Muda, higi ja pisarad(2015)

Muda, higi ja pisarad(2015)(420lk)

Autor: Bear Grylls

25214733

Tutvustus

Muda, higi ja pisarad on ülipopulaarse seikleja ja teletähe Bear Gryllsi adrenaliinirohke autobiograafia. Bear Grylls on endine Briti eriüksuslane, mees, kes on alati otsinud üliohtlikke väljakutseid ning tema autobiograafiat saab lugeda ka kui tõsielupõnevikku või seiklusromaani – see on täis nappe pääsemisi ja tähelepanuväärseid saavutusi, mis teeks uhkeks iga seikleja.

Lugedes seda raamatut tundsin ma, et ma loen lihtsalt mõnda seiklusromaani, mitte kellegi elulugu. Miski oli tema loos, sellist mis mind tema raamatut lugema võlus. Ma olin kaua tahtnud lugeda seda lugu, kuna olen vaadanud mõned osad tema sarja ja võin öelda, et sealt see isu tema raamatut lugeda tekkiski. Samas oli üsnagi põnev lugeda, sellest kuidas ta soovis minna Everestile ja mis temaga seal juhtus ja kuidas ta seal hakkama sai. Ma loodan, et tal läheb elus kõik hästi ja et ta teeb seda mis talle kõige rohkem elus meeldib. Mulle endalegi meeldib looduses käia ja tean, mis tunne on kui saad eemale linnakärast ja nautida lihtsalt vaikust ja rahu.  Miski selles tõiselulises loos paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lõpetada ja lugesin järjepanu edasi nagu tegu oleks mõne krimi-või põnevusromaaniga. Mis mulle kõige rohkem meeldis, et raamat oli üsnagi ladusalt kirjutatud ja ei kippunud üldse venima nagu tavaliselt on mul elulooraamatutega juhtunud. Lihtsalt mõnus ja põnev lugemine oli, samas ka karm, eriti see osa, kus ta enda eriväelase elust jutustas. Everesti osa oli minu jaoks väga huvitav ja põnev lugeda. Mul on hea meel, et ma seda raamatut lugesin ja ma ei kahetse üldse sellele raamatule kulutatud lugemisaega. Hetkel ei teagi, mis järgmiseks ette võtta, kas selleks on ulme või midagi kriminaalset. Aga soovin kõigile põnevaid suveõhtuid raamatute seltsis. Mina igatahes üritan igal õhtul kasvõi kolm-neli lehte lugeda. Kes sai innustust seda raamatut lugeda, siis tehku seda.

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Küülikukütt (Joona Linna sarja 6.raamat)(2017)(416lk)

Autor: Lars Kepler

34838040

Tutvustus

Rootsi välisminister tapetakse oma Djursholmi kodus, kuid avalikkuse ees vaikitakse juhtunu maha. Liikvel on külmavereline kurjategija, keda kahtlustatakse ka sidemetes terroristidega, ja järgmine mõrv ei lase end kaua oodata.

Kaitsepolitsei on sunnitud roimari peatamiseks appi kutsuma endise komissari Joona Linna, kes on viimased kaks aastat trellide taga veetnud. Joonale tehakse pakkumine, millest ta ei saa keelduda. Nii saab alguse pöörane tagaajamine – kuid kes jahib tegelikult keda?

Kuna raamatukogus on sellele osale järjekord, siis pidin enne viiendat osa selle osa läbi lugema. Usun, et loen millalgi ka Stalkeri läbi. Mul on nii hea meel, et Joona Linna on tagasi. Peale Uneliivamehe lugemist, kartsin tõesti, et ei kohtugi temaga loos enam. Mulle meeldis see raamat ja soovitan teistelegi seda sarja lugeda. Pinget ja põnevust jätkub selles loos eriti viimaste lehekülgedeni.  Poleks osanud sellist asjade käiku üldse oodatagi. Lõpp oli ka üsnagi ootamatu ja süüdlane oli alati ühe tegelase silme all aga ta lihtsalt ei märganud seda või ei suutnud seda tähele panna. Igatahes kui Rootsi välisminister tapetakse, siis sealt asjade käik kõik algab. Muidugi arvatakse, et tegu on terroristiga aga kahjuks see nii pole. Kunagised ammused saladused tuletavad ennast jälle meelde ja asjaosalised ei taha enam neist midagi kuulda. Kuid mõrvar ei peatu enne kui on saanud oma kättemaksu ükskõik misssuguse hinnaga.  Lugu oli nii pingeline ja põnev, et ma ei suutnud enne lõpetada kui lugesin läbi. Napsasin aega ka enda uneajast ja nüüd peaks rahulikumalt võtma ja midagi vähem pingelist ja tempokat lugema. Eks selliseid raamatuid leidub ka minu riiulis. Soovitan lugeda ja loodan, et saan millalgi ka viienda osa läbi loetud, kuigi too on ka pooleli aga lihtsalt järjekorra pärast hüppasin kuuenda osa kallale. Igatahes soovin kõigile põnevaid raamatuid ja kohtumiseni järgmine kord.

Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda(2016)

Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda(2016)(400lk)

Autor: Mihkel Raud

32785054

Tutvustus

“21-aastaselt seisin ma silmitsi lihtsa valikuga: kas joon veel mõned kuud ja suren ära, või keeran korgi pudelile lõplikult peale ning jään ellu. Ma otsustasin elada.
Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus räägin ma sulle, kuidas see õnnestus. Räägin sedagi, kuidas paljud asjad ei õnnestunud.
“Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda” on elulooline eneseabiraamat, mis algab mõtteliselt seal, kus lõppes minu debüütromaan “Musta pori näkku”. Ma tutvustan sulle nippe ja trikke, mida ma ühe või teise eesmärgi saavutamiseks olen kasutanud. Kasuta neid targalt ja sa jõuad kaugele. Palju kaugemale kui mina. ”
Mihkel Raud

Seda raamatut lugedes tundsin ma, et olen millestki heast elus ilma jäänud. Tundsin ennast isegi lausa võhikuna. Ausalt öeldes seda raamatut raamatukogus nähes ma pikalt mõtlema ei jäänud, et kas see laenutada või mitte. Sain üsnagi palju naerda ja kirjutada see mees, minu arvates oskab. Ausalt öeldes pole eneseabi raamatud eriti minu teema aga järelikult tõmbas selle raamatu poole autor ise. Ausalt öeldes on see eneseabi raamat aga mida rohkem ma seda lugesin seda raskem oli lugemist lõpetada. Sain raamatust mitu head nippi erinevate olukordade lahendamiseks ja muidugi lugemine ise sujus ka väga ladusalt. Võib öelda, et see raamat alustas minu augustikuu lugemisekuud üsnagi värvikalt ja isu lugeda on sel kuul kindlasti rohkem kui eelmisel. Loodan, et keegi veel on seda raamatut lugenud ja leiab aega sellest muljetada. Soovitan lugeda, kes seda teinud pole, murdke oma eelarvamused ja asuge seda raamatut lugema. Autori eneseiroonia oli minu jaoks nagu kirss tordil. Pakkus meeleolukat lugemist mitmeks õhtuks. Ma ei kahetse, et need 400 lehekülge läbi lugesin. Nauditav ja lõbus lugemine oli soovitan, kes seda veel mingil põhjusel teinud pole.  Igatahes jätkan nüüd krimi-ja põnevusraamatute lainel ja usun, et sellest tuleb sama vinge sõit kui seda raamatut lugedes. Selleks korraks pakaa ja näeme järgmine kord.

Sina minu kõrval ja maailm meie vahel(2016)

Sina minu kõrval ja maailm meie vahel(2016)(311lk)

Autor: Nicola Yoon

30822056

Tutvustus

Minu haigus on haruldane. Põhimõtteliselt olen ma maailmale allergiline. Ma ei lahku oma kodumajast, ma pole seda teinud seitseteist aastat. Ainsad inimesed, kellega ma kokku puutun on mu ema ja mu hooldusõde Carla.

Kuid siis ühel päeval tagurdab naabermaja ette kolimisauto, ja ma näen teda. Ta on pikk, sihvakas ja kannab ainult musta – must T-särk, mustad teksad, mustad tennised ja must nokamüts, mis varjab täielikult ta juuksed. Ta märkab mind ja jääb vahtima. Mina vahin vastu. Tema nimi on Olly.

Võib-olla me ei oska ennustada tulevikku, aga me võime mõnd asja ette näha. Näiteks olen ma täiesti kindel, et ma armun Ollysse. Ja sellest kujuneb täiesti kindlasti katastroof.

Minu arust räägib raamat armastusest ja erinevatest riskidest, mis tuleb võtta kui sa kedagi armastad. Loo peategelane on Madeline või Maddy nagu Olly teda kutsub. Ta pole oma seitsmeteistkümne aasta jooksul kordagi enda kodumajast väljas käinud.  Ta loeb üsnagi palju raamatuid ja veedab oma päevi ka filme vaadates. Kuid ühel päeval näeb ta aknast naabermaja ette sõitvat kolimisautot. Seal on ka poiss, kes on  üleni mustas ja märgates, et Maddy vaatab aknast välja, lehvitab talle ja tüdruk tunneb, et see poiss meeldib talle. Mulle meeldis kuidas hooldusõde Carla, Maddyt aitas ja tal poisiga kohtuda lasi, muidu poleks ma arvan, mitte midagi nende vahel juhtunud.  Mulle väga meeldis ja minu jaoks oli lugu üsnagi liigutav ja ootamatute pööretega. Lõpp meeldis ja loodan, et nad jäävad kaua kokku ja et miski neid ei lahuta. Kui ei suutnud Maddy ema seda teha ei suuda keegi. Kahju on emast, kes tõesti tegi kõik, et Maddyt endaga hoida ja kes tahab teada, misssuguse tõe enda kohta tüdruk paljastas, peab ise selle raamatu läbi lugema. Soovitan lugeda, kuigi tegu on noorteromaaniga, soovitan siiski olenemata vanusest. Igatahes see lugu jääb mulle kauaks meelde ja kindlasti tahaksin selle autori mõnda teist raamatut ka kunagi lugeda, millal seda ei tea. Igatahes asun nüüd midagi rohkem kriminaalsemat lugema ja soovin teilegi põnevaid raamatuid igasse päeva.

Ei tule iial tagasi(2017)

Ei tule iial tagasi(2017)(248lk)

Autor:  Hans Koppel

34674246

Tutvustus

Hittarp on rahulik mereäärne linnake Lõuna-Rootsis. Elu kulgeb seal omas rütmis. Ylva soovib kolleegidele head õhtut ja asub kodu poole teele … kuid kaob, ilma ühegi vihjeta.

Abikaasa Mike Zetterberg üritab hinge kogunevat paanikat vaigistada, sest naisel on teatavat sorti taust, mida mees on üritanud unustada. Naise minevikuteod on ka põhjus, miks Mike kohe politseisse ei helista, vaid asub ise asja uurima. Kui lõpuks politsei naise kadumisega tegelema hakkab, langeb põhiline kahtlus abikaasale. Kuidas küll?

Mike ei oska aimatagi, kui vägivaldse piinamise ohvriks on Ylva langenud. Ta ei tea, et naist hoitakse vaid mõnesaja sammu kaugusel, lukustatuna naabermaja keldris. Ylva piin ei ole vaid füüsiline – tema tillukeses toas on ekraan, et ta näeks oma kodu ukseesist. Ta on nii lähedal, ja ometi nii kaugel.

Lugu on naisest nimega Ylva, kes teel töölt koju röövitakse ja viiakse elama ühte keldrisse, kus ta peab tegema kõike seda, mis tal kästakse. Üsnagi pingeline lugemine oli kuni loo algusest ja selle lõpuni. Samas ka karm lugu, kui arvestada, mida kõike Ylva pidi läbi elama ja missugust kohtlemist taluma. Teda karistatakse minevikus tehtud lolluste pärast, mis oli üsnagi jõhker ja karm. Lugu ise oli üsnagi pingeline ja põnev ning üsnagi ootamatu lõpuga, ma ei oleks osanud oodata, et kõik nii lõpeb aga siiski, vähemalt ei jäänud midagi õhku rippuma nagu mõnikord juhtub. Tahan tänada ka Helios kirjastust, et nad meieni selle autori raamatu tõid ja et kindlasti mõni raamat veel sellelt autorilt ilmub. Soovitan lugeda, kes seda teinud pole, sest nii raske oli raamatut käest panna, kuigi lugu polnud eriti verine ega midagi aga siiski raske oli Ylva piinamist lugeda ja kohati hakkas kõhe aga nagu öeldakse headus võidab alati ja lõpp mulle igatahes meeldis ja olen rahul, et seda raamatut lugesin. Praeguseks ei oska midagi rohkemalt öelda, emotsioonid on nii laes, et pean natuke järele mõtlema ja siis vaatama, mida järgmiseks lugeda. Teile soovin aga põnevaid lugusid ja kellele meeldivad krimilood, siis kindlasti lugege mõnda.  Kuigi ühest asjast ma aru ei saanud, miks Ylva mees midagi ette ei võtnud ja naist otsima ei asunud. Ta küll helistas sinna ja tänna aga ikkagi kuidagi pettunud olen ta peale kuigi ta üritas ja proovis aga keegi ei kuulanud teda. Muidugi politseinikud käitusid ka väga alatult, mis mind lausa üllatus, tavaliselt asutakse ikka uurima ja otsima, mõnes teises loos vist, selles polnud järelikult seda ette nähtud. Igatahes mis siin ikka, eks peagi kohtume jälle ja selleks korraks pakaa ja head lugemist.

 

Kihid(2016)

Kihid(2016)(384lk)

Autor: Ursula Poznanski

32047918

Tutvustus

Sellest ajast alates, kui Dorian kodust jalga lasi, lööb ta läbi tänaval – ja õigupoolest päris hästi. Aga ühel hommikul ilmselgelt mõrvatud kodutu kõrval ärgates satub Dorian siiski paanikasse. Ta ei mäleta midagi: kas ta on kuriteoga seotud? Selles olukorras pakub talle ootamatult abi võõras mees. Tundmatu tegeleb hättasattunud noortega ja viib Doriani ühte villasse, kus poiss saab uued riided, süüa ja isegi kooliharidust. See on Doriani jaoks võimalus end politsei eest varjata. Kuid ta saab üpris ruttu aru, et tasuta lõunaid ei ole. Vastuteeneks oodatakse temalt salapäraste reklaamkingituste jagamist. Kui ootamatu vahejuhtumi tõttu üks pakk üle andmata ja Doriani kätte jääb, algab armutu tagaajamine.
TÕDE ON MITMEKIHILINE.

Lugu poisist nimega Dorian, kes kodust põgenedes asub elama tänaval, tal läheb seal üpriski hästi kuni hommikuni, millal ta ärkab vereloigus ja ta on paanikas, kuna arvab, et tema tappis selle kodutu, kellega ta eelmisel päeval tülitses. Igatahes satub ta koos tundmatu mehega ühte kohta elama, saades seal süüa ja muidugi ka õppida. Muidugi lööb seal villas lõkkele ka armuleek ja noored ei suuda ilma teineteiseta elada aga kellele Dorian seal armastust avaldab, seda peate te ise lugema. Igatahes olles ennem lugenud selle autori raamatut Erebos, siis polnud mingit kõhklust, kui seda raamatut raamatukogus nägin. Niimoodi ta sealt koju sattuski ja lugemiseks sai. Igatahes nii põnevat lugu pole ma ammu lugenud ja pinge säilis kuni viimaste lehekülgedeni. Sellist lõpplahendust ma poleks oodanud ja mul on hea meel, et ma varem tema esimest raamatut lugedes, tema raamatuteni jõudsin. Igatahes soovitan lugeda, kes seda teinud pole ja ma usun, et te ei pea kahetsema oma lugemiseks kulunud aega. Dorian kui peategelane sobis vägagi, nagu rusikas silma auku. Muidugi ta poleks osanud oodata, et need kes teda kõige rohkem aidata tahtsid, hoopis reetsid ta ja mängisid temaga kassi-hiire mängu, mille muidugi pidi üks osapooltest võitma.  Igatahes selleks korraks pakaa ja näeme järgmine kord. Nagu raamatust selgus, siis TÕDE on alati mitmekihiline.

Kahe maailma vahel(2016)

Kahe maailma vahel(2016)(136lk)

Autor: Rita Mets

31683062

Tutvustus

Romaani tegelased kohtuvad psühhiaatriakliinikus, elades justkui kahe maailma vahel, kuid nende maailmavaade ja mõtted on vägagi ehtsad – need on pärit meie oma reaalsest maailmast, mille romaani autor ülima pieteeditunde ning peene huumoriga lugejani toob.

See lugu oli kaasahaarav ja vägagi tõetruu kaasaja inimestest, kes proovivad toime tulla elus ettetulnud erinevate raskustega. Nii valu kui ka kurbusega, kuidas see neil õnnestub seda peate ise raamatust lugema. Üsnagi realistlik lugemine oli ja ühtlasi ka esimene raamat, sellest Bestselleri sarjast aga kavatsen veelgi lugeda neid. Igatahes lugu ise oli üsnagi mitmekülgne ja haaras kaasa ning enne lahti ei lasknud kui sain teada, mis nende inimestega, kes seal kahe maailma vahel olid, lõpuks juhtus ja kas nad suutsid seljatada kõik oma mured ja valud või ei suutnud. Sai lihtsalt raamatukogust see raamat kaasahaaratud ja julgen isegi soovitada. Kogu tegevustik toimub psühhiaatriahaiglas ja sealsed elanikud olekski kustkui kahe maailma vahel-ühelt poolt maailm, mis on sellest haiglast väljas aga teisalt maailm, mis jääb sinna haiglasse. Üsnagi põnev lugemine oli, natuke oli juttu ka vaimudest, mis mulle veel eriti meeldis. Igatahes soovitan lugeda ja kes seda teinud pole tehku kindlasti. Selleks korraks pakaa ja näeme järgmine kord.