Tormihoiatus(Doggerlandi sarja 2.raamat)(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

49.) Tegevus toimub riigis, kuhu tahaksid reisida

Tormihoiatus(Doggerlandi sarja 2.raamat)(2019)(440lk)

Autor: Maria Adolfsson

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad

Tutvustus

Kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby tunneb kergendust.

Noorö saarel leitakse ühest karjäärist surnud mees. Gripilaine tõttu on politseil suur tööjõupuudus ja Karen, kes on varasemas juhtumis saadud vigastuste tõttu haiguslehel, leiab ettekäände kodust ja jõulude tähistamisest pääseda. Ta asub asja uurima.

Uusaastaööl pannakse toime veel üks mõrv ja seos kohaliku viskitehasega muutub aimatavaks. Karenile teeb rohkem muret aga see, et tema mitte kuigi seaduskuulekad sugulased võivad olla asjaga seotud. Kui lisaks satub ohtu ühe lähedase sõbra elu, muutub tasakaalu hoidmine eraelu ja politseitöö vahel eriti raskeks.

„Tormihoiatus” on Maria Adolfssoni (1958) teine raamat kiidetud „Doggerlandi” sarjast. Uue loo tegevus hargneb Põhjameres Skandinaavia ja Suurbritannia vahel asuva omapärase Doggerlandi saarestiku kõige põhjapoolsemal saarel Nooröl.

Üks ütlemata mõnus kohtumine taaskord politseiuurija Kareniga, kes toimetab Doggerlandi saarel. Oh, kus mulle meeldis sealne õhustik ja lumetorm, mis ähvardas kõik enda alla matta.

Kõik saab alguse sellest, et Noorö saarel leitakse ühest karjäärist surnud mees. Karen on küll puhkusel, kuid ta otsustab siiski asja uurima asuda.

Saladused mis uurimise käigus paljastuma hakkavad, võivad ka talle saatuslikuks saada. Kes on kõiges süüdi ja miks? Kas tõesti on selle kõigega seotud viski?

Mul on juba järgmised osad samuti laenutatud ja kindlasti alustan ka nende lugemist. Hetkel muidugi on nii palju lugemist ees, et loodan jõuda läbi lugeda ka need raamatud, mis on juba päris kaua oma hetke oodanud.

Samuti on ka see sari üks mu lemmikumaid ja otsustasin ka sellega jätkata. Ehk siis lugeda läbi senimaani ilmunud osad.

Kes otsib sellist karget krimilugu, siis usun, et see sari on just sulle. Sobib ka neile, kes krimkasid rohke vere tõttu lugeda ei saa.

Soovitan ka teistele!

Pimedus langeb(Kate Marshalli sarja 3.raamat)(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

40.) Pealkirjas mainitakse valgust või pimedust.

Pimedus langeb(Kate Marshalli sarja 3.raamat)(2022)(315lk)

Autor: Robert Bryndza

Kirjastus: Pegasus

Tutvustus

Uus meisterlik krimisari „Tüdruk jääsˮ autorilt Kate Marshalli detektiivibüroo saab hoo sisse, kui Kate ja tema partner Tristan palgatakse uurima kümnenditagust pealtnäha unustatud juhtumit. Kaheteistkümne aasta eest paljastas sihikindel noor ajakirjanik Joanna Duncan poliitilise skandaali ja kadus pärast seda jäljetult. Toimik on suletud, kuid Joanna ema keeldub lahti laskmast. Kui Kate ja Tristan juhtumi toimiku uuesti avavad, leiavad nad, et umbes samal ajal jäid kadunuks ka kaks noort meest. Püüdes kild haaval kokku panna kolme pealtnäha jäljetult haihtunud inimese viimaseid elupäevi, mõistab Kate, et Joanna võis olla avastanud midagi palju kurjakuulutavamat, kui keegi esialgu arvas: juhtumite taga on sarimõrvar, kes varjab end pealtnäha kõigi silme all. Mida lähemale Kate tema leidmisele jõuab, seda süngemaid pöördeid lugu võtab. Briti kirjanik Robert Bryndza sai eestlastele ja kogu maailmale tuntuks, kui ilmus tema müügirekordeid löönud põnevik „Tüdruk jääsˮ. Samas, Erika Fosteri sarjas on ilmunud veel viis raamatut. Nüüd on Bryndza naasnud uue sarjaga, kus mõrvajuhtumeid lahendab skandaalse minevikuga detektiiv Kate Marshall. „Pimedus langebˮ on sarja kolmas raamat. „Kate Marshalli kolmas juhtum on senistest vaieldamatult parim!ˮ – The Times

Kuna mulle väga meeldisid eelnevad selle sarja osad, siis kohe kui nägin, et ka kolmas osa on ellus olemas, krabasin selle kohe endale lugemisse.

Nüüd olles need kolm osa läbi lugenud, usun et jätkaksin ka järgmise osa lugemisega, kui see vaid tõlgitud oleks.

Kate Marshall on kindlasti üks mu lemmikuurijaid ja seda kõike teiste krimkade vahele. Mõtlesin siin juba, et annaksin võimaluse ka Erika Fosterile, eks näis millal tolle sarjaga saan alustada. Nii palju muud lugemist on veel ees. Kindlasti suured tänud kirjastusele ja autorile, kes meieni selle loo on toonud.

Seekord uurivad Kate ja Tristan üht ammust kadumisjuhtumit. Mida rohkem nad seda uurivad, seda rohkem paljastub ka saladusi, mis võivad neile endile ka ohtlikuks saada.

Leidsin neist lugudest selle miski, mis mind nendega kaasa tõmbas ja ei suutnud enne lugemist lõpetada, kui jõudsin lõpp-punkti. Kindlasti üks selle kuu nauditavaim lugemine ja usun, et see kuu toob palju uusi ja põnevaid lugemisi.

Nautisin väga lugemist ja julgen ka teistele lugemiseks soovitada. Lugege kindlasti!

Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)

Mürakarud(Loomad elutoas)(2005)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Seda on ilmunud alates 1998.[viide?] aastast, kuid vahemikus oktoober 2008 kuni veebruar 2010 asendas seda koomiks “Linnaloom”, kus “Mürakarudest” tuntud Siil toimetas linnakeskkonnas.

Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Taaskord üks mõnus vahepala Mürakarude koomiksi näol. Oh, kus mulle meeldib neid lugeda.

Eks ka siin on tegelastel palju erinevaid seiklusi ja neile kaasa elamine meeldis mulle väga. Neis lugudes oli nii nalja kui ka pisut kurbust. Eks kõige värvikamad tegelased on karud ja muidugi ka Siil.

Kas keegi veel plaanib suvel mõnd koomiksit lugeda? Kui jah, siis soovitage mulle ka!

Nagu ka varem mainisin, siis kindlasti laenutan veel mõne selle autori koomiksi. Kunagi väiksena meeldis mulle väga Asterix ja Obelixi koomiks, eks püüan seda ka raamatukogust leida. Eks neid koomikseid on ka mõnus vahepaladena krimkade vahele lugeda.

Soovitan ja usun, et te ei pea seda lugemisaega kahetsema.

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)

Mürakarud(Kel jõud, sel õigus)(2004)(48lk)

Autor: Urmas Nemvalts

Kirjastus: Büroodisain

Tutvustus

“Mürakarud” on koomiks, mis ilmub ajalehes Postimees ja mida joonistab Urmas Nemvalts. Koomiksitegelased kutsuvad koomiksit koomuskiks.

Siil käitub üldiselt pugejana koomiksi karudele. Ta töötab koos Jänesega paanikaosakonnas. Käis Kassiksesega, sai temaga ka mitu pesakonda okkalisi kutsikaid. Urmas Nemvalts joonistab tihti Siilikesele ka temaga juhtunud õnnetused ja väljendab Siili peal enda alter ego. Aga tallalakkumine, pugemine ja paanika külvamine Nemvaltsi rida ei ole.

Jänes töötab koos siiliga paanikaosakonnas.

Vööga karu ehk 1. koomiksiribast tuntud Miša on hull jahimeeste järgi. Nad peavad Vööta karuga igat kahejalgset inimest jahimeheks ja söövad nad ära. Kui Vööga karu on Jahimehe ära söönud, on tal alati säärekont peos.

Vööta karu sõber Vööga karu on temast natuke aktiivsem. Vööta karu on tasasem ja rahulikum. Jahimehi armastavad mõlemad.

Karuvanaema on vanemat sorti kogukas karu, kellele õudselt meeldivad mehed. Tema vanuse ja suure kehakaalu tõttu mehed temaga kirglikku ööd voodis veeta ei taha. Sellistel puhkudel virutab väga tugeva käega Karuvanaema kellelegi vastu nägu, nii et too on terve päeva külili.

Kakuke on saiatükk, kelle repliiki kuuluvad vaid sõnad: “Eide käest veeresin, taadi käest veeresin…”

Võts on “Vorstihull Lõuna-Ameerika loom”, kes kõikvõimalikes olukordades leiab võimaluse juttu teha vorstist. Asendaja ilmub välja igal suvel ning on pisike lipsuga mehike, kes arvab, et suudab kõiki ja kõike asendada.

See koomiks on mulle juba ammusest ajast meeldinud ja nüüd suvel otsustasin taaskord neid lugusid lugema hakata. Võib öelda, et need on just sellised vahepala lood enne teiste raamatute lugemist.

Eks ka siin lugudes on aktuaalseid teemasid ja neid arutavad muidugi omavahel metsaloomad siil, jänes, hunt, karud ja võts. Eks sai ka nalja ja komöödiat.

Mis koomusk see on kui ei saa nalja ja lõbu. Mulle meeldib neid lugeda ja kindlasti järgmine kord kui raamatukokku satun, siis laenutan veel mõne lugemiseks.

Eks seda raamatut võib ka metsaelu looks kutsuda, sest peategelased on ju sealt.

Soovitan teistelegi, kes otsivad lõbusat suvelugemist.

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

21.) Raamat, millel on kaanepildil jalanõu

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)(188lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Maailma ühe armastatuima vanuri Hendrik Groeni viimane päevik

Põhja-Amsterdamis asunud hooldekodu sulgemise tõttu on Hendrik üle viidud Bergen aan Zeesse. Klubi Vakumisu (Vanad, Kuid Mitte Surnud) on lagunenud. Vahel korraldatakse klubi kokkutulekuid, kus endisaegset lusti ja rõõmu jätkub küllaga, ent edasine väljavaade pole kuigi hea. Hendrikul tuleb tõdeda, et aeg pole tema vastu enam nii armuline: mälu nõrgeneb ja peas valitseb segadus. Sellest tekib vajadus natuke nokitseda. Ta otsustab uuesti päevikut pidama hakata, et ümbritsevat tegelikkust paremini mõista. Päeviku abil saab endale igaks juhuks meelde tuletada asju, mis juba ununenud.
Koroonakriis pöörab ka selles hooldekodus kõik pea peale. Kahjuks pole enam sõber Evertit, kes mahlakaid nalju teeks, aga seni nii viks ja viisakas Hendrik püüab kõigest väest tema tasemeni jõuda. Õnneks on teda sellel teel toetamas veel kolm truud sõpra: Leonie (88), Frida (10) ja Preili Jansen (4). Viimane on koer, kelle ta Evertilt mälestuskingituseks sai. Koos nende toredate kaaslastega siirdub Hendrik rõõmsal meelel lõpusirgele.

See lugu on just üks selliseid, mis sobis mulle lugemiseks. Ma olen antud autori varasemaid osi ka lugenud ja nüüd peale lugemist tekkis selline tühi tunne. Ilmselt enam uut osa ei tule ja Hendriku elu lõpebki nii nagu selles loos. Eks on ka öeldud, et see on viimane tema kirjutatud päevik. Ma ei tea kas ta on päriselt olemas aga mul on temast väga kahju.

Eks tema ellu toob rõõmu väikene koerakene nimega Preili Jansen, kes ka minu südame võitis. Ma siiralt nautisin seda raamatut ja mul on hea meel, et ma need kolm Hendriku päevikut ja ühe lisaloo läbi lugesin.

Need on just sellised lood, mis panevad ikka tõsiselt elu järele mõtlema ja eks meid kõiki ootab ees vananemine ja sellega kaasnevad mured.

Nauditav lugemine igatahes ja kindlasti soovitan ka teistele lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Loodan, et teilegi meeldib nagu mullegi.

Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

22. Raamat, mille kaas on musta värvi

Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas(2021)(281lk)

Autor: Victoria Dowd

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Pärapõrgus asuv maamaja, mille paremad päevad on möödas.

Ootamatu lumesadu lõikab külalised ülejäänud maailmast lõplikult ära.

Ja siis algavad mõrvad.

Sapine ja salvava keelega Ursula Smart trügib oma ema raamatuklubi koosviibimisele, mis leiab aset nädalavahetusel üksildases maamajas. Ema ei ole sellest erilises vaimustuses. Nendega liituvad ema parim sõbranna Mirabelle, tädi Charlotte ja Joy, lisaks Bridget koos oma koera härra Bojanglesiga. Mis siis, et „Kadunud“ on neil ainuüksi sel aastal juba kolm korda läbi loetud, see üritus annab neile võimaluse linnakärast eemale pääseda ja pisut lõõgastuda. Aga keegi on selles asjas eriarvamusel.

Häärberi lähedalt leitakse surnukeha.

Kas nad on sattunud juhusliku mõrvari huviorbiiti? Või on keegi nende endi seast otsustanud verised tapatalgud korraldada?

Nüüd jääb loota, et nad suudavad omavahelised nääklused unustada piisavalt kauaks, et leida mõrvar enne, kui keegi jälle külmaks tehakse.

Nad vajavad reegleid, mis aitaks neil selles mõrvarlikus seltskonnas ellu jääda.

„Reeglid ellujäämiseks mõrvarlikus seltskonnas“ on Victoria Dowdi esikromaan, milles kaasaega toodud krimikirjanduse kuldse ajastu stiilis mõrvamüsteerium kohtub gooti stiilis õudusjutuga.

Peale selle raamatu lugemist tunnen, et tahan veel mõnd sarnast raamatut lugeda. Antud lugu võlus mind oma omapärasuse ja muidugi ka põneva krimilooga. Mida rohkem lugesin, seda rohkem ma sinna majja ise ka vajusin. Vot mis võib juhtuda, kui lähed täiesti tavalisele raamatuklubi kokkusaamisele.

Muidugi oli loosse sisse toodud ka loodusjõud ehk siis katkematu lumesadu, mis asjaosalised sinna räämas häärberisse kinni naelutas.

Selles loos oli midagi sellist, mis mind selle poole tõmbas. Kohati paistis, et loo süüdlane on leitud, kuid siis taaskord jälle mitte. Mulle meeldis ja kindlasti annan sellele raamatule head punktid.

Kas keegi teist kallid sõbrad teab mõnd raamatut, mis oleks pisutki sarnane? Ootan huviga pakkumisi.

Igatahes igati väärt lugemine ja soovitan ka teistele lugemiseks. Üks mõnus mõrvamüsteerium sobib kindlasti siia suvekuusse. Olen väga rahul, et seda raamatut lugesin ja kõike tänu elisa raamatule.

Soovitan!

Papagoihelikopter(Avastajate klubi sarja 3.raamat)(2022)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

Juuli: Originaalis Taanis, Rootsis, Norras või Islandil ilmunud ulmeraamat.

Papagoihelikopter(Avastajate klubi sarja 3.raamat)(2022)(96lk)

Autor: Bobbie Peers

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

„Avastajate klubi“ sarja kolmas raamat – tule koos Ella ja Felixiga uutele seiklusretkedele!

Ella ja Felix maanduvad džunglis, kus neil tuleb üles otsida kaduma läinud papagoihelikopter. Neil on kaasas mõned päris uued leiutised, mis neile marjaks ära kuluvad, sest seekordsed ülesanded on üliohtlikud. Nad kohtuvad väga veidrate olenditega, kelle olemasolust keegi varem ei teadnud.

„Avastajate klubi“ raamatud on kergesti loetavad seiklusjutud värsketele lugemishuvilistele. Raamatud on fantaasiarikkalt illustreerinud Sandra Steffensen.

Bobbie Peers on Norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga saanud laste lemmikuks. Nüüd kirjutab ta ka noorematele lugejatele.

Kuna mulle meeldisid väga selle autori William Wentoni raamatud, siis ka Avastajate klubi on minu jaoks üks ütlemata hea lugemine. Olen juba jõudnud kolmanda osani ja nüüd olles ka selle läbi lugenud, ootan huviga järgmist osa.

Seekord seiklevad Ella ja Felix omapärases džunglis, kus neil tuleb üles leida kaduma läinud papagoihelikopter. Kas nad saavad ülesandega hakkama? Millised on nende vastased? Eks lugege kallid sõbrad ise, siis saate kindlasti teada.

Minu arvates on see sari täitsa mõnus nii endal lugeda, kui soovitada ka oma lapsele. Sellisel ajal nagu suvel on mõnus koos tegelastega seigelda ohte täis džunglis, kus võidab see, kes jõuab esimesena eesmärgini.

Ma ei saa sinna midagi parata, et ma seda sarja täiega fännan ja ootan juba mil ilmub järgmine osa. Kahjuks norra keelest aru ei saa, muidu loeks vast ka originaalis. Nendes lugudes on see miski, mis peab olema, et suudaks mind kui vanemat lugejat endaga kaasas hoida. Aitäh autorile ja kirjastusele, kes meieni selle loo on toonud.

Igatahes mulle meeldis ja julgen ka teistele soovitada. Ma usun, et kes on juba korra selle autori raamatuid lugenud ei kahetse ka selle sarja lugemist.

Väike nõid(2005)

Ulmekirjanduse väljakutse 2022

Juuni: Originaalis saksakeelsena ilmunud ulmeraamat

Väike nõid(2005)(110lk)

Autor: Otfried Preußler

Kirjastus: Tiritamm

Tutvustus

Lugu väikesest saja kahekümne seitsme aasta vanusest nõiast.
Kuigi väike nõid oskab tuult teha, müristada lasta, punast kivi nõmmelt minema nõiduda, vihma ja rahet välja kutsuda, mis ühele õigele nõiale sugugi raske töö pole, ei meeldi vanadele nõiamooridele, et ta inimestele lausa head tegema on hakanud. Ja mis kõige hullem, ta nõiub ka reedel. Walpurgi ööl Blocksbergi mäel saab selgust, kelle poole vaekauss kaldub.

See on kindlasti selle kuu ainus nõialugu. Ma ei tea selles loos oli midagi sellist, mis mulle väga meeldis. Ma ei suutnud lausa seda raamatut käest ära panna. Nii kaasahaarav ja põnev lugemine oli.

Kahjuks ma ei mäleta, et ma oleksin seda raamatut varem lugenud ju siis ei jäänud näppu. Igatahes nii tore oli väikese nõia tegemistele kaasa elada. Kaanepilt on ka päris vahva ja kutsub kindlasti lugema.

Eks ta ole omamoodi ka õpetlik lugu sellest, et kõik pahandused ei jää karistuseta. Nii läks ka väikese nõiaga. Eks alati tuleb kuulata sõna ja teha nii nagu sulle öeldakse, kuid antud peategelane ei arva nii ning tema tegudel on ka tagajärjed.

Ma arvan, et see lugu jääbki seda kuud lõpetama, seega head lugemiskuu lõppu teile kallid sõbrad ja lugejad ning avastage kindlasti mõni hea lugu, mida ka minuga jagada.

Seda raamatut julgen küll soovitada, ma ei usu, et keegi peaks selle loo lugemist kahetsema.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)

Raamatukogude aasta väljakutse 2022

JUUNI: Loe raamatut, kus tähtis osa tegevusest toimub raamatukogus.

Kuulus raamatukogukass Dewey(2009)(280lk)

Autor: Vicki Myron

Kirjastus: Kunst

Tutvustus

Vicky Myron on raamatukogujuhataja Ameerika väikelinnas Spenceris.
Ühel külmal jaanuarihommikul leiab Vicky raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist üdini külmunud kassipoja. Talle pannakse nimeks Dewey Loerohkem Raamatuid ja raamatukogust saab tema kodu rohkem kui 19 aastaks.
Dewey lummab linnarahvast oma armsa, kiinduva ja malbe loomuga, ennekõike hämmastab aga inimesi tema imeline kuues meel – ta tunneb alati eksimatult ära, kes vajab tema lohutavat lähedust parasjagu kõige rohkem.
Dewey kuulsus aina kasvab, temast saab lausa turismiatraktsioon, staar, keda tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt, keda tuntakse teises ilma otsaski.
Dewey lugu on lugu elust ja surmast, püsiväärtustest, tublidusest ja hakkamasaamisest, aga kõige enam kõikevõitvast armastusest.

Südamlik lugu kassikesest nimega Dewey, kes leitakse ühel külmal jaanuarihommikul ja seda kõike raamatukogu uksele kinnitatud tagastamiskastist. Ma tõesti nautisin väga selle loo lugemist ja loodan, et minu tee taaskord mõne kassikesega seotud raamatuni viib.

Mäletan lapsepõlvest seda, et ka meie peres kasvas selline punasekirju kassike, tema oli nii suur koguperehing ning me kõik armastasime teda väga. Kahju, et teda enam ei ole aga mis parata.

Kindlasti on see lugu väärt lugemiseks kulutatud aega ja sellised lood on mõnusad suvelugemised, sest neis on kõike, mida hing võib tahta. Ma usun, et kindlasti julgen seda ka teistele soovitada, kes veel seda lugu pole lugenud. Loomadega seotud raamatud on suured lemmikud ja mul on hea meel, et ma sain taaskord ühe lookese lugeda.

Lugege kindlasti kallid sõbrad, ma usun, et need kes on seda lugu lugenud ei ole pidanud kahetsema. Nii südamlikku ja ausat lugu. Kuna tegemist on autori enda eluga ja muidugi koos kõigi oma murede ja rõõmudega, siis on selles loos ikka kopsakalt seda sisu. Igati väärt lugemine.

Soovitan!

Vaimar(2016)

Noortekirjanduse väljakutse 2022

JUUNI: Eesti autori fantaasiaromaan noortele

Vaimar(2016)(191lk)

Autor: Astrid Hiisjärv

Kirjastus: Pilgrim

Tutvustus

„Mina, nagu üks „Vaimari“ tegelastestki, hakkasin kümneaastaselt nägema unes tulevikku ette.
Keegi ei uskunud mind.
Sest inimesed ei taha uskuda asjadesse, mida nad ise pole kogenud.
See raamat on väljamõeldis, mitte minu elu. Hakkasin fantaseerima, et mis juhtuks, kui üks eriline laps peaks kasvama koos vanematega, kes seletamatutesse asjadesse üldse ei usu, ning mis juhtuks, kui see perekond koliks elama majja, kus peale nende elab veel keegi. Keegi, keda ennast pole näha, aga kelle tegusid on. Mis peaks mitteuskujaga juhtuma, et ta uskuma hakkaks? Sellest fantaasiast sündis õige lõbus fantaasiaraamat.“

  • Astrid Hiisjärv –

Kuna olin suures riiuli korrastamise tuhinas, siis eneselegi ootamatult leidsin end seda raamatut lugedes. Siis kui seda lugu lugesin, ei teadnud veel, et ta võiks siia teemasse sobida. Nüüd olen väga rahul, et kunagi kuskilt selle raamatu endale soetanud olin.

Ma ei teagi päriselt praegu, kust see raamat tee minu riiulisse leidis, kuid mul on hea meel, et ta minuni jõudis. Nüüdseks tean, et ka teine osa on olemas ja seda tuleb ilmselt raamatukogust laenutada.

Minu jaoks oli tegemist ladusalt kirjutatud kummituslooga, kus kaasaelamist jätkus piisavalt ja eks see oli selle kuu ainus kummituslugu, mille autoriks on eesti kirjanik.

Väga palju sisust rääkida ei tahaks, sest siis poleks enam teistel huvitav. Kuid niipalju võin öelda, et iga üks leiab kindlasti siit loost midagi sellist, mis talle meeldib. Kes otsib muhedat kummituslugu, siis see on just see raamat.

Soovitan ka teistele!