Minu Viin(1700 kilomeetrit ja 17 aastat)(2018)

Minu Viin(1700 kilomeetrit ja 17 aastat)(2018)(264lk)

Autor: Triinu Viilukas

40515678

Tutvustus

Kohvikud keset tänavat. Viini šnitsel sidruniga. Roosad kastaniõied, pargid ja „tupsupuu“. Hofburgi majesteetlik arhitektuur ja Stephansdomi katedraali gootika. Tõllad vanalinna tänavatel, hobustel kakakotid saba all. Puitistmetega punavalged trammid. Käesuudlused ja ballid. Akadeemilised tiitlid. Kristlik kultuuriruum ja vana hea saksa keel.

Kui erinev Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Austrias olla saab?

Minu sõprus Viiniga – suurlinnaga, mis on parajalt väike, et olla Eesti moodi, ja piisavalt suur, et olla täiesti teistmoodi – on kestnud 17 aastat. Mul on kakskeelne poeg, õpetan ülikoolis eesti keelt ja mu kirglik hobi on muusika. Olen Viini filharmoonikute lummuses, kuigi ise klassikat ei mängi.

Viin on justkui peene käega skulptor, mis paljude kohtumiste ja kultuuriseikade kaudu mulle mõned omadused lisanud ja mõned ära võtnud, voolinud mind oma näo järgi, puudutanud veidi siit, veidi sealt. Vahel ärritanud, vahel paitanud, aga kokkuvõttes teinud minust rohkem eestlase, kui ma eales olnud olen.

Mulle meeldis, et autor võttis vaevaks tutvustada lugejale, millised kohad on kõige paremad külastamiseks ja kus võiks käia toitu nautimas. See oli tema poolt väga hea. Muidugi oli raamat ise ka hea. Ajaviiteks täitsa sobis lugemiseks.

Eks isegi võiks kunagi Austrias ära käia, eks näis ainult millal ja kas ma üldse jõuangi sinna.

Kes meist siis ei tea Viini šnitslit, jah aga seda serveeritakse erinevat moodi. Kindlasti tahaks ära proovida selle türklaste valmistatud mõnusa liharoa, mis pani lugedeski suu vett jooksma.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Loodan, et leian aega, et mõni selle sarja raamat taas lugemisse võtta. Ma olen küll pidanud mõnes raamatus pettuma, kuid seekordne raamat oli üllatavalt hea.

Eks vahel peabki lugema mõnda sellist raamatut, mis kulgeb omas tempos ja millele sa ei pea elavalt kaasa elama nagu seda mõne krimiromaani puhul.

Eks loodan, et järgmiseks on Minu Dubai!! 😉 Loodan, et jõuan läbi lugeda, enne kui pean raamatukokku tagasi viima.

Teile kallid sõbrad soovin kaunist sügise jätku ja näeme kindlasti veel!!

Advertisements

Minu Virumaa(Üks poiss, üks vanne, üks maa)(2018)

Lugemiseväljakutse 2019

23. Raamat Petrone Prindi “Minu” sarjast, ilmunud 2017-2019

Minu Virumaa(Üks poiss, üks vanne, üks maa)(2018)(272lk)

Autor: Rein Sikk

38328350

Tutvustus

Virumaal on kõik suurem, kirglikum ja vägevam kui mujal Eestis. Virumaa on Eesti mudel nii heas kui ka halvas. Virumaa on Eesti kontsentraat, mis väetatud nii põlisrahva higi ja vere kui ka külaliste kirglikkusega.

Kui Ameerikas oli Metsik Lääs, siis Eestis on meie oma Metsik Ida. Vaid tugevad teevad siin ilma.

Kirjutan, kuis ma pealinna vurlest virulaseks muutusin, mida selle teadmisega peale hakkasin. Kuis püüdsin Virumaa palgejooni kujundada, elu elamisväärsemaks muuta, Virumaad vingemaks tuunida.

Viru säru, Viru vanne, Viru vägevad, Viru regi, aga ka punklaulupidu, emakeeleausammas, slaavi müstika, Kalevipoegade uputus, kainete kaevurite kuju, Kadrina saun ja Rakvere kuulsad jõulukuused – kõik see ongi kokku minu Virumaa, subjektiivne Viru ajalugu läbi viimase kolmandiksajandi.

Kirglik, uskumatu, enneolematu ja pärasttulematu.

Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva.

Minu jaoks oli tegu üsnagi hea lugemisega. Täitsa sobis ajaviitelugemiseks. Eks nii mõndagi uut sain teada ja nüüd tekkis isu endalgi, neid kohti mida kirjeldati külastada.  Vot punklaulupeol polegi ma veel käinud. Ei tea kas see enam toimub.

Igatahes mulle meeldis ja ma ei kahetse, et seda raamatut lugesin. Päris palju põnevat ja uut sain erinevate kohtade kohta teada. Ma loodan, et ükskord tuleb veel aeg, kui leian aega seda sarja lugeda. Mõnikord olen pidanud pettuma aga seekord läks hoopis teisiti.

Ja seda kõike tänu raamatu autorile, kes suutis raamatu huvitavaks teha ja edasi anda omi mõtteid ja sündmusi. Polnud kordagi igav. Eks sellepärast see lugu meeldiski.

Soovitan teistelegi ja loodan, et peagi leian veel aega lugemisele. Eks suvel kipub see aeg kuhugi kaduma, aga õnneks pole see veel täielikult kadunud. Muidugi ära sõnuda ju ei tohi.

Soovin kõigile põnevaid lugemisi ja näeme kindlasti veel!!!

Minu Indoneesia(Maailma makett)(2017)

Lugemiseväljakutse 2019

28. Vali üks raamat 2017. aasta parimate raamatute nimekirjast.

Minu Indoneesia(Maailma makett)(2017)(240lk)

Autor: Berit Renser

36998926

Tutvustus

Istun Jakarta Metro TV stuudios ja vaatan tõtt umbes 86 miljoni indoneeslasega. Saatejuht loetleb minu siinse elu tähtsündmusi: õppis indoneesia keelt, korraldas „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni, tegi metsanomaadidega koos filmi ja kirjutas kohalikest raamatu. Ta hoiab käes mu teost „Kuidas ära tunda indoneeslast?“ ja nõuab nüüd minult seletust.

Ütlen talle, et oma mitmekesisuses olete te justkui maailma makett. Tahaksin aga öelda nii palju rohkemat, kui vaid seda maketti ühendavat keelt paremini valdaksin. Et te olete iidsete traditsioonidega riik, kus põline metsamees toksib nutitelefoni. Et te olete konservatiivne riik, kus naised rokivad, jilbab’id peas, diskodel. Et te olete alandlikud, kuid pole olemas teist uhkemaid patrioote. Et siin on esindatud äärmuslikud usklikud äärmuslike uskmatuteni, pillav rikkus näljase vaesuseni, südamlik hoolimine kõleda osavõtmatuseni, lopsakas loodus kurva tühimikuni.
Te meeldite mulle, indoneeslased, sest hoolimata kõigest suudate te need nii erinevad killud kokku tervikuks siduda.

Kui ma seda raamatut alustasin, siis arvasin, et tegu on tüüpilise reisiraamatuga. Mida edasi ma lugesin, seda rohkem ma veendusin, et see autor on pühendanud ennast indoneesialastele ja uurinud nende kohta välja pea kõik, mis võimalik.

Just see mulle selle loo juures meeldiski. Sain üpris palju uusi teadmisi ja sel eesmärgil võibki selliseid raamatuid lugeda.

Kiidan autorit, kuna ta ei ole kirjutanud kuiva teksti vaid sekka ka huumorit. See oli ainult loole boonuseks. Mulle meeldis see lugemine ja ma ei kahetse,et seda lugesin.

Tahaks isegi seal seigelda ja kunagi ka Balil ära käia. Eks aeg näitab, millal ma seda teha saan. Võib-olla alles siis kui olen hall ja käin kepikesega. Ei tea, võib-olla jääb üldse unistuseks.

Kiidan seda raamatut, sest varemalt olen pidanud mitmes selle sarja raamatus pettuma. Seekord läks aga teisiti. Lugemist alustades tundsin juba, et see on üpriski mõnus lugemine. Täitsa selline ajaviiteks lugemine.

Kuna peamiselt loen krimi-ja fantaasiaraamatuid, siis see raamat oli mõnus vahepala. Ju sellepärast siis väga meeldiski.

Soovitan teistelegi lugemiseks. Mina igatahes pettuma ei pidanud.

Minu Okeaania(Tagasi kiviaega?(2017)

Minu Okeaania. Tagasi kiviaega?(2017)(272lk)

Autor: Lembe Mõttus

35893037

Tutvustus

Kaks noort naist jätavad oma lapsed ja mehed Eestisse tagalat kindlustama, panevad kokku hullumeelse plaani, pakivad kaasa veidike viina (et mitte haigeks jääda) ja lähevad seekord… Kui neid üldse Austraaliast kaugemale lastakse?

Teisel pool tolliseiklusi ootab uus maailm. Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared ja Vanuatu. Hõimuelu, džunglikülad, krokodillimehed, inimsööjad, päästevestideta lootsikud, mudasse uppuvad bussid… Ellujäämisel on abiks üks korralik kookosekooretäis kavat ja huumoriprisma.

Jah see Minu sarja raamat oli minu jaoks väga põnev ja humoorikas. Ma üldiselt loen seda sarja vähe ja seekord otsustasin, et võtan midagi kergemat endale lugemiseks. Kaua võib lugeda neid erinevaid kriminulle ja põnevikke. Humoorikalt kirjutatud ja mulle meeldis nende kahe naise seiklusi lugeda. Itsitasin isegi ja tundsin kaasa kui neil midagi ebaõnnestus. Päris huvitav oli ja kordagi ei tekkinud tunnet, et loen mingit kuiva teksti, kus fakte on vähe ja pigem keskendub autor oma muredele. Seekord see nii polnud ja mulle meeldis väga, et sain alati teada midagi uut kohast, kuhu nad taas reisisid. Kes ei tahaks siis džunglisse minna ja nüüd tean mis ohud seal ees ootavad. Muidugi loen seda sarja edasi, sest mul paljud veel lugemata, aga seekord ei pidanud pettuma nii nagu Minu Norrat lugedes. Igatahes ei olnud too raamat nii põnev, mida oleks võinud peaaegu koguaeg lugeda. Seda raamatut ma nautisin ja kes siis ei ihkaks soojale maale. Seda ma arvan teeme me mõtetes kõik. Nii hea oli mõelda, et olen isegi seal ja teen läbi samu katsumusi. Soovitan!