Väikesed saladused(2018)

49444783_2293972577293573_4164773840687202304_n

Nutika raamatukoguhoidja lugemisväljakutse

Nutika raamatukoguhoidja lisaväljakutse on inspireeritud meie tublidest raamatukoguhoidjatest üle maailma. Kõik me oleme lugenud, milliseid küsimusi meie, lugejad, neile raamatuid otsides esitame. Nüüd paneme endid ise sellesse olukorda, kus meile öeldakse:
Eeeee … ma ei tea, mis raamat see oli, AGA … !
Ja järgneb raamatu lugeja/nägija imeline kirjeldus raamatust, mille raamatukoguhoidja peab selle jutu järgi üles leidma.

Väikesed saladused(2018)(312lk)

Autor: Anna Snoekstra

43203746

Tutvustus

Et hoida väikseid saladusi, räägivad nad suuri valesid

Mis juhtub, kui ambitsioonid sõidavad üle tõest?

Tragöödia lööb linnakese rivist välja
Austraalias Colmstockis liigub ringi süütaja, kes oma kõige viimase kuriteona pani põlema linna kohtumaja ja tappis poisi, kes oli majas lõksus.

Noor ajakirjanik vajab meeleheitlikult lugu
Rose Blakey jaoks hakkab aeg otsa saama. Ta on saanud ajalehtedelt kuhjaga eitavaid vastuseid ning pubis politseinikele õlut valades ei teeni ta piisavalt, et maksta üüri. Rose’il on vaja lugu – plahvatuslikku.

Väikesed saladusi täis nukud
Kohtumaja põlengule järgnevail nädalail hakkavad Colmstocki majatreppidele ilmuma portselannukud, mis näevad välja täpselt nagu peretütred. See paneb vanemad hirmu tundma ja linna mandunud politseinikud on sunnitud kompama oma suutlikkuse piire.

Rose on vist viimaks ometi leidnud oma loo. Aga sedamööda, kuidas tema artiklid leiavad kõlapinda ja ta uurimistöö piirid hägustuvad, haarab Colmstocki meeletu paranoia. Peagi pole kahtluse alt väljas keegi. Ja kui Rose’i tähelepanu tõmbab endale salapärane võõras, kes elab pubi taga motellitoas, pöördub naaber naabri vastu ja paljastuvad enesealalhoiutungi hämaraimad tahud.

 

Kuna mulle esimene selle autori raamat meeldis, siis ma ei kõhelnud üldse ja võtsin raamatukogus ilma raamatututvustust lugemata selle raamatu endale lugemiseks. Ja ma ei pidanud üldse pettuma. Põnevust selles loos jätkub kuni lõpuni, aga ma ootasin seda, et lõpplahendus oleks olnud natuke teistsugune. Erinevad pöörded ja uued saladused, mis tahavad avastamist, kõik see viib lugeja sellisesse maailma, kus mitte kedagi ei saa usaldada ja kõik kahtlustavad kõiki. Peategelane Rosie teeb kõik selleks, et Colmstockist pääseda, isegi kui ta peab ette võtma trastilised meetmed. Mida kõike ta selleks teeb, seda peate te ise lugema. Muidugi ei puudu raamatust ka kurbus, meeleheide, viha, kättemaksmine ja saladused. Aga ka õnn, armastus ja kuumad tunded. Erinevad tegelased ja nende karakterid, mis sobisid neile väga hästi. Kuigi ma vist elu lõpuni vihkan Franki, kes oli ikka täielik sitapea, sõna otseses mõttes. Mulle meeldis, et lugu ei olnud igav ja paelus mind juba esimesi lehekülgi lugedes. Muidugi oleks tahtnud veel ja veel teada, mis saab peale neid sündmusi, mida Rosie läbi elas, kas ta saab sealt ära linna ja mida kõike ta selleks tegema ei pea, seda peate te ise lugema. Ma kogu loo aja uskusin, et mingit nukuvalmistajat polegi, aga võta näpust, ka see tuleb loos välja, kes see tegelikult oli ja mis põhjusel.  Mulle meeldis ja soovitan ka teistelegi. Pinget ja põnevust siin loos jagub küllaga, poleks uskunud,et lõpplahendus selline võib olla. Milline küsite, eks lugege ise. Rosiest on ikka natuke kahju ka. Aga mis teha, nagu öeldakse, elu on lihtsalt liiga karm. Pakaa kallid sõbrad!!

Advertisements

Palaviku kood(Labürindijooksja sarja 5.raamat)(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

20. Raamat, mille ilmumise oled jõudnud lõpuks ometi ära oodata!

Palaviku kood(Labürindijooksja sarja 5.raamat)(2018)(344lk)

Autor: James Dashner

42279601

Tutvustus

Kord oli maailma lõpp. Metsad põlesid, järved ja jõed kuivasid, ookeanid tõusid üle kallaste. Siis saabus põud ja üle maakera levis palavik. Perekonnad surid, vägivald vohas ja inimene tappis inimest.

Seejärel ilmus MOOLOK, kes otsis vastust. Lõpuks leidsid nad täiusliku poisi. Poisi nimi oli Thomas, ja Thomas ehitas labürindi. Nüüd on maailm täis saladusi. Valesid. Liitusid, mida ajalugu poleks eales osanud ette näha.

See on lugu Thomasest ja sellest, kuidas ta ehitas labürindi, mida vaid tema ise mõistis lõhkuda. Kõik saab selgeks.

Ootasin mis ma ootasin seda raamatut, lõpuks sain ära oodatud. Ootamatult hea raamat oli. Eks seda andis oodata jah. Seekordses osas saab kõik selgeks. Kuidas tekkis labürindimaailm ja kuidas sattus sinna Thomas. Kes ta tegelikult oli ja mida kõike ta pidi läbi elama, et päästa oma sõbrad. Aga ei puudunud loost ka reetmine, kelle poolt, seda peate te ise lugema. Kahepalgelisus on selles loos nii mõnelgi tegelasel. Kellel, seda lugege samuti ise. Kui ära ütleks, siis ei oleks enam üldse põnev. Algus oli natuke veniv, aga mida lugu edasi seda põnevamaks läks. Sellist lõppu ei oleks osanud oodata. Loodan, et sellest sarjast on veel raamatuid tulemas. Tahaks teada veel ja veel nende tegelaste kohta. Nüüd said mulle täielikult selgeks kuidas tekkis labürint ja Põlenu maailm. Seda raamatut võib võtta siis kui eellugu, enne neid raamatuid, kus juba Thomas leiab ennast labürindist. Ütlen veel, et mulle meeldis ja ootan põnevusega, mis edasi saab. Ajaviiteks täitsa hea lugemine. Saab kindlasti minult neli tärni. Soovitan teistelgi seda sarja, kes veel lugenud ei ole. Pakaa ja ärge siis külmal ajal lugemist unustage.

 

Hirmsa Henry Kummitusmaja(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

41. Raamat, mis on osa raamatusarjast

Hirmsa Henry Kummitusmaja(2017)(96lk)

Autor: Francesca Simon

36178430

Tutvustus

“Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi.
Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus võitleb Henry vennaga ihaldatud musta tugitooli pärast, magab kummitavas toas, üritab võita koolilaada peaauhinda ja saab kutse oma lemmiksaatesse.
Nagu ikka on tulemus võrdlemisi hirmus!

Henry oskab ikka veel mind üllatada. Sellist vigurvänta annab ikka otsida. Miski nendes lugudes on nii põnev ja naljakas, et ma ei suuda nende lugemist lõpetada. Tegu küll lastele mõeldud sarjaga, aga ise ka itsitad, kui Henry jälle millegagi hakkama saab. Ja neid tempe on mitmeid ja need õnnestuvad tal alati. Ta peab alati saama oma tahtmise, kui tal see ei õnnestu, siis ta plaanib juba uut vempu, millega meid lugejaid ja oma vanemaid üllatada.  Mulle see sari meeldib ja loen nii palju kui tahtmist on ja neid lugusid, mis hetkel e-raamatuna laenutatavad on. Seekordne osa oli ka nii mõnus lugemine, et sa lihtsalt unustad ennast sinna raamatusse ja pärast märkad imestusega, et juba saigi läbi. Kuna mulle meeldis LasseMaia sari väga, siis pole seegi sari mingi erand. Julgen tunnistada, et mulle meeldib vahel lugeda selliseid raamatuid, mis pole otseselt mõeldud sellises vanuses lugejale kui olen seda mina. Aga kahetseda küll pole midagi. Minu ajal selliseid raamatuid polnud, eks siis oli ka teine aeg. Sai juba siis esimeses klassis igasugu raamatuid loetud. Ja mulle on lapsest peale lugemine väga meeldinud. Ma ei mõista tänapäeva lapsi, kellele lugemine mingit rõõmu ei paku ja kes seda teevad kohusetundest, mitte et nad ise väga tahaksid raamatuid lugeda. Loodan, et see peagi muutub, aga millal kes seda teab. Soovitan kõigile lugemiseks, olemata sellest milline on sinu vanus või lugemisharjumused. Vahepalana on need raamatud täitsa head. Pakaa kallid sõbrad! Kohtume veel!

 

Hirmus Henry ja salaselts(2016)

Lugemiseväljakutse 2019

43. Raamat, mille pealkirjaks on “ja”-ga seotud sõnapaar

Hirmus Henry ja salaselts(2016)(100lk)

Autor: Francesca Simon

29561707

Tutvustus

Henry on hirmus. Seda ütlesid kõik, isegi tema ema. Henry näppab, Henry lükkab, Henry tõukab ja näpistab. Isegi tema kaisuloom, härra Murdja hoiab temast igal võimalusel eemale. Võid välja mõelda ükskõik, millise hirmsa teo, mis pähe tuleb. Henry on seda kindlasti teinud.

Omamoodi lugu poisist Henry, kes teeb kõike seda mida üks hästi käituv laps teha ei tohiks. Sellega satub ta ka sekeldustesse, mis viib endast välja nii tema ema kui ka isa. Mida ta seekord korda saadab, seda peate te ise lugema. Mulle meeldis ja loen seda sarja veel. Ajaviiteks täitsa tore lugemine. Soovitan teistelegi! Mitte keegi peale tema, ei suuda nii palju erinevaid seikluseid välja mõelda. Pahandused on ka kerged tulema. Ta on nende peale meister. Loodan, et tema vend Peter suudab ikka teda edasi välja kannatada. Head lugemisööd kõigile!

Ohvriraba(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

2. Fännid, andke tuld – skandinaavia krimi!

Ohvriraba(2018)(280lk)

Autor: Susanne Jansson

40100717

Tutvustus

ON KOHTI, KUST SURNUD KUNAGI EI KAO

Mossmarken on udust ümbritsetud, silmapiirini laiuv raba, kus kasvavad kidurad männid ja varitsevad sügavad laukad. Ammustel aegadel maeti rabasse ohvriande jumalatele ja räägitakse, et ka tänapäeval kaovad inimesed siin jäljetult. Noor bioloog Nathalie tuleb siia oma märgalasid käsitleva doktoritöö jaoks katseid tegema. Peagi selgub aga, et tema tegelik eesmärk on isiklikumat laadi. Kui rabast leitakse surnukeha, on see niihästi Nathalie kui ka politsei jaoks hirmutav põhjus alustada uurimist, mis siin minevikus juhtus. Nathalie tee ristub rahvusvaheliselt tuntud fotokunstniku Maya Linde omaga, kes töötab uurimise juures politseifotograafina. Mõlemad liiguvad läbi mälu ja pinnase sügavate kihtide šokeerivate avastuste ja kaua varjatud tõe poole.

„Ohvriraba“ on köitev lugu märgaladest, bioloogiast, lapsepõlvest ja surmast – ja sellest, mis tegelikult on tõeline ning praegu.

Tegu oli üsnagi pingelise ja põneva looga. Mulle väga meeldivad skandinaavia krimiromaanid ja seekordne polnud ka mingi erand. Mind paelus samuti see raba, need kirjeldused sellest. Oh kujutasin ette, et olen ise ka seal laudteel ja näen kõike, mis seal toimub. Vot selliseid saladusi ma ette näha ei osanud. Ja milline oli veel lõpplahendus. Ma ei arvanud kordagi, et just need tegelased selles kõiges süüdi on. Ma kahtlustasin koguaeg pidevalt ühte tegelast. Keda, seda peate te ise lugema. Ma tõesti ei oodanud, et selline lõpplahendus saab olema. Tegu on põneva looga, kus inimesed hakkavad Mossmarkeni rabas kaduma ja keegi ei tea miks see juhtub ja kas üldse keegi seal elavatest inimestest võiks nendes sündmustes süüdi olla. Kas kõik küsimused saavad vastused, seda peate te ise lugema. Minu hinnangul saab see lugu minult neli tähte. Polnud väga vigagi kui välja arvata need inglise keelsed laulusõnad, mis vahepeal loosse sissepikitud olid. Muidu oli üsnagi põnev lugu ja mind paeluvad igasugused rabad ja sood väga. Mulle meeldis ja loodan, et seda autorit tõlgitakse veel. Soovitan ka teiselegi! Kuigi verd selles loos niiväga polnud, siis see eest müstikat ja veidraid juhtumisi küll kuhjaga. Kaanepilt on ka üpris lummav. Aga mis siin ikka lugege ise ja otsustage kas teile meeldis või mitte. Mina igatahes KINDLASTI soovitan!

Patune Šoti mõisahärra(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

8. 100% naistele! (Armastusromaanid, toitumise- ja elustiilipiiblid, raamatud naiste väljakutsetest ja katsumustest läbi ajaloo jne.)

Patune Šoti mõisahärra(2018)(296lk)

Autor: Julia London

43203717

Tutvustus

New York Timesi menukite autor Julia London naaseb sädemete pildudes idüllilisele Šoti mägismaale, kus noor lesknaine paneb oma seksikad kosilased proovile.

Daisy Bristol, leedi Chatwick, on lesestunud ja peab kolme aasta jooksul uuesti abielluma või muidu kaotab ta poeg päranduse. Tal ei tule puudu kosilastest, kes ta käe… ja varanduse nimel võistlevad. Kuid kiri ammuselt armastatult sunnib Daisyt koos oma väikese pojaga Šoti mägismaal asuvasse mõisasse sõitma, et enne mehe naasmist aega võita. Teel kohtab ta jõulist Cailean Mackenziet, Arrandale’i mõisahärrat ja kurikuulsat salakaubavedajat, ning on tahtmatult täiesti lummatud. Caileanil pole oma orgu mingit sassenach’i vaja. Kuid Daisy häbitu, flirtiv loomus ja ahvatlev ilu äratavad temas huvi. Kui naise esimene armastus ootamatult tema mõisasse ilmub, teab Cailean, et Daisy-sugune kirglik naine ei või selle mehega abielluda. Ja selle liidu takistamiseks peab ta riskima oma eluga, et siis Daisy süda võita.

Seekord oli oh kui kirglik ja kuum lugemine. Ühelt poolt lesknaine Daisy ja teisel pool Šoti mõisahärra Cailean Mackenzie. Kui nende vahel lööb lõkkele armuleek, siis seda ei suuda kustutada ka kunagine armsam Robert. Kas võidab Šotlane Cailean või inglise mereväekapten Robert, kes on ka Daisy ammune armastus, seda peate te ise lugema. Kui ette räägiks, siis ei oleks enam huvitav lugeda. Ma ei saa nüüd öelda, et lugu oli etteaimatav, ega ei olnud küll. Ootamatuid pöördeid oli mitmeid ja ma südames lootsin, et Daisy langetab õige otsuse. Millise otsuse naine teeb, seda lugege ise. Tegu on küll armastusromaaniga, kuid see ei olnud nii magus ja suhkrune kui tavaliselt sellised lood. Julgen tunnistada, et mulle meeldis, aga kas ma loen seda autorit veel, seda ei oska praegu öelda. Selline ajaviite lugemine, kus jälgima peab seda, et mida peategelased otsustavad nende tunnetega peale hakata ja kas nad langetavad õiged otsused või mitte. Mulle isegi meeldis Cailean, sümpaatne šotlane, kes kirjelduse järgi tundus olevat ka väga kena ja seksikas. Kirge ja tundeid siin loos jätkus piisavalt, nii kurbust, rõõmu, õnne ja muidugi ka õigeid valikuid. Tahaks isegi Šotimaal kunagi ära käia, kas saan eks seda näitab aeg. Soovitan lugeda, kes selliseid lugusid väga armastab.

Ainus tütar(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

18. Raamat sõbra või sõbranna riiulist

Ainus tütar(2017)

Autor: Anna Snoekstra

33823620

Tutvustus

Kodu võib olla maailma kõige ohtlikum paik

Selles judinaid tekitavas psühholoogilises põnevikus muutub ühe naise sünge minevik teise tapvalt ohtlikuks tulevikuks.

Kuueteistaastane Rebecca Winter KAOB 2003. aastal

Ta on senimaani oma suvevaheajast rõõmu tundnud, kiirtoidukohas töötanud, ühe vanema poisi järele õhanud ja parima sõbrannaga poodides vargil käinud. Juhtuma hakkavad salapäraselt pahaendelised asjad – öösiti justkui oleks keegi tema toas, ette tuleb teadvusetushetki ja tunnet, nagu keegi teda jälgiks –, ent Becil pole õrna aimugi, mis teda ees ootab.

Üksteist aastat hiljem tuleb keegi tema ASEMELE

Keegi noor naine, kes on pärast vahistamist meeleheitel ja väidab, et tema ongi kümne aasta eest kadunud Bec.
Peagi elab petis Beci elu. Magab tema voodis. Kallistab tema ema ja isa. Õpib selgeks tema parimate sõprade nimed. Mängib näitemängu tema nooremate vendadega.
Aga Beci lahke pere ja innukad sõbrad pole päris need, kellena näivad. Kui petisel õnnestub Beci juhtumiga tegelev politseiuurija valejälgedele juhtida, hakkab ta ise tõelise Bec Winteri elusse süüvima – ja peagi taipab, et see, kes iganes Beci minema viis, on ikka veel vabaduses ning teda ennast ähvardab oht.

Kuna nädalavahetusel sai natuke uuritud ka sõbranna riiulit, siis niimoodi see raamat ka minuni jõudis. Küsisin talt otse, et mida huvitavat võiksin ma tema riiulist lugeda  ja niimoodi see raamat tema juurest minu juurde rändaski. Tema teada pidid mulle väga psühholoogilised põnevikud meeldima ja ta ei eksinud.  Peategelaseks on Rebecca Winter, kes töötab täiesti tavalises toidukohas ja kes ei suuda enam taluda seda, et teda jälgitakse ja ta on sellest nii hirmul, et ei suuda enam isegi parima sõbrannaga sellest rääkida. Kuid siis äkki ta kaob. Täiesti jäljetult, isegi politsei ei suuda teda leida. Kedagi vastutusele võtta ka pole.

Kuid siis 11 aastat hiljem ilmub ta välja, aga keegi ei tea, et see pole sama tüdruk, kes siis ära kadus. Kui ka teda hakkab ähvardama oht, peab ta lõpetama valetamise ja leidma üles, kus on tegelik Bec Winter. Kas ta suudab seda ja millised on tagajärjed valetamisele, seda peate te ise lugema. Ma ei tea muidugi, kas seda autorit on veel tõlgitud, aga ma vähemalt loodan, et on, kui ei siis ootan muidugi et tõlgitaks.

Sellised raamatud meeldivad mulle täiega. Ma ei suutnud lugemist lõpetada. Ma tahtsin ka nii väga teada, mis sai tegelikust Becist ja kas ta tõesti on veel elus. Kahju oli muidugi sellest, et lugu nii kiiresti läbi sai. Või lugesin mina liiga kiiresti. Igatahes loo tempo oli täpselt selline, millel iga lugeja suudab järge hoida. Ma julgen küll ka teistele seda raamatut soovitada. Kohati oli ikka hirmus ka. Aga mida edasi ma lugesin, seda põnevamaks lugu läks. Lugu ise on kirjutatud nii minevikus kui ka ajal, mis peaks olema siis aeg, kus aastad on edasi läinud ja kes on see naine, kes nüüd tema kohale asus.

Mulle väga meeldis ja soovitan ka teistele. Kellele sellised raamatud meeldivad, võiksid ka selle raamatu läbi lugeda. Oh mul on nüüd nii palju muljeid jagada, kuna pean sõbrannale ju selle raamatu tagasi viima. Kuna ta on ka seda lugenud, siis muljete jagamist tuleb kõvasti. Teile soovin kaunist talvepäeva ja kohtume taas.