Nimepanija(2022)

Nimepanija(2022)(160lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

„Nimepanijasse“ on koondatud kuus lühemat ja kaks veidi pikemat proosapala, millest leiab mõtlikku absurdi, kriipivat kummalisust ja nukrat huumorit. Siin lõõmavad leegid ja kisendavad kartulid, tillukesed mustad klaashelmed hüppavad kirpudena kasside kasukates ja põuasest maakamarast võrsuvad aiapäkapikud. Erinevate lugude minajutustajaid näib vaevavat sama mure: kuidas saada hakkama maailmas, kus ühiskondlikud ootused lähevad vastuollu sisetundega ja eelarvamused sunnivad kohanduma etteantud rolliga, ning millele toetuda, kui turvaline pind jalge all on korraga kõikuma löönud. Kas lõpuks saabub kauaoodatud vihm, mis päästaks painest ning tooks rahu ja maheduse?

Kogumiku avalugu „Pink“ on pälvinud 2022. aasta Tuglase novelliauhinna.

Kuna mulle on varasemalt ka temalt päris mitmed raamatud meeldinud, siis otsustasin kätte võtta ühe tema eelmisel aastal ilmunud raamatust. Ma olen nii meeldivalt pahviks löödud, et ma pidin ikka päris pikalt enne mõtlema, kui siia kirjutama tulin. Mulle meeldis seegi raamat, mis kätkeb endas ikka päris omapäraseid lugusid, mis kas tõmbavad sind kaasa või siis jätavad täiesti külmaks. Mind nad igatahes tõmbasid küll lugema ja ma tundsin vahest, et kaon ise ka sinna maailma ära ja päris raske on sealt tagasi tulla. Ma tundsin, et sulan selle raamatuga nii ühte, et vahest ei jaksagi enam päris maailma tagasi tulla. Tahtsin vaid ainult lugeda ja lugeda, seni kuni raamat leidis oma lõpu. Olen igatahes väga rõõmus, et ma sain ka selle tema raamatu läbi lugeda ja seda lugude jada nautida.

Kindlasti üks raamatuid, mis sellest kuust jääb kindlasti kummitama, seda küll heas mõttes. Kui ma päris alguses tema kirjutisi lugema asusin, siis ei teadnud ma veel, et ta võib mulle lemmikuks saada. Kindlasti plaanin läbi lugeda ka tema kirjutatud lasteraamatud, loodan seda lähiajal teha ka, kuna raamatukokku võiks ka end vedada. 😀 Igatahes kes on huvitatud, siis lugege kindlasti.

Lühijutud on väikese kõheda alltooniga. Peaaegu igal lool on lõpp mida ehk ei oskaks oodata. Mõne loo puhul oleks tahtnud isegi, et see on pikem. Raamat kisub kaasa ja lood jäävad mõtetesse kummitama. Muidugi on kaanepilt ka päris omapäraselt huvitav ja kutsub lugema.

Portselanist nael(2021)

Portselanist nael(2021)(200lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Kristofer on äsja omaette elama kolinud ning tunneb puudust õest Irisest, kellelt on harjunud tuge otsima ja leidma. Diana on taskuvaras. Neil mõlemal on rääkida oma lugu, ühtaegu väga erinev ja samas sarnane.

„Portselanist nael“ on raamat emotsionaalsest sõltuvusest ja lähedaste allutamisest ning erinevatest eluhoiakutest, sealhulgas provintsisnobismist ja tõusiklusest, mis hävitavad inimsuhteid. Kahe peategelase loo kaudu avanevad ebakindluse ja süütunde tagamaad. Otseselt kedagi hukka mõistmata juhatatakse nad läbi sisemise segaduse selguse ja meelerahu poole. Kireva tegelaste galerii ja mõtteainet pakkuva sündmustiku taustal jääb läbiva toonina kõlama igatsus lihtsa inimlikkuse järele.

See on just selline lugu, mis kätkeb endas nii emotsionaalset sõltuvust kui ka erinevaid eluhoiakuid, mis võivad hävitada inimsuhteid. Ma olin tõsiselt selles loos nii sees, et ei saanud kuidagi midagi muud kõrvale lugeda. Keskendusin ainult antud loole ja sain väga mõnusa elamuse. Eks ta ole selline lugu, millega kas samastud või mis lihtsalt tundub sulle tuttav. Eks juba kaanepilt on piisavalt intrigeeriv, et lausa kutsub sind lugema. Miski oli ka selles loos, mis kohati mulle tundus isegi tuttavlik ja eks Kristofer on just selline omamoodi peategelane, kes olles omaette kolinud elama, tunneb ikka puudust oma õest Irisest, kes on alati talle toeks ja teejuhiks olnud. Kuid nüüd on aeg iseseisvuda ja elada omaette, kas ta saab sellega hakkama? Milliseks kujuneb tema saatus? Teiselt poolt on loos ka Diana, kes on taskuvaras. Ka temal on rääkida meile oma lugu, mis võib esmapilgul olla erinev Kirstoferi omast, kuid mida lugu edasi, seda rohkem nende saatused võivad omavahel sarnaneda.

Kuna olen lubanud endale, et jätkan kindlasti selle autori raamatute maailma avastamist, siis ootan pakkumisi, mis võiks järgmine lugu olla. Nimelt on ka plaanis tema lasteraamatud, kuid eks sinna on aega. Igatahes see lugu kätkeb endas mitmeid emotsioone ja ka mina sain just sellise elamuse nagu ma otsisin. Võin juba öelda, et mulle hakkab autori kirjutamisstiil meeldima ja tahan jätkata tema raamatute lugemist.

Mulle meeldis ja usun, et võib ka teile meeldida. Lugege ja avastage autori loodud maailm ja ma usun, et te ei pea kahetsema. Eks mõneti läks lugu mullegi hinge, muidu ma poleks ilmselt sellist emotsiooni saanud, et teile ka seda jagada. Kena õhtut!

Verihurmade aed(2019)

Lugemiseväljakutse 2023

4. Mart Juur soovitab…

Verihurmade aed(2019)(208lk)

Autor: Piret Raud

Kirjastus: Tänapäev

Tutvustus

Ella Valter on veidrikust vanaproua, kes kogub äravisatud toataimi.
Renate Grünberg on pereajakirja peatoimetaja, kes otsib argistest seikadest väikseid imesid.
Joonatan Klaassen on noor fotograaf, kes üritab saada üle õnnetust armastusest.
Juhus viib nad kokku.

“Verihurmade aed” on raamat lähedusest, läheduse haprusest ja lõputust lootmisest, mis kujundab elusaatusi. Kolme värvika tegelase lugu otsib puutepunkte inimeste vahel, kelle maailmanägemine ja arusaamad tugevasti erinevad. Raua irooniline pilk seguneb omapäraselt poeetilise helgusega, mis saadab tema tegelaste õnnetumaidki hetki.

Tegemist on ühe omamoodi läbipõimunud looga kolmest tegelastest Ellast, kes on veidrikust vanaproua, kelle korterisse sisse astudes satud kui lillede maailma. Renate aga seevastu on üks tugev karakter, kes on ühtlasi ka ühe ajakirja peatoimetaja, kelle elu varjutavad nii tõusud kui ka mõõnad. Muidugi on ka loos veel fotograaf Joonatan, kes püüab saada üle raskest hingevalust ja leida elule uus mõte, seda kõike üksinda.

Üks värvikas ja omapärane lugu, kus erinevate tegelaste saatused omavahel ladusalt põimuvad ja igaüks neist saab elult just selle, mille talle saatus on ette määranud. Kas see neile meeldib või mitte, seda ei küsi nendelt keegi. Mulle tõsiselt väga meeldis ja küsiks teilt, kes on varem antud autori raamatuid lugenud, siis millega võiks edasi minna? Igatahes mind kõnetas väga autori loodud maailm ja seal sees elavad tegelased. Lilled on ka minu suured lemmikud ja niimoodi pisut sarnanes Ella minu vanaemaga, kes on ka alati kõik lillekesed üles kasvatanud ja siis neile enda kodus paiga otsinud. Nii tore lugemine ja olen ka kaanepildist lummatud, super lihtsalt.

Kindlasti väärib raamat seda, et teda ka loetaks. Loodan, et tänu minule nii mõnigi lugeja taaskord leiab aega ka kodumaiste autorite jaoks. Mul on siiralt hea meel, et ma ta kunagi ammu raamatukogust laenutasin ja nüüd läbi lugesin. Saan tagasi viia ka võib-olla miskit endale juurde tuua, kes teab. Kindlasti soovitan ka teistele seda raamatut lugemiseks. Selline ajaviiteks täitsa mõnus lugemine ja ei pea pelgama, et võiks värvikusest puudu olla, kindlasti mitte.