole peal, said lõpus kenasti vastuse. Minu jaoks oli tegu väga põneva ja kaasahaarava looga. Eriti kui mängu astus Leo Junker. Ma loodan, et veel ilmub midagi sellelt autorilt. Selleks ajaks on kõik ilmunud tema raamatud kenasti loetud. Olen nüüd pidevalt krimkade lainel, mis on väga hea. Näis kas sekka satub mõni armastusromaan või mõni muu raamat, seda näitab lugemisisu. Ma ei saa sinna midagi parata, et mulle Leo Junker kui politseinikuna meeldib. Ja milline loo lõpp, vapustav. Leo oskab ja on leidlik politsenik, kes leiab üles ka selle, mida teised tavaliselt tähele ei pane. Ma ei arvanud küll ära, kes on süüdlane ja miks ta seda kõike tegi. Adrenaliini oli selles loos piisavalt. Soovitan teistelegi seda sarja. Mõnus sari, et seda kuskil rannas või võrkkiiges nautida!

Hunditalv(2017)

Lugemiseväljakutse 2018

38. Raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor

Hunditalv(2017)(368lk)

Autor: Cecilia Ekbäck

36808209

Tutvustus

1717. aasta, Rootsi Lapimaa. Koos oma abikaasa Paavo ning tütarde Frederika ja Doroteaga jõuab Maija Soomest pärale oma uude koju. Ta loodab end mineviku taagast lahti raputada ja kaunil, kuid karmil maal uut elu alustada. Nende kohal kõrgub ähvardavalt Blackåseni mägi, mille kurjakuulutav kohalolu tumestab orgu ja sünge ajalugu kummitab selle varjus elavaid asunikke.

Kitsi karjatades leiab Frederika naabri moonutatud surnukeha. Erikssoni surm aetakse huntide süüks, aga Maija on veendunud, et haavad on põhjustanud inimene. Hoolimata naabrite kummalisest huvipuudusest ja Erikssoni lese saatusest, otsustab Maija surmajuhtumit edasi uurida.

Suvest saab sügis ja sügisest hunditalv – kõige karmim talv, mida keegi mäletab. Maija alustab ohtlikku ettevõtmist, et paljastada Blackåsenil aset leidnud traagilised sündmused, mille nii naabrid kui ka kirik on otsustanud maha vaikida. Külmas, näljas ja igikestvas pimeduses jõuab Maija vähehaaval teadmiseni, mis on Blackåseni varjus elamise ja seal ellujäämise tõeline hind, ja kohutava tõeni nende kohta, kes on pidanud seda maksma.

Oi ma elasin Maijale nii kaasa, et ta ikka süüdlase üles leiaks ja tõe päevavalgele tooks. Kuid sellist lõpplahendust ma ei oleks osanud oodata. Sekka oli segatud ja vaime ja erinevaid müstilisi tegelasi ning suur ja kuri MÄGI. Mida kõik ka väga kartsid. Maija oli minu arust vägagi sobilik peategelane, ta suutis leida vihjeid seal, kus teised selle asemel, et tõtt tunnistada lihtsalt kõhklesid ega teinud midagi. Mulle see müstiliste sugemetega lugu meeldis ja kindlasti loeksin seda autorit veel, kui teda muidugi veel tõlgitakse. Muidugi olid loos ära toodud Laplased, kes elavad oma kommete järgi ja peavad tähtsaks teistsuguseid pühasid ja endeid. Seda lugu lugedes tekkis mingi selline nähtamatu tunne, et ma olen ise ka seal kas Maija või Frederika rollis ja pean võitlema, et leida üles see üks ja ainus tõde. Huvitav lugemine oli, kuna mõned kohad raamatus seletasid natuke Laplaste eluolu. Ma usun,et loeksin seda raamatut veel kunagi, sest põnevusest siin juba puudu ei tulnud. Ma ütleks, et tegu oli teistmoodi krimiromaaniga, mis ei keskendunud peamiselt süüdlase leidmisele vaid ikka oli seal ka jutustusi igapäeva toimetustest ja erinevate tegelaste unistustest ja mõtetest. Mis oli ainult boonuseks juba käimas olevale mõrvaloole. Kes tahab teada kas Maija suutis välja selgitada tõe ja mis selle perega edasi juhtus, siis peab ta kindlasti seda raamatut lugema. Soovitan lugeda. Tahan lisada ka seda, et kaanepilt annab nii juurde sellele õhustikule ja ilmastikuoludele, et lihtne on seda lugedeski endale ettekujutada. Soovin kõigile lugejatele põnevaid raamatuid ja et ikka keegi minu postitusi lugema tuleks.

Tontide linn(Ebatavaliste laste sarja 2.raamat)(2015)

Lugemiseväljakutse 2018

1. Mine raamatukokku. Otsi üles oma eesnime esitähega algavad autorid (autorid siis perekonnanime järgi). Loetle päris tähe algusest niipalju raamatuid, kui vana sa oled. Võta see raamat, mis vastab su vanusele.

Tontide linn(Ebatavaliste laste sarja 2.raamat)(2015)(384lk)

Autor: Ransom Riggs

27154637

Tutvustus

10 ebaharilikku last põgenevad ohtlike koletiste väe eest. Ainult üks isik võib neid aidata – kuid too on lõksus linnukehas.
Erakordne seiklus, mis algas raamatus „Miss Peregrine’i kodu ebatavalistele lastele” jätkub Jacob Portmani ja tema uute sõprade teekonnaga Londonisse, maailma ühte omapäraseimasse pealinna. Sealt loodavad nad leida arstirohtu lastekodu juhatajale miss Peregrine’ile. Selles sõtta kistud linnas luuravad iga nurga taga õudustäratavad üllatused ja Jacob peab ebaharilikud lapsed väljapoole ohtu toimetama.
„Tontide linn” viib lugejad fantaasia¬maailma, kus toimib telepaatia ning tuleb ette ajasilmuseid, kus kohtab ebaharilikke ja peletislikke elukaid. Nii nagu esimene, ühendab ka teine raamat põneva fantaasia varem avaldamata vanade fotodega, et luua ainulaadne lugemiselamus. Pinev, liigutav, imeväärselt kummaline lugu, kus suurepärases kooskõlas fotod ja tekst annavad unustamatu lugemiselamuse.
Ransom Riggs kasvas üles Floridas, kuid nüüd elab ebatavaliste laste kodukandis Los Angeleses. Ta lapsepõlv möödus tondilugude ja briti komöödiate vaimutoidul, mis arvatavasti seletab tema raamatute temaatikat. Ransom Riggsi võid alati leida twitter@ransomriggs.

Ma pole ammu nii kaasa elanud kui nüüd. Jah ma tean, et tegu on sellisse omamoodi looga, aga miski selles paelus mind ikka täiega. Kuna esimene raamat sai kunagi loetud, siis õnnestus ka kaks viimast endale koju vedada ja nii ma siis teise osa lugemist alustasin. Lõppu jõudes oli küll tunne, et kuidas ma küll ühe õhtuga selle läbi lugesin, aga nii see paraku oli. Nüüd siis võtan ka kolmanda osa endale lugemisse, enne tuleb muidugi ära lõpetada pooleli olevad raamatud. Kuna sünnipäev tuli vahele, siis polnud aega siia tulla, et muljeid kirja panna. Mulle väga meeldib see sari ja kindlasti loen ma edasi, kuna see autor algab R-tähega, siis sai ka lugemisväljakutse punkt täidetud. See punkt oli minu jaoks raske, siis käisin ka lasteraamatukogus ja sealt ma need kaks raamatut leidsin. Seal oli rohkem R-tähega autoreid kui teises osakonnas. Vedas täiega, et need kaks seal saadaval olid, muidu oleks seda punkti veel edasi lükanud. Nauditav lugemine oli, seda võin ma kindlalt öelda. Kuigi üks asi oli veel, mis mind häiris, pidev keerutamine ja see, et lõpp tuli nii kiiresti 😀 Aga muidu meeldis väga ja soovitan teistelegi seda sarja. Ma usun, et need pildid annavad raamatule veel päris palju juurde.Osad neist tekitasid isegi minus natuke kõhedust. Seda lugu ma ei unusta vist niipea, just need pildid jäävad mind pikaks ajaks kummitama. Aga kena päeva kõigile ja põnevaid lugemisi!

PS! Kuna aiman, et üks üllatuskingitus on veel tulemas, siis see võiks sisaldada ka raamatuid! Mis saaks olla veel parem kingitus!! Ootan seda juba väga!!

Ma olen siin(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

52. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast “Nüüdisromaan”

Ma olen siin(2016)(176lk)

Autor: Clélie Avit

9789949567966

Tutvustus

Elsa on koomas olnud viis kuud. Lootus, et ta veel ärkab, on kadunud. Tema pere ja arstid on silmitsi tõsiasjaga, et on aeg lülitada välja teda elus hoidvad aparaadid…

Nad ei tea, et viimaste nädalate jooksul on Elsa teadvus osaliselt taastunud; ta kuuleb, mida tema ümber olevad inimesed räägivad, aga ei saa seda neile öelda.

Thibault külastab samas haiglas oma venda, kes sõitis purjus peaga surnuks kaks teismelist tüdrukut. Emotsionaalselt segaduses otsib noormees rahunemiseks vaikset kohta ja leiab tee Elsa tuppa. Nähes neiut seal rahulikult lamamas, ei suuda ta uskuda, et too lihtsalt ei maga. Thibault hakkab Elsat regulaarselt külastama. Õppides neiut tema pere ja sõprade abil rohkem tundma, saab ta aru, et hakkab temasse armuma. Ja kui ta temaga räägib, tundub talle üha enam, et too kuuleb tema iga sõna…

Elsa jaoks on Thibault’ külastused nagu sõõm värsket õhku. Lõpuks ometi räägib keegi temaga, nagu oleks ta elus. Paneb ta naerma. Ja annab talle midagi, mille nimel võidelda… Nii algab armastuslugu, mis võib päästa mõlema noore inimese elu…

Clélie Avit sündis 1986. a Auvergne’s. Tema 2015. a ilmunud esikromaan «Ma olen siin» (Je suis là), on saanud mitmeid kirjandusauhindu ja on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde.

Tegu on väga kurva looga, hoiatan juba ette. Mulle jääb see raamat kauaks ajaks meelde, ma ei usu, et ma suudan selle nii hingematva loo unustada. Armastus on hea tunne, eriti kui sa tead, et sinu armastus suudab teist inimest aidata. Ma pole varem ühtegi raamatut sellest sarjast lugenud ja nüüd siis lugemiseväljakutse raames oli üheks punktiks vaja valida endale meelepärane lugemine ja niimoodi ma selle raamatuni jõudsingi. Kui ma oleksin teadnud, et raamat on nii kurb, siis oleks vist natuke enda lugemishoogu pidurdanud. Aga ma ei suutnud seda teha, ma pidin teada saama, kas Elsa tuleb sellest kõigest välja või mitte. Kes tahab teada kas ta sai sellega hakkama või mitte, peate ise lugema, sest see poleks minust kena kui ma selle ära ütleksin. Ma elasin kaasa peategelane Thibaultile,ta oli küll omamoodi noormees, aga hea südamega ja teda ründasid nii kurbus kui ka armastus. Nagu öeldakse, et armastus võidab kõik, nii kipub ta päriselus ka vahel olema. Sõltub neist kahest inimesest, kes seda tunnet tunnevad. Mis ma ikka pikalt kirjutan, lugege ise siis veendute, et kurbust ja armastust on selles loos ikka kõigile piisavalt. Samas oli raamatus ootamatuid pöördeid, mida ma ei suutnud ette näha. Ju olin siis lihtsalt liiga peategelaste elusse sisse elanud, et unustasin kõik muu. Nagu öeldakse, et lootus sureb viimasena, seda saab siin loos ikka väga ehedalt tunda. Aga kena püha kõigile ja näeme veel!!

Minu Ahvenamaa(Tuhande saare rahu)(2016)

Minu Ahvenamaa(Tuhande saare rahu)(2016)(304lk)

Autor: Janne Kütimaa

30074331

Tutvustus

Ahvenamaa on unikaalne oma enam kui kuue tuhande saare ja saarekese poolest. Saarestiku rahu ja vaikus on lummavad ning inimesed helded ja tarmukad. Punased rabakivikaljud, lõputu avarus ja kohalike julgustav ütlus „kõik saab korda!“ on meeltes ka siis, kui olen sealt linnamelu keskele naasnud.

Ses saareriigis on nüansse, mille avastamiseks tuleb kohalikus taktis kulgeda. Nii näeb inimesi, kohti ja iseennast täiesti uuest ja ootamatust küljest. Kui ma 1998. aastal Ahvenamaa ühele eraldatumale saarele nimega Kökar suvetööle sõidan, ei oska ma seda kõike veel hinnata.

Olen Kökaril, millest ongi saanud minu Ahvenamaa, muu hulgas turiste majutanud, müüjaametit pidanud ja giidina paljajalu mööda saari mütanud. Sealse rahva, puutumatu looduse ja mere keskel elades ja tegutsedes olen leidnud ajatuid pärleid, mida kannan südames kõikjal. Just siis, kui tahan oma sõitmistele punkti panna, algavad minu jaoks uued peatükid pealinnas Mariehamnis.

Mis ma oskan öelda, omamoodi põnev lugemine oli aga midagi nagu jäi puudu. Muidu nautisin väga aga eks oli selles looski kurbi hetki. Igatahes põnevaid fakte sain küll sellest maast teada. Olen rahul, et lugesin ei kahetse igatahes. Aga jah, midagi jäi nagu puudu. Aga see on maitse asi. Teistele soovituseks võin öelda, et leidub ka neid kellele meeldiks see raamat rohkem. Praegu pakaa ja näeme veel!

Armuke peakontorist(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

50. Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega kui sinu eesnimi.

Armuke peakontorist(2016)(456lk)

Autor: Camilla Grebe

30846079

Tutvustus

Kurikuulsa ärimagnaadi marmoriga kaunistatud esikust leitakse noor naise laip. Ärimees ise on jäljetult kadunud. Kes on see mõrvatud naine? Ja kes ta matšeetega nii jõhkralt tappis?
See on haarav lugu armastusest, reetmisest ja kinnismõtetest. Mida armastus meiega teeb ja mida sunnib meid endid tegema? Raamat pakub pinget ja ootamatusi igal leheküljel, seega tasub vaim valmis panna, sest ees ootab meelierutav ja šokeeriv psühholoogiline triller.

Vot see oli alles lugemine. Ma ei suutnud lugemist lihtsalt lõpetada. Lugu jooksis muutkui edasi ja edasi. Samas hämmastas mind see, et need peategelased olid omamoodi sarnased. Igal ühel neist olid oma hirmud ja tunded, mida nad ohjata või varjata ei suutnud.Üks nendest tundis sellist viha, et oli valmis isegi tapma. Kuigi ta ise seda ei soovinud vaid lihtsalt juhtus nii. See oli tõesti haarav lugu armastusest, kinnismõtetest ja reetmisest. Ma ei tea miks ma varem selle raamatuga ei alustanud. Pingeline ja põnev oli jälgida, kuidas selgus tegelik süüdlane ja mis temast siis lõpuks sai. Kuigi lõpplahendus tekitas minus ikka veel mitmeid küsimusi, siis loodan, et nüüdseks kui seda kirjutan, siis olen ka vastused leidnud. Emma oli omamoodi tegelane, kellel oli olnud raske lapsepõlv, kuid kes kõigest sellest hoolimata sai üpriski hästi hakkama. Hanne seevastu oli keskealine naine, kes suutis näha seoseid seal, kus teised seda ei suutnud. Peter oli pealtnäha tavaline politseinik, kes võitles pidevalt oma hirmudega ja usun, et ta sai nendega ka hästi hakkama.  Ma arvan, et kokkuvõttes oli lugu täitsa hea, kuid mind vahel oli tunne, et annaks ühele neist laksu, et ta saaks hirmudest üle ja käituks normaalselt. Ma soovitan küll lugeda, mis siis et pealkiri võib kohati natuke isegi lugejaid hirmutada või hämmastada. Soovin kõigile põnevaid lugemisi ja näeme jälle!!