Seltsimees laps(2018)

Lugemiseväljakutse 2018

28. Raamat, mille põhjal tehtud film linastub aastal 2018

Seltsimees laps(2018)(512lk)
Autor: Leelo Tungal

39783670

Tutvustus

Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme “Seltsimees lapse” triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.

Vot see oli nii südamlik lugemine, et ma ei suutnud ennast lugemast lahti rebida. Muutkui lugesin ja lugesin,kuidas Leelo hakkama saab ja kas ta kunagi veel näeb oma ema. Nii südantliigutav raamat oli. Ma pole varem oma teada midagi sellelt autorilt lugenud, võib-olla sellepärast ma nii vaimustuses olengi. Samas eks ikka sellised lood lähevad hinge. Kohati oli lugu ikka päris koomiline, võttis endalgi suu naerule. Leelo oli ikka paras plikatirts, teda sai ikka igale poole. Mulle meeldis ja selles raamatus on kolm raamatut koos, mis tegi lugemise veel paremaks, kuna siis ei pidanud kolme raamatut laenutama sai ühega hakkama. Mis peamine tahan tänada autorit, et ta meieni need lood on toonud. Kahjuks filmi vaatama ma ei jõudnud, loodan lähiajal selle vea parandada ja endale kuskilt soetada. Aga kes tahab teada kuidas Leelol läheb ja kas ta saab veel oma memmega kokku, seda peate te ise juba lugema, ma midagi ette ütlema ei hakka, sest siis pole mõtet üldse ju lugeda. Südamlik ja humoorikas lugu tüdrukust nimega Leelo, kes peab hakkama koos tataga hakkama saama ja ootama ja lootma, et nad kunagi veel oma memmet näevad. Mis juhtub memmega ja kas ta pääseb koju tagasi, seda lugege juba ise.Soovitan lugeda ja usun, et te ei pea kahetsema. Vahelduseks on selline raamat täitsa hea.

Advertisements

EESTIMAA IMED(2016)

EESTIMAA IMED(2016)(192lk)

Autor: Ülar Allas

eestimaa-imed-kaas

Tutvustus

Öeldakse, et enne Pariisi minekut tuleb ära käia Nuustakul. Sageli kujuneb asi siiski vastupidiseks, et alguses käiakse välisreisidel ja alles hiljem hakatakse kodumaa vastu sügavamat huvi tundma. Nii märgatakse üllatusega, et Eesti on mitmekesine ja põnev maa, kus jätkub hulgaliselt avastamist.

Selles kogumikus on vaatluse all 25 Eestimaa imelist looduslikku või inimtekkelist objekti. Juttu tuleb nende kujunemisloost, tähtsusest ning nendega seotud rahvapärimustest. Olgu see salapärane Kaali meteoriidikraater, üllatusi pakkuv Soomaa või põneva ajalooga Rakvere vallimägi – kõik nimetatud kohad on süüvinud sügavale meie rahva mällu. Need on paigad, mida soovime ikka ja jälle külastada ning mida võime uhkusega tutvustada ka väliskülalistele.

Kuna suvi on puhkamise aeg, siis milline raamat sobiks veel lugemiseks kui erinevate Eestimaa paikade raamat, kus on kõik meie väikse riigi imed välja toodud. Mina lugesin kohe isuga seda ja sain teada ka erinevaid uusi rahvapärimusi. Mõnedes kohtades olen käinud kuid siiski suurem osa on veel avastamata. Seda raamatut lugedes võin öelda, et Eestimaa on üks ilus paik. Ma ei tea kas teist keegi on varem seda raamatut lugenud, aga mina soovitan kindlasti seda teha. Uskuge mind te ei pea oma valikut kahetsema. Mina lugesin nüüd selle läbi ja panin mõned Eestimaa paigad endale kirja, et jõuaks kas sel suvel või siis järgmisel seal ära käia. Mind väga välismaale ei kutsu, sest meie kodumaa on samuti kaunis ja külastamist on palju. Mina olen küll uhke, kui mõni välismaalane meie vaatamisväärsusi külastab ja imestab kuidas küll sellised kohad meie maale on tekkinud. Nautisin ilusaid pilte ja jutustatud lugu oli ka väga põnev. Soovin kõigile kaunist suve ja külastage kindlasti erinevaid paiku. Mina näiteks täna käisin Paganamaal, mis on ka väga ilus koht. Usun, et paljud meist teevad suvel mitmeid reise ümber Eestimaa kauni looduse. Super hea raamat, tänud ka Pegasusele, et nad meieni selle raamatu tõid. Suvi võiks muidugi soojem olla ja et päike paistaks meie peale sagedamini.

Saamahimu ajel(2016)

Lugemiseväljakutse 2018

16. Raamat kirjastuse Eesti Raamatu sarjast „Mirabilia“

Saamahimu ajel(2016)(189lk)

Autor: Ingrid Noll

9789949596126

Tutvustus

Juba ammu oli raamatukoguhoidja Karla unistanud pensionäri elust: heita pikali ja lõpuks ometi rahulikult lugeda, elada vaid endale. Nii ta siis 60-aastaselt oma töö linnaraamatukogus lõpetabki. Vaid mõne kolleegiga säilib tal nõrk side ̶̶ kuni ühe saatusliku küllakutseni. Keskpäevaeinel teeb talle surmahaige ja lastetu lesk Hunter talle ettepaneku: juhul kui Karla hoolitseb pärast tema surma matuste korraldamise, ja kirja eest hauakivil, pärib ta veerandi mehe varandusest.

Kui hoolitseb surija eest ka enne surma, siis pärib poole varandusest ja kui saadab ta, surija enda soovi kohaselt, teise ilma, siis pärib kogu varanduse koos villaga Weinheimis … Karla rahu on nagu peoga pühitud.

 

Vot see oli nii põnev lugemine, et need leheküljed kadusid kui lennates. Seekordses Mirabilia sarja osas on peategelaseks Karla, kes on linnaraamatukoguhoidja. Ta soovib sama mis me kõik, jalad seinale visata ja lihtsalt rahulikult lugeda. Kuid ootamatu küllakutse paiskab ta pöörasele seiklusele, mida ta ei unusta nii pea. Ta ei oodanud seda ja see tuleb talle täieliku üllatusena. Kes talle selle teeb ja mis juhtub ning kuidas lugu lõpeb, seda peate te ise juba lugema. Võin öelda seda, et mulle see raamat meeldis ja põnevust oli kuni lõpuni. Minu jaoks seni tundmatu autor kuid nüüd sain lugeda ka tema kirjatükki. Kas ma ka selle sarjaga jätkan seda ma ei tea, enne on palju raamatuid, mis ootavad ka oma järge. Kui isu tuleb eks ma siis jälle võtan mõne selle sarja raamatu kätte. Ma olen kaua unistanud tööst raamatukogus, kuid kahjuks nii see paraku pole läinud. Kuid vähemalt sain proovida tööd tõlkijana, et tuua teieni suurepärane raamat. Loodan, et siiani mäletavad kõik seda ja loevad ikka isuga. Soovitan lugeda seda raamatut ja usun et te ei pea kahetsema. Päikest ja põnevaid raamatuid teile kallid sõbrad!!

Meie, keisrinna(2014)

Lugemiseväljakutse 2018

15. Raamat mõne valitseja (kuninga, kuninganna, presidendi, tsaari, keisri, füüreri jne.)

Meie, keisrinna(2014)(416lk)

Autor: Laila Hirvisaari

24261541

Tutvustus

Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelnud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal tuli Soome Rahvusteatris lavale näidend „Katariina Suur“, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse kummitama ja uurimustöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan „Mina, Katariina“ (eesti keeles 2013) ja kaks aastat hiljem selle järg „Meie, keisrinna“.
Üks paljudest Katariina II uurijatest, ameerika ajaloolane Robert K. Massie on oma raamatus „Katariina Suur“ kirjutanud: „See oli pikk ja tähelepanuväärne teekond, mida mitte keegi, isegi mitte Katariina ise, poleks osanud ettegi kujutada, kui ta kord neljateistkümneaastase tüdrukuna üle lumelagendike Venemaa poole teele asus.“
Katariina II teekonda sünnist viimase eluaastani saab lugeja tänu Laila Hirvisaari suurromaanidele üpris detailselt jälgida. Esimeses raamatus „Mina, Katariina“ on tegemist veel oma võimupiire kobava, vajadusel tagasi tõmbuva ja teinekord lausa hirmunud noore naisega, kes salamisi loodab kunagi võimu juurde saada ning lubab endale, et siis parandab ta kindlasti vaesuses ja vaimupimeduses vaevleva rahva olukorda.
Teises raamatus näeme juba troonile tõusnud naist, kelle enesekindlus aina kasvab, samas kui noorpõlve romantilised lootused pärisorjust kaotada või hariduse võimalusi oluliselt parandada purunevad või on tulemused oodatust tagasihoidlikumad. Mitmed ühiskondlikud vapustused – Pugatšovi ülestõus, suur katk Moskvas, veresaunad sõjas türklastega – kalestavad Katariinat ja valgustatud monarhi kõrval, keda ülistasid Voltaire, Diderot ja Friedrich Melchior Grimm, on keisrinnas aastatega üha rohkem kõrki ja egoistlikku isevalitsejat. Kuid Hirvisaari jätab oma kangelannale alles ka inimlikuma poole, kujutades teda kõhkleva naise, pettunud ema ja armastava vanaemana ning suhtudes delikaatselt tema kurikuulsatesse armulugudesse. Lugeja kohtub naisega, kes oma vastuolulisusest hoolimata on sümpaatne ja kellest raamatu sulgemise järel on raske lahkuda.
Ja veel: praeguste sündmuste taustal on romaani vahendusel eriti huvitav jälgida Krimmi vallutamise käiku, kogu Vene impeeriumi piiride nihutamise verist saagat, kus peaosi mängisid keisrinna kauaaegne favoriit Grigori Potjomkin ja kindral Aleksandr Suvorov. Ning eesti lugeja elab kindlasti kaasa Katariina II külaskäikudele meie kandis.

 

Päris huvitav ja põnev lugemine oli. Kui seda punkti poleks olnud lugemisväljakutse listis, siis ma poleks vist selle raamatuni jõudnud. Mulle väga sellised raamatud ei istu, kuna kardan, et hakkab igav, aga seekord läks hoopis teistmoodi. Mulle meeldis ja sain palju rohkem Katariina kohta teada, kui ma varemalt seda teadsin. Põnevalt kirjutatud igatahes. Igav ei hakanud ja käest ei saanud ka kuidagi ära panna. Loodan, et suudan veel mõne tähtsa tegelase raamatu kätte võtta. Aga praeguseks küll pean pausi. Minu poolt saab see raamat igatahes neli tähte. Soovitan teistelegi!

Tsirkusemõistatus(LasseMaia detektiivibüroo)(2013)

Tsirkusemõistatus(LasseMaia detektiivibüroo)(2013)(75lk)

Autor: Martin Widmark

17790792

Tutvustus

LasseMaia detektiivibürool on uus töö! Rändtsirkuses lõbustavad publikut mustkunstnik Trocadero ja kloun Bobo. Publik naudib etendust ega aimagi, et otse sealsamas pannakse toime hämaraid tegusid. Jäljetult kaob rahakotte, telefone ja kaelakeesid. Ent Lasse ja Maia on õnneks samuti kohal ka leiavad peagi esimesed vihjed kurjategijate kohta!

LasseMaia detektiivibüroo raamatuseeria on rootsi laste vaieldamatu lemmik, mille esimesed kaks raamatut on saanud ka eesti lastelt kõvasti kiita! Nüüd saavad algkooliealised lõpuks kahes uues raamatus ennast haaravasse detektiivilugudesse unustada! Kui soovid lapses äratada lugemishuvi, siis on LasseMaia raamatu lapsele pihku pistmine on üks parimaid abimehi!

 

Põnev lugemine oli. Lasse ja Maia on ikka vägagi tasemel detektiivid. Nende eest ei jää midagi varjatuks ja ükski mõistatus ei jää lahendamata. Kindlasti loen seda sarja edasi, mis siis, et see on pigem noorematele mõeldud. Kui ükskord oled hakanud mõnd sarja lugema, siis on raske lõpetada. Mulle meeldis ja soovitan teistelegi. Kas varas leitakse üles ja kes nendest tsirkuseesinejatest see on, seda peate te ise lugema. Ei hakka midagi sisust rääkima, muidu rikun veel lugemiselamuse ära! Ütlen ainult seda, et kes vähegi soovib või tahab võib seda sarja vabalt lugeda. Kasvõi koos oma lapsega või lugeda talle ette, kui ta veel ise hakkama ei saa. Praegu pakaa ja näeme veel!

Punane aadressiraamat(2018)

Punane aadressiraamat(2018)(284lk)

Autor: Sofia Lundberg

39329420

Tutvustus

INIMESE ELLU MAHUB NII PALJU

ARMASTUST, ÕNNE JA KURBUST.

KUI ME AINULT VÕTAKSIME ENDALE AEGA, ET KUULATA

Dorisel on 1928. aastast saadik olnud üks ja seesama aadressiraamat. Seal on kirjas kõik inimesed, kellega ta oma elus on kohtunud. Nüüd elab ta üksinda Stockholmis ühes Bastugatani korteris. Aadressiraamatus on enamik nimesid maha kriipsutatud, surnud, ning Dorise elus on ainsaks vahelduseks hooldustöötaja külaskäigud ja vestlused teisel pool Atlandi ookeani elava õetütre tütre Jennyga.

Ühel päeval hakkab Doris aadressiraamatus olevatest sõpradest kirjutama. Et Jenny, kes ainsana teda mäletama jääb, päriks ka tema jutustused.

„Punane aadressiraamat” on haarav lugu, mis kirjeldab suure kaasaelamisega elukogemust, mida üks vanem inimene endas kannab. See hõlmab ühte tervet elu ning viib lugeja kaasa reisile möödunud aegade Pariisi, New Yorki ja Stockholmi.

“Soe ja õrn lugu elust, mälestustest ning armastuse ja sõpruse väest. Romaan südame ja huumoriga! “- Katarina Bivald

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis oma pojaga. „Punane aadressiraamat” on tema debüütromaan, raamatu tõlkeõigused on müüdud 27 riigile kõikjal maailmas.

Oh, see raamat läks mulle nii hinge. Lugesin seda nii innukalt, et unustasin kõik muu ja muudkui lugesin edasi. Milline vapustav armastuslugu, mis pidas vastu nii sõja kui ka muud takistused. Mulle väga meeldis see raamat ja mul on hea meel, et ma selle raamatuni jõudsin. Peategelaseks on siis Doris, kes satub Pariisi tööle ja kohtub seal Allaniga, käies koos jalutuskäikudel ja omavahel unistades, nad üksteisesse armuvadki. Kurb lugu, mis liigutas mind nii, et lõpus ma juba nutsin. See lugu oli väga hästi kirjutatud, pealtnäha poleks arvanud, et tegu on mingisuguse sõjaaegse romaaniga, vaid pigem armastusromaaniga, sest seda oli seal küllaga. Mis peamine olen õnnelik, et seda lugeda sain. Oh seda armastust, tean seda tunnet, kui sa oled leidnud kellegi, keda sa tõeliselt armastad ja kellest sa väga hoolid. Paraku mõnikord ei lähe kõik nii nagu sa unistad ja loodad. Siis tuleb mängu kurbus ja igatsus. Mis ma siin ikka lobisen, olen praegu nii segaduses ja emotsioonidest tulvil, et ei oskagi midagi enam öelda. Soovitan soojalt seda raamatut lugeda. Ei puudu sealt ka mõnus huumor, kes on lugenud see teab mida ma mõtlen. Selliseid lugusid võiks rohkem olla, kui keegi teab mõnda, siis soovitage. See lugu jääb igatahes mulle kauaks ajaks meelde. Nii head raamatut pole ammu lugenud. Super töö ja kiitus Eesti Raamatu kirjastusele, kes selle raamatu meieni tõi.

Mälumänguraamat. 5555 küsimust ja vastust Eestist(2017)

Mälumänguraamat. 5555 küsimust ja vastust Eestist(2017)(I ja II osa)

Autor: Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo

Tutvustus

„Mälumänguraamat. 5555 küsimust Eestistˮ pole lühikesi lakoonilisi küsimusi ja kuivi vastuseid sisaldav väljaanne, nii nagu neid hea hulk ilmunud on. Siin pole mäng oluline. See on mäluraamat Eestimaast. Suuresti erineb see väljaanne sellegi poolest, et pea kõikide juba siitilmast lahkunud inimeste nimetamisel on ära toodud nende eludaatumid. Inimese eluaega on oluline teada, et osata ajateljel ette kujutada, millal ta tegutses.
Teine oluline erinevus võrreldes seni ilmunud mälumänguraamatutega on persoonide täisnimede väljakirjutamine. Nimi on inimese kõige tähtsam tunnus.
II osa lõpus on koguteose isikunimede register.
Koguteos on mõeldud laiale lugejaskonnale alates põhikooli õpilastest kuni kõrges eas inimesteni, kõigile neile, kellele on olulised teadmised Eestimaast.

Mõlemad raamatud olid väga põnevad ja ma soovitan neid kõigile. Kes on ikka mälumängu fänn, siis tema peaks kohe kindlasti need raamatud käsile võtma. Pettuma igatahes ei pea, päris palju uusi teadmisi sain. Eestimaa sünnipäeva aasta puhul võiks ju koos sõpradega Eesti teemalist mälumängu ju mängida.