Nimepanija(2022)(160lk)
Autor: Piret Raud
Kirjastus: Tänapäev
Tutvustus
„Nimepanijasse“ on koondatud kuus lühemat ja kaks veidi pikemat proosapala, millest leiab mõtlikku absurdi, kriipivat kummalisust ja nukrat huumorit. Siin lõõmavad leegid ja kisendavad kartulid, tillukesed mustad klaashelmed hüppavad kirpudena kasside kasukates ja põuasest maakamarast võrsuvad aiapäkapikud. Erinevate lugude minajutustajaid näib vaevavat sama mure: kuidas saada hakkama maailmas, kus ühiskondlikud ootused lähevad vastuollu sisetundega ja eelarvamused sunnivad kohanduma etteantud rolliga, ning millele toetuda, kui turvaline pind jalge all on korraga kõikuma löönud. Kas lõpuks saabub kauaoodatud vihm, mis päästaks painest ning tooks rahu ja maheduse?
Kogumiku avalugu „Pink“ on pälvinud 2022. aasta Tuglase novelliauhinna.
Kuna mulle on varasemalt ka temalt päris mitmed raamatud meeldinud, siis otsustasin kätte võtta ühe tema eelmisel aastal ilmunud raamatust. Ma olen nii meeldivalt pahviks löödud, et ma pidin ikka päris pikalt enne mõtlema, kui siia kirjutama tulin. Mulle meeldis seegi raamat, mis kätkeb endas ikka päris omapäraseid lugusid, mis kas tõmbavad sind kaasa või siis jätavad täiesti külmaks. Mind nad igatahes tõmbasid küll lugema ja ma tundsin vahest, et kaon ise ka sinna maailma ära ja päris raske on sealt tagasi tulla. Ma tundsin, et sulan selle raamatuga nii ühte, et vahest ei jaksagi enam päris maailma tagasi tulla. Tahtsin vaid ainult lugeda ja lugeda, seni kuni raamat leidis oma lõpu. Olen igatahes väga rõõmus, et ma sain ka selle tema raamatu läbi lugeda ja seda lugude jada nautida.
Kindlasti üks raamatuid, mis sellest kuust jääb kindlasti kummitama, seda küll heas mõttes. Kui ma päris alguses tema kirjutisi lugema asusin, siis ei teadnud ma veel, et ta võib mulle lemmikuks saada. Kindlasti plaanin läbi lugeda ka tema kirjutatud lasteraamatud, loodan seda lähiajal teha ka, kuna raamatukokku võiks ka end vedada. 😀 Igatahes kes on huvitatud, siis lugege kindlasti.
Lühijutud on väikese kõheda alltooniga. Peaaegu igal lool on lõpp mida ehk ei oskaks oodata. Mõne loo puhul oleks tahtnud isegi, et see on pikem. Raamat kisub kaasa ja lood jäävad mõtetesse kummitama. Muidugi on kaanepilt ka päris omapäraselt huvitav ja kutsub lugema.