Windsori sõlm(2021)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

47. Raamat, mille autori perekonnanimi võiks olla ka eesnimi

Windsori sõlm(2021)(270lk)

Autor: S.J. Bennett

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Esimene raamat igati originaalsest ja lustakast krimilugude sarjast, milles kuninganna Elizabeth II oma kuninglike kohustuste täitmise käigus salaja kuritegusid lahendab.

On 2016. aasta varakevad ja kuninganna Elizabeth viibib oma 90. sünnipäeva tähistamise eelõhtul Windsori lossis. Ettevalmistustele tõmmatakse pidurit, kui lossi ühest magamistoast leitakse külalise surnukeha. Sündmuskohal avanev pilt viitab sellele, et noor venelasest pianist kägistas end kogemata ise ära, kuid kehvasti seotud sõlm paneb MI5 kahtlustama kuritööd. Kuninganna jätab alguses juurdluse läbiviimise asjatundjate hooleks – kuni need lasevad kahtlustel end vales suunas juhtida.

Monarh, kes juhtumi käpardliku uurimisega rahul pole ja personali moraali pärast südant valutab, otsustab ohjad diskreetselt enda kätte haarata. Kuninganna asub salaja, kasutades oma Briti nigeerlasest endise kuningliku hobusuurtükiväe ohvitserist erasekretäri Rozie Oshodi abi, ise asja uurima. Kuna ta jätkab samas tavapärase enesekindlusega ka oma kuninglike kohustuste täitmist, ei oska keegi õukonnas ega ükski avalikkuse esindaja aimatagi, et sihikindel Elizabeth kasutab oma terast pilku, kiiret taipu ja raudseid närve mõrtsuka välja selgitamiseks.

S. J. Bennett annab selles loomingulises ja paeluvas müsteeriumis oskuslikult, teravmeelselt ja võluvalt edasi kuninganna Elizabethi häält, maalides meile Tema Majesteedist harvanähtava pildi: lahke ja samas elutark, otsusekindel ja samas läbinägelik, ja mis kõige olulisem: hea inimestetundja.

Minu jaoks oli üllatavalt muhe lugemine. Muidugi eks sellist hõngu andis ka peategelaseks olnud kuninganna Elizabeth II ja tegevuspaigaks olnud kuulus Windsori loss. Ma nautisin selle loo lugemist ja tempo milles see lugu veeres oli selline kerge, kuid samas ühtlasi ka väga põnev.

Kui kuninganna lossist leitakse surnud venelasest külaline, siis ei oska keegi kahtlustada, et tegemist võiks olla mõrvaga. Kuninganna on muidugi sellest täiesti löödud ja otsustab saladuskatte all ka ise asja uurima asuda. Kas süüdlane leitakse ja miks kõik see juhtus, eks seda saate ise lugeda.

Polegi varem midagi sellist lugenud, kus mõrva uurib mõni kuninglik tegelane. Esmakordne kogemus igatahes minu jaoks ja meeldivalt hea. Ta teeb seda kõike nii osavalt ja tundub nagu piisaks ainult ühest sõrmenipsust ja tal on juba lahendus käes. Eks muidugi on tal ka abilisi, kes teda selle uurimise juures aitavad.

Igatahes nauditav kulgemine ja seda kõike koos kuninganna Elizabethiga. Tema on seda särtsakust ja elujõudu ning tahet, et ka sellises vanuses elada täiel rinnal ja nautida nii tantsimist kui ka ratsasõitu.

Vaimustav lugemine ja usun, et soovitan seda ka teistele, kellele meeldib krimilugusid lugeda sellises voolavas tempos ja nautida uurimisekäiku ja erinevaid mõtteid, sellest kes võiks olla süüdi ja miks ta kõike seda üldse tegi.

Minu jaoks on selle kuu ütlemata hästi alanud, eks näis kuidas edasi kulgeb.

Põhjala Odüsseia(2019)

Isiklik lugemiseväljakutse 2021

145 a sünnist – Raamat Jack Londonilt

Põhjala Odüsseia(2019)(63lk)

Autor: Jack London

Kirjastus: Harte

Tutvustus

Jutustus Põhja-Ameerika küttide ja koerteajajate elust.

Kui ikka mõnd autorit lugema asuda, siis tekib selline kihu ka teised tema raamatud läbi lugeda. Kuna on autori sünnist 145 aastat, siis miks mitte tema raamatuid veel sel aastal lugeda. Niimoodi ma selle raamatu otsa juhtusingi.

Seekordne lugu oli karge ja külm, kohati ka üsnagi karm ja ebaõiglane kuid samas ka üsnagi huvitav lugemine. Midagi pikemalt seletada polegi vaja. Kes pole varem seda raamatut lugenud, siis avastage kindlasti!

Igatahes olen siiani veendunud, et Jack London on üks mu lemmikumaid autoreid. Tema jutustused on just sellised, mis lugedes tunduvad nii reaalsed ja tõesed. Eks Põhja-Ameerika loodus on üks karmimaid ja seal ellu jääda pole just kõige lihtsam.

Usun, et selle autori raamatuid on raske mitte lugeda. Kord kui oled alustanud, siis enne ei lõpeta kui kõik loetud saab. Vähemalt minuga on nii. Eks loodan, et on teisigi sarnaseid, kellele meeldib niimoodi lugeda.

Igatahes soovitan teistelegi!

Vanaema õunapuu otsas(2008)

Lugemiseväljakutse 2021

22. Üks „vanaemaraamat” – raamat, kus keskne tegelane on vanaema

Vanaema õunapuu otsas(2008)(109lk)

Autor: Mira Lobe

Kirjastus: Avita

Tutvustus

Nad istusid taevassinisesse autosse ja sõitsid otseteed lähimasse sadamasse, kus purjelaev ankrus seisis. Mõlemad hobused traavisid takka järele.
«Ahoi!» ütles vanaema jämeda häälega, kui nad mööda vetruvat laevale läksid. «Me seome auto ja hobused peamasti külge, et nad kõrge lainega üle parda ei läheks.»
«Ahoi» oli meremeeste keel ja «üle parda» samuti. Sellega pidi Andi nüüd harjuma.

Raamat on saanud Austria riikliku lastekirjanduse-auhinna ja Viini lasteraamatu-auhinna.

Lugu poisist nimega Andi, kes igatseb väga endale vanaema. Kõigil teistel tema klassis on vanaema, kuid temal mitte. Ta on kurb, et tal vanaema ei ole ja nii otsustab ta õunapuu otsas konutada.

Ta on oma mõtetes, kui ühe korraga keegi istub tema kõrval. Tema rõõmuks on see vanaema ja täiesti tema oma. Oh neid vahvaid seiklusi, mis nad koos ette võtavad. Kui aga poisi kodukanti kolib üks ütlemata tore vanatädi, siis mida rohkem poiss teda aitab, seda vähem mõtleb ta oma vanaema peale. Kas tõesti on ta endale vanaema välja mõelnud? Või on tegemist ikka päris vanaemaga, eks seda lugege ise!

Andi on üks ütlemata vahva poiss ja tema seiklused olid väga kaasahaaravad. Nemad juba vanaemaga hätta ei jäänud ja minu jaoks oli tegemist väga lõbusa looga, kuid samas ka üsnagi kurb, kuid seda kõike ainult alguses.

Mulle meeldis ja ma usun, et julgen ka teistele lugemiseks soovitada.

Vaikuse hääl(2014)

Lugemiseväljakutse 2021

33. Näitleja kirjutatud raamat (biograafia või ilukirjandus)

Vaikuse hääl(2014)(77lk)

Autor: Jaan Tätte

Kirjastus: Pilgrim

Tutvustus

Seitse aastat tagasi täitis Jaan Tätte oma suure unistuse – ta jäi Vilsandile päriseks elama.

Ta läks otsima vaikuse häält.
Ja hingerahu.
Ja vastuseid küsimustele.

Ma ei tea, kas olen kunagi kuulnud päris vaikust, seda lõplikku vaikust. Aga otsinud olen ma vaikseid kohti alati, ja neid leides olen neisse armunud.

Armastuse puudumine on nagu tuulevaikus. Õige armastus paneb tuuled puhuma.
Kõik tahavad, et nad oleks armastatud, et neid tähele pandaks, et neist hoolitaks ja neile naeratataks. See on kõige tähtsam, mida inimene tahab.

Lugu meile kõigile tuntud mehest nimega Jaan Tätte, kes seitse aastat tagasi täitis oma suure unistuse, ta jäi Vilsandile päriseks elama.

Ta soovis leida hingerahu ja vaikuse häält ning vastuseid küsimustele.

Lugu ongi selline autoriga koos temale omane kulgemine, mis aitab leida ka lugejas hingerahu ja mind aitas see raamat väga. Vahel on tõesti vaja võtta aeg maha ja leida aega iseenda jaoks. Mõelda enda tuleviku peale ja unustada korraks kõik argipäevamured.

Siiras tänu grupiliikmele, kes seda selle teema all albumis oli soovitanud. Lugu oli kui hingepalsam. Ma pole just tema muusika suur fänn, kuid vahest meeldib kuulata küll.

Kellele meeldib lugeda sellist rahulikku ja mõnusa kulgemisega lugu, siis see on kindlasti midagi teile.

Soovitan igatahes teistelegi!

Kujuteldavate olendite raamat(2019)

Lugemiseväljakutse 2021

32. Raamat Ladina-Ameerika autorilt

Kujuteldavate olendite raamat(2019)(192lk)

Autor: Jorge Luis Borges

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

„Kujuteldavate olendite raamat” on üks eriline pärl Borgese loomingu pikas reas. Kirjutatud keskaegse bestiaariumi vormi järgides, viib see meid Läänemaise kultuuri juurte juurde, kirjeldades lugejale rohkeid inimmõistusest sündinud olendeid, kes on asustanud mütoloogiaid ja religioone, kirjandust ja filosoofiat, müstikute nägemusi ja poeetide unenägusid. Samal ajal kannab see raamat meid ka Borgese loomingu juurte juurde, tema mõjutajate ja inspiratsiooniallikate juurde, ja annab võimaluse näha ühekorraga neid kive, millest see maailmakuulus kirjanik on oma loomingut ehitanud.

Küll alles üks kaanepilt võib olla petlik. Raamatut lugema asudes ei olnud mul eriti mingeid ootusi. Kuna autor on minu jaoks uus ja kaanepilt polnud ka just midagi väga midagi erilist, siis just sisututvustus oli see, mis mind ärgitas seda raamatut lugema.

See lugu on segu nii inimmõistusest sündinud olenditest kui ka folkloorist. Selline mõnus tummine kompott, mis mind kui lugejat üsnagi kergelt rabas. Natuke meenutas mulle üht Harry Potteri raamatut. Eh, oli ju temalgi lugu Fantastilistest olenditest. Seega sellist segu ma polegi varem lugenud ja olen meeldivalt üllatunud.

Kuid paraku see raamat kohta minu riiulis ei leia. Midagi ikka jäi nagu puudu või peaksin mõne selle autori raamatu veel lugemisse võtma, et saada aru tema stiilist. Igatahes minult saab see lugu neli tärni ja loodan, et tulevik toob veel tema raamatuid minuni. Eks näis!

Soovitada ei oska, kes tahab võib seda värvikat lugu lugeda küll!

Alkeemik(2006)

Lugemiseväljakutse 2021

17. Kultuslik teos, mida sa pole mingil põhjusel veel lugenud

Alkeemik(2006)(179lk)

Autor: Paulo Coelho

Kirjastus: Pilgrim

Tutvustus

Brasiilia kirjaniku Paulo Coelho sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest – oma südame kuulamisest ja eneseleidmisest.
Kui Andaluusia karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda. Ta lahkub Hispaaniast, kohtab teel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja – Alkeemiku.

Lugu lambakarjusest, kes ühel ööl näeb unest varandust ja seda kõike Egiptuse püramiidide juures. Ta võtab seda kui saatust. Ta otsustab kodumaalt lahkuda ja rännata varanduse otsinguil. Teel olles kohtub ta mitmeid teisigi rändajaid ja leiab lõpuks oma õpetaja, keda kutsutakse Alkeemikuks. Tema abiga suudab ta leida endas selle otsitud tarkuse.

Üsnagi õpetlik lugu, sellest et inimese suurim tarkus on kuulata oma südant ja niimoodi leida ka iseend. Ma ei tea miks mul see raamat lugemata oli. Võib-olla ma ootasin aega, mil leiaksin taas tee temani. Seekord see juhtus ja mulle tõsiselt meeldis.

Loo tempo oli küll selline voolav ja pisut aeglane, kuid siiski väga õpetlik ja praegusel ajal üsnagi hingekosutav lugemine. Tundsin, et vajan samamoodi õpetust kui karjapoiss.

Mulle igatahes meeldis ja ma usun, et jõuan selle autori teiste raamatute juurde ka millalgi. Niimoodi algas siis minu juunikuine lugemiskuu.

Minu Vormsi(Väinamere Twin Peaks)(2020)

Minu Vormsi(Väinamere Twin Peaks)(2020)(248lk)

Autor: Barbi Pilvre

Kirjastus: Petrone Print

Tutvustus

Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on?

Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus.

Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis.

Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenel käigud ja jääteesõit. 

Minu selle kuu viimane lugemiselamus viis mind Vormsile ja seda kõike koos ühe omanäolise autoriga. Tema kirjeldused Vormsi ajaloost ja sealsest loodusest meeldisid mulle väga. Kuigi vahel kippus lugu natuke venima, siis mõned read edasi sai lugu taas hoo sisse.

Eks see lugu ole vägagi omanäoline ja eks vormsilased on vaiksed inimesed ja teistega väga suhtlema ei kipu. Vähemalt selline mulje jäi mulle raamatut lugedes. Kuna peamiselt loen muid raamatuid, siis vahel leian ka aja, et taaskord avastada Minu-sarja raamatuid. Nii läks ka seekord. Eks oma järge on ootamas veel mõned hiljuti ilmunud lood, eks sellest juba järgmisel kuul.

Igatahes minu jaoks oli Vormsi ajalookirjeldused vägagi põnevad ja nii mõndagi uut sain teada, mida varem ei teadnud või olin lihtsalt unustanud. Eks komejant selle kanalisatsioonikaevu üle pani itsitama küll, mis siis et tegemist oli autori jaoks üsnagi koguka probleemiga. Eks igal Eestimaa paigal on omad saladused. Muidugi tahaks nüüd isegi Vormsil ära käia, et näha sealseid soovitatud vaatamisväärsuseid.

Ma usun, et see raamat väärib lugemist ja kui mahti saan, siis loen mõned Minu-sarja raamatud veel. Nende lugemine aitab mind, kui peale mõne krimka lugemist on pingelisest mõtlemisest täielikult toss väljas. Nagu omamoodi teraapia 😀

Igatahes, kes tunneb, et teda minu arvustus tõmbas seda raamatut lugema, siis tehke seda. Ma usun, et te ei kahetse.

Kaoseparalüsaator(William Wentoni sarja 5.raamat)(2020)

Kaoseparalüsaator(William Wentoni sarja 5.raamat)(2020)(200lk)

Autor: Bobbie Peers

Kirjastus: Helios kirjastus

Tutvustus

“Midagi on Libateabe Keskuses mäda. Uued vahibotid on ohjad enda kätte haaranud. William otsustab põgeneda koos koodipüramiidiga – ainsa relvaga, mis suudab Abraham Talley peatada. Ent Londoni tänavail varitseb oht, vahibotid on Williamil kannul ning Abraham Talley hingab talle kuklasse. William vajab vanade sõprade ja uute vaenlaste abi, et koodipüramiid turvalisse paika toimetada. Kas see aga õnnestub tal enne, kui on hilja?

„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.

Bobbie Peers on norra edukamaid lastekirjanikke, kes on William Wentoni sarjaga saanud laste suureks lemmikuks.”

Leidsin ennast taaskord William Wentoniga koos seiklemas. Selle poisiga koos juba igav ei hakka. Temas on kõike seda, mis ühes kangelases peab olema. Nii julgust kui ka südikust, et ükskõik, mis ka ei juhtu, maailm tuleb päästa niikuinii.

Seekord saab seiklus alguse Libateabe keskusest, kus on nüüd uus kord. Võim on uute vahibottide käes. William otsustab koos koodipüramiidiga põgeneda, et peatada Abraham Talley. Seekord seikleb ta Londoni tänavatel ja igal pool varitseb teda oht. Muidugi on kannul ka vahibotid, kes tahavad teda kinni nabida. Kas ta suudab koodipüramiidi toimetada õigeks ajaks kohale?

Eks seda saate ise lugeda, kui selle sarja endale lugemisse haarate. Igatahes ootan nüüd millal saan kuuenda osa ka läbi lugeda, et sarjale korralik punkt panna. Eks näis millal ma seda lugeda saan, kuid seniks kõike mõnusat teile kallid sõbrad.

Kes seda sarja veel lugenud pole, siis soovitan kindlasti! Kui ise ei taha lugeda, siis soovitage oma lastele!

My Neighbor Totoro(2013)

Jaapanikirjanduse väljakutse 2021

Shimai toshi-sõpruslinnad. Jaapani kirjaniku raamat, mis räägib sõprusest.

My Neighbor Totoro(2013)(244lk)

Autor: Tsugiko Kubo

Kirjastus: VIZ Media LLC

Tutvustus

One of Studio Ghibli’s most beloved classics, Totoro celebrates its 25th anniversary!

The beloved animation classic by legendary Studio Ghibli director Hayao Miyazaki, My Neighbor Totoro is now retold in novel form. This prestige, hardcover edition features original illustrations by Miyazaki himself, accompanying a story written by veteran children’s book author Tsugiko Kubo. Sure to delight both existing fans and new readers! Eleven-year-old Satsuki and her sassy little sister Mei have moved to the country to be closer to their ailing mother. While their father is working, the girls explore their sprawling old house and the forest and fields that surround it. Soon, Satsuki and Mei discover Totoro, a magical forest spirit who takes them on fantastic adventures through the trees and the clouds–and teaches them a lesson about trusting one another.

Südamlik lugu kahest tüdrukust nimega Satsuki ja Mei, kes kolivad maale elama. Kuna nende isa töötab koguaeg, siis otsustavad tüdrukud minna avastama vana maja ja sealset metsa. Peagi kohtuvad nad metsas Totoroga, kes on metsavaim ja seiklused, mis neid ees ootavad on samas põnevad kui ka õpetlikud.

Mul on nii hea meel, et ma selle loo juurde tee leidsin. Mitmed tutvustasid seda lugemiseväljakutse grupis ja nii otsustasin minagi võtta ette inglise keelse raamatu, et pisut ka selles keeles lugeda. Nii äge oleks kui see lugu ka Eesti keelde tõlgitaks, siis saaksid kõik need lugejad sellest loost osa, kelle inglise keel pole just kõige parem.

Muidugi meeldisid väga ka raamatus olnud illustratsioonid. Need olid ikka vapustavalt head. Olen juba ka 1988-aastal valminud filmi ka endale alla laadinud ja kindlasti plaanin seda ka vaadata.

Soovitan teistelegi, ma usun, et te ei pea selle loo lugemist üldse kahetsema.

Siia lõppu üks pildike ka!

Poltaava(Ühe armee häving)(2006)

Ajaloo ja teaduse väljakutse 2021

Poltaava(Ühe armee häving)(2006)(325lk)

Autor: Peter Englund

Kirjastus: Argo

Tutvustus

1980. aastatel oli Rootsi ajalooteadus omamoodi kriisis. Mitte et ajaloolased poleks endistviisi uurinud ja oma uurimistulemusi avaldanud, kuid laiemale avalikkusele läksid nende tegemised ja akadeemilised vaidlused üha vähem korda. Siis tuli Peter Englund oma esikteosega “Poltaava: Ühe armee häving” ning kõik muutus peaaegu üleöö. See on muidugi suur lihtsustus, ent selles on tõtt. See raamat tekitas Rootsis ajalookirjanduse buumi. “Poltaava” muutus otsekohe bestselleriks. 8,7 miljoni elanikuga Rootsis on seda trükitud 248 000 eksemplari, raamat on tõlgitud prantsuse, inglise, vene, soome, taani, norra, läti, poola ja nüüd siis ka eesti keelde.


“Poltaava” on dokumentaaljutustus paari hirmsa ööpäeva kohta, mil kogu Rootsi armee, 49 rügementi ja üksikväeosa, hävitati. P. Englund kirjeldab saatuslikku lahingut, Rootsi suurvõimu languseni viinud katastroofi tund-tunni haaval. Inimlikult võttes oli neil kuumadel suvepäevadel toimunu brutaalne massimõrv, milles kadus 10 000 inimelu. Jutustades lahingu käigust, edastab P. Englund detaile, mis teevad ajaloo tõeliseks ja arusaadavaks: mida öeldi sõjast tüdinud sõduritele neid võitlema sundides, kuidas tulistati musketit, kuidas lõhnas must püssirohi, kuidas hoolitseti haavatute ja surnute eest, kuidas elati ja liiguti, millised olid ohvitseride ja lihtsõdurite tingimused.

Mõtlesin siia teemasse raamatut valides pikalt. Küll otsisin veebist erinevaid, aga siiski päästis mind vana hea lugemiseväljakutse grupp. Aitäh neile, kes seda raamatut varem lugesid ja seal tutvustasid.

Tegemist on dokumentaaljutustusega paari hirmsa ööpäeva kohta, mil kogu Rootsi armee hävitati. Autor kirjeldab seda saatuslikku lahingut, Rootsi suurvõimu katastroofi tund-tunni haaval.

Tavaliselt ma kipun sellistest sõjaraamatutest eemale veerema, kuid mitte seekord. Lugu ei olnud selline tuim fakte täis lugu, vaid iga korraga järjest elulisem ja traagilisem. Kellele küll sõda kunagi on kasu toonud? Kas tõesti pole inimelud sõjas midagi väärt?

Iga korraga muutus lugu minu jaoks järjest huvitamaks ja ma muudkui lugesin ja lugesin. Mõtlemata sellele, et tegemist on nii öelda sõjast rääkiva raamatuga. Ma lihtsalt sulandusin sinna sisse ja enne ei lõpetanud kui lugu leidis oma lõpu.

Väärt lugemine, eks peakski rohkem dokumentaalfilme ja ja raamatuid lugema. See maailm on mul täiesti avastamata. Seega küsiks, nõu milline dokumentaallugu on teil kallid sõbrad mulle soovitada?

Soovitan seda lugu teistelegi!