Surnud vesi(Shetlandi sarja 5.raamat)(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

27. Raamat, mille pealkirjas mainitakse surma või suremist

Surnud vesi(Shetlandi sarja 5.raamat)(2019)(312lk)

Autor: Ann Cleeves

46292955._SY475_

Tutvustus

Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle appi. Iga uus juhtlõng näib viivat uurimise uude suunda, aga lahendust ei paista. Kuni Jimmy Perez suudab kergitada katet mineviku salasuhetelt.
Shetlandi sarjas on varem ilmunud raamatud „Ronkmust”, „Valged ööd”, „Punased luud” ja „Sinine välk”. Sari on paljudele tuttav ka BBC1 samanimelise TV-seriaali järgi, kus mängib peaosa Douglas Henshall.

Ka see osa meeldis mulle väga. Miski neis lugudes haarab sind endaga kaasa ja enne lahti ei lase, kui sa oled jõudnud loo lahenduseni. Nüüdseks on kõik osad loetud ja jätkan selle autori järgmise osaga, kus on peategelane juba Vera.

Esimest osa alustades ei osanud ma arvata, et suudan kõik järgnevad ka järjepanu läbi lugeda. Kuid nüüdseks on loetud ja ma olen ülimalt rahul.  Seekordses kohtume ühe iseäraliku uurija Willow Reevsiga. Esmapilgul tundub, et tegemist on täitsa tundmatu ja veidra uurijaga, aga mida lugu edasi seda pingelisemaks uurimine muutub. Kuidas uurija Willow hakkama saab ja kas tõesti Jimmy Perez tuleb talle appi, seda peate te ise lugema.

Muidugi on mulle meeldinud ka politseinik Sandy, tema on sedasorti noormees, kes tuleb toime igasugu asjadega, isegi siis kui ta satub natuke pabinasse. Üks selline tegelane peab igas raamatus olema.

Minu jaoks on need selle sarja raamatud olnud väga head ja ma usun, et sealsed osad kus on uurijaks Vera on seda samuti. Olles ise vaadanud etv pealt seda Vera sarja, siis võin öelda, et seriaal mulle meeldib. Eks näis mis raamatuga saab. Ma muidugi ei tea, kas peale selle lugusid jutustades on ka järgmine osa tulemas?

Selles osas uuritakse Jerry Markhami mõrva ja mida lugu edasi, seda keerulisema ja pöörasema pöörde lugu võtab. Elasin nii kaasa, et ei suutnud lõpetada enne, kui sain teada, kes oli kõige selle taga ja mis põhjusel. Alati peab ju olema motiiv, miks mõrva sooritada. Või mis teie arvate?

Minu arvates klappisid Willow ja Perez üsnagi hästi ja loodan, et leian aega, et veel selle autori raamatuid lugeda. Seni on kõik väga hästi kulgenud. Muidugi kõike seda tänu ellule.

Igatahes kiidan nii autorit kui ka Eesti keelde tõlkijat. Tunnistan, et selle autori raamatuid on nii hea lugeda. Tekst on kuidagi ladus, mitte ei ole selline kange ja vahel ka arusaamatu, mida mõne raamatu puhul olen täheldanud. Kiitused siit ka Tõlkijale. Küsite, et miks nii? Sest olen ise saanud tõlkija tööd maitsta ja tean kui raske see on.

Soovitan teistelegi seda sarja lugemiseks. Kes muidugi veel seda teinud pole, siis alustage ikka esimesest osast.

 

Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

26. Raamat, mille pealkirjas on 4 sõna

Tüdruk, kes ei rääkinud(Sebastian Bergmani sarja 4.raamat)(2017)(422lk)

Autorid: Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt

35172870._SX318_

Tutvustus

Rahulikku Torsbyt raputab külmavereline mõrvatöö, kui ühest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei mõrvarühm, kes sõidab sündmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata.

Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama mõrvarelva. Perekonna mõrvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes nüüd on kadunud.

Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja üles enne, kui mõrtsukas seda teeb. Jäljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi üles 10-aastane tüdruk Nicole.

Kuid nähtu ja kogetu on muutnud tüdruku täiesti tummaks. Koletut mõrva pealt näinud vaikivast tunnistajast saab nüüd krimipsühholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi.

Kuna tegu on minu lemmiksarjaga, siis otsustasin ennast parandada ja ka viimased osad läbi lugeda, enne kui uus osa võib ilmuda.

Sebastian kui üks keskne tegelane meeldib mulle väga. Ma ei tea mis temas on, et ta lausa kutsub endale kaasa elama.  Muidugi kogu keskkriminaalosakonna meeskond. Eriti värvikad tegelased seal on Vanja ja Sebastian, aga ka Billy ja Torkel.

Sebastian on tegelane, kes teistes tekitab kas viha või heaolu ja turvatunnet. Kuigi ta on valmis tegema kõik, et päästa Nicole ja tema ema. Selleski osas ei jäta teda mineviku mälestused rahule ja ta peab andma endast kõik, et neid kaitsta. Kas ta ka seda suudab, seda kallid sõbrad lugege ise.

Ma ei osanud oodata, et lõpplahendus võiks selliseks kujuneda. Kahtlustasin muidugi mitut sealset naabrit, aga ei osanud oodata, et just see isik võiks süüdi ja et tema kaasosaliseks osutub just see tegelane, keda poleks üldse osanud oodata. Minu jaoks oli lõpp täitsa üllatuseks.

Autor suudab viia sind maailma, kus sa unustad kõik muu ja muudkui loed edasi ja edasi, et saada teada uurimise lõpplahendus. Muidugi on mul Sebastianist kahju, kes tahab teada, siis marss raamatut lugema.

Muidugi oli loos ka rõõmsaid sündmusi ja ühe tegelase jaoks kujunes see eriti õnnelikuks. Kes see oli ja mis temaga juhtus, siis haarake ise raamat.

Eks selleski loos oli ohtralt laipu ja verd, kuid ma olen sellega harjunud ja mulle see sari meeldib. Juba siis kui esimest osa lugesin, teadsin et tahan kindlasti lugemist jätkata. Eks see osa ootas mind pikalt ja nüüd olen ka alustanud juba järgmise osaga.

Mis seal saama hakkab, seda hakkangi hiljem uurima. Kes veel seda sarja pole lugenud, siis tehke seda kindlasti. Kes armastab krimiraamatuid sellele võiks ka see sari meeldida. Põhjamaade krimi ikkagi.

See pole küll raamatuga seotud, küll ühe autoriga. Mulle tema sari sild väga meeldis ja ootan huviga, mida võiks veel temalt lugeda või näha.

Soovin kõigile raamatusõpradele kaunist õhtut ja näeme kindlasti veel!!!

Marjakobar ja teisi setu muinasjutte

eesti-rahvajutu-aasta-2020

Jaanuar- Marjakobar ja teisi setu muinasjutte(1989)(133lk)

Autorid: Erna Normann, Herbert Tampere

12951469

Tutvustus

Muinasjuturaamat sisaldab järgmisi muinasjutte:

Kolm lambakest

Rebane hanekarjas (viisiga)

Rebane öömajal

Kukk, kass ja kana (viisiga)

Utekene ja hunt

Jutt kitsest paari pojakesega

Härja maja

Vana koer

Karu ja kolm õde

Üheksa venda ja üks õde

Söepuder

Marjakobar (viisidega)

Kosilased sauna juures

Hiir abimeheks

Karu koduväiks (viisiga)

Kuningatütre pastlad (viisiga)

Kuu kukrus, päev otsa ees

Kuningapoeg ja hall hunt

Üle nurme pulmas

Imelised pealuud

Kullased oinakesed

Mida ütleb, see saab

Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)

Kass, leivalabidas ja niinekera

Rikas vend ja vaene vend

Oakene

Tõrvane härg

Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Mulle on terve elu muinasjutud meeldinud. Kui olin väiksem, siis loeti mulle neid igal õhtul ette. Mida suuremaks ma kasvasin,õppisin ise ka lugema. Esimese oma muinasjutu raamatu sain endale viiendaks sünnipäevaks. Eks nendest raamatutest minu lugejapisik alguse saigi.

Seda raamatut lugedes meenusid nii mitmedki mälestused, sellest kuidas raamatukogust sai endale virnade viisi erinevaid muinasjutu raamatuid koju tassitud.  Kahjuks siis ei teadnud sellest muinasjutukogust midagi, kuid nüüd sellest rahvajutu üritusest osa võttes sain tuttavaks ka setu muinasjuttudega.

Minu jaoks oli tegemist põnevate lugudega. Küsite, et mida saab muinasjutus olla põnevat, kui seal on kindlaks määratud nii algus kui ka alati peab olema õnnelik lõpp. Kuid eks mõned jutukesed polnudki nii rõõmsad kui oleks võinud arvata.

Marjakobara muinasjutu raamatuga kohtusin esimest korda ja tunnistan ausalt, et ta lummas mind juba oma kaanepildiga.  Mida rohkem ma lugesin seda rohkem ma leidsin ennast maailmast, kus kohtusin päkaotsa pikkuse poisikesega, vana koera aga ka mitmete teiste tegelastega olgu siis nendeks kuninglikud kaunitarid või siis mõned pealtnäha tavalised koduloomad.

Mulle meeldisid mitmed lood ja ma usun, et loen seda raamatut ka kunagi oma lastele ette, kui nemad ka lugema õpivad siis saavad nad seda maailma ise avastada. Loodan, et tulevikus on veel raamatuid, mida lugeda. Kurb oleks kui neid enam paberil ei olekski.

Ma nautisin seda lugemist väga, lugesin rahulikus tempos üks lugu korraga ja mõtlesin peale lugemist selle peale, et mis seal siis juhtus ja mida võiks siit endale meelde jätta.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Ma usun, et see ei jää minu ainsaks muinasjutu tutvuseks sel aastal.

Kõike kaunist teile kallid sõbrad!!

 

 

Harry Potter ja tarkade kivi(Illustreeritud väljaanne)(2019)

Lugemiseväljakutse 2020

3. Raamat sellest nimekirjast (BBC 100 raamatut, mida peaks elu jooksul lugema): https://www.listchallenges.com/bbc-100-books-to-read-before-death?

Harry Potter ja tarkade kivi(Illustreeritud väljaanne)(2019)(248lk)

Autor: J.K. Rowling

48578444._SX318_

Tutvustus

Kõige esimene illustreeritud väljaanne J.K. Rowlingi maagilisest klassikateosest on täis imelisi värvipilte, mille autor on Jim Kay, Kate Greenaway medali võitja. See on jäägitult hurmav raamat, mis sobib nii andunud fännidele kui ka uutele lugejatele.

Harry Potteri elu muutub igaveseks tema üheteistkümnendal sünnipäeval, kui sitiksilmne hiiglane Rubeus Hagrid toob talle kirja ja jahmatava uudise. Harry ei tea veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi, onu ja nende jõhkardist poja Dudleyga, kes ei taha võlukunstist midagi teada. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele. Sellest kohtumisest sõltub rohkem kui Harry enda saatus…

„Jim Kay illustratsioonide nägemine liigutas mind sügavalt. Mulle meeldib see, kuidas ta Harry Potteri maailma tõlgendab, ma olen tänulik, et ta on sellele oma andega kaasa aidanud ja ma pean seda endale suureks auks.” J.K. ROWLING

J.K. ROWLING on rekordiliste tiraažidega ja rohkelt auhindu võitnud Harry Potteri romaanide autor. Selle armastatud sarja raamatuid on maailmas müüdud üle 450 miljoni eksemplari ja tõlgitud 78 keelde. Raamatute põhjal on valminud kaheksa menukat filmi.

Jaa, nüüd jõudsin minagi siiamaani, et avastasin enda jaoks selle sarja lugemise. Ütlen kohe ära, et plaanin ka jätkata. Kunagi ammu alustasin ka, aga sinna ta jäi. Nüüd uuesti lugesin raamatu läbi ja kindlasti lähen ka järgmisi osi laenutama.

Ei uskunud, et seda sarja kunagi lugema hakkan. Alati pole selleks aega jätkunud, nüüd mida rohkem ma lugesin, seda rohkem ma loosse sisse elasin. Kui juba alustatud sai, siis ei olnud mõtteski taas pooleli jätta.

Esimeses osas tutvume lähemalt ühe poisiga, kes on kõike muud kui tavaline mugu. Tema nimeks on Harry Potter ja ta pole tavaline poisike, ta on võlur, kuigi ta ise seda ei tea.

Mida lugu edasi, seda pöörasemaks sündmused muutuvad. Muidugi meenus raamatut lugedes ka film, mis on enne lugemist ära nähtud, kuigi ammu aga siiski meenusid mõned lõigud ka filmist.

Ma olen väga rahul, et selle sarja lugemist alustasin, nüüd kibelengi juba järgmise osa järele. Eks tuleb siis raamatukokku minna, isegi mees soovitas, et võta juba mitu osa, siis hea järjest lugeda. Eks näis kuidas õnnestub.

Eks selles loos tuleb ette mitmeid seikluseid ja takistusi, kas Harry saab nendega hakkama, seda peate te ise lugema. Ma siiralt usun, et paljud on selle sarja lõpuni juba lugenud ja mina olen veel ainus kes seda teinud pole.

Mulle väga meeldis ja soovitan teistelegi lugemiseks. Muidugi kaasa elamist oli palju ja mõned kohad panid isegi naeru kihistama.

Eesti talvised metsalinnud (Roheline Eesti)(2018)

Isiklik lugemiseväljakutse 2020

14.Raamat, mille pealkirjas esineb lind või linnuliik

Eesti talvised metsalinnud (Roheline Eesti)(2018)(272lk)

Autor: Karl Adami

eesti talvised metsalinnud KAAS OK.indd

Tutvustus

See raamat pajatab lindudest, kes vaatamata kõledate ilmade ja pakase tulekule trotsivad meie sügiseid ja eripalgelisi talvi. Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus, linnuliikide arv on drastiliselt kahanenud ja lehtpuud paljad. See on ideaalne aeg lindude tundmaõppimiseks. Raamatus on ära toodud 27 talvise metsalinnu kirjeldus, käitumine, levik, arvukus. Lisaks rohketele fotodele jagab autor oma kogemuste põhjal ka näpunäiteid lindudele lähenemiseks ja nende jäädvustamiseks fotodele.

Raamatu autor on metsas palju samme seadnud ja õppinud tundma seal tegutsevaid sulelisi. Selleks, et metsaelanike usaldust võita, tuleb puusammaste vahel kaua viibida. Pärast aastatepikkust sõbrunemist metsaelanikega on autor valmis edastama oma teadmisi, kogemusi ja lugusid.

Seekord valisin endale lugemisse midagi sellist, mis pole just tavapärane lugemine. Kuna mulle meeldib aknast vaadata erinevaid linnukesi, siis see raamat sobis täitsa hästi lugemiseks. Sain nii palju uut teada, eriti rähnide kohta.

Ladus lugemine ja ma usun, et jätkan selle sarja lugemist kui selleks vähegi aega taas leian. Nii ilusad pildid ja isegi tahaks mõnda neist kohata. Näiteks urvalindu või ohakalindu.

Eks meie maal on igasuguseid sulelisi ja neid kohata oleks täitsa tore. Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.

Kes on varem lugenud seda sarja, siis mida soovitate?

 

Minu Armeenia(2017)

Lugemiseväljakutse 2020

32. Sinu koduse raamaturiiuli alumisel riiulil vasakult viies raamat

Minu Armeenia(2017)(184lk)

Autor: Brigitta Davidjants

34828103

Tutvustus

Minu Armeenia ei asu kindlasti nüüdisaegses Armeenia vabariigis. Iga välisarmeenlase Armeenia on erinevas kohas. Mõnele on see esivanemate küla kusagil Süüria, Liibanoni või Türgi aladel. Teisele on see müütiline esimese aastatuhande Armeenia suurriik, mis kulges merest mereni. Mõnele on see praegune Armeenia, kus käiakse suure raha eest hotelliaknast Ararati mäe vaadet imetlemas („Mäehind on korterihinna sees,“ tavatsetakse naljatada).

Aga kus siis on minu Armeenia? Ehk on see koriandri, baklažaani ning purustatud punaste ubade ja Kreeka pähkli maitses. Võib-olla hoopis isakodus, kus vahel perega kokku saame, üksteisest üle karjume ja lõbusasti aega veedame. Võib-olla on see hoopis armeenia rahvalauluseadetes. Aus vastus on – ma ei tea. Eks ta ole üks ujuv saar, mille asukoht muutub koos mu endaga.

Seekord siis natuke teistmoodi lugemine. Muidugi alguses võlus mind raamatukaanepilt. Moonid ja loodus, mida veel võiks tahta. Lugema hakates tundus lugu ise samuti täitsa hea, et seda ajaviiteks lugeda. Võtta aeg maha ja muudkui lugeda ja lugeda. Kuna loen suht palju kriminulle, siis midagi vahelduseks võtta on super. Muidugi saan lugemiseväljakutse järgmise punkti ka sellega täidetud.

Olid ju mõned raamatusoovitused pakutud ja kohe jagan seda ka teiega siin. Enda jaoks valisin välja selle raamatu.

33232262._SY475_

Arvan, et seegi on päris põnev lugemine. Igatahes kes soovib see loeb, seda raamatut ja kes ei soovi, siis võib julgelt edasi minna.

Minu sarja raamatud on mind senimaani positiivselt üllatanud ja seekord ka pole mingi erand. Elasin autori seiklustele kaasa ja sain palju uusi teadmisi Armeeniast ja muidugi nippe kuhu võiks seal reisida ja mida vaadata.

Muidugi oli seal raamatulõpus ka mitmeid nii muusika kui ka söögitutvustusi.

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)

Lugemiseväljakutse 2020

10. Luuleraamat

Haikud: Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes(2016)(120lk)

Autor: Uku Masing

28091774

Tutvustus

Jaapani luulet Uku Masingu tõlkes.

Uku Masingu tõlked ei ole otse jaapani keelest, vaid põhiliselt prantsuse, kuid ka saksa ja inglise keele vahendusel.
Luuletused pärinevad Masingu käsikirjast. Tegemist pole Masingu enda poolt raamatuks kavandatud luuletustega, vaid isikliku huviga, ajaviitega. Tõlked on tehtud sundimatult mõne aja jooksul nii eraldi paberitele eri võimalusi vaagides kui ka lausa raamatuäärtele prantsuskeelsete tõlgete kõrvale, olles mustandina ja puhtandina korraga; ei ole süüvitud vormiküsimustese enam kui silbilugemisesse, ei ole püütud arendada oma tõlkemeetodit.
Luuletusi võib vaadata kui Masingu isikupäraseid ja omaloomingulisi tõlgendusi.

Kuna mind huvitasid pikka aega juba aasiapärased lugemised, siis seekord sattusid pihku haikud. Ma olen neist kunagi ammu ähmaselt kuulnud ja nüüd neid lugedes tekkis täielik wau-efekt.

Sellised lühikesed kuid löövad laused, mis sind viivad maailmadesse, kuhu sa ise poleks üldse osanud minemisest  unistadagi.

Mulle meeldis see lugemine ja täitsa selline vahepala lugemine, kus palju kaasa mõtlema ei pea ja lihtsalt kulged, ühelt leheküljelt teisele.

Soovitan teistelegi!