Kolme jalaga maas 2024
Mai: Õppimine(ajalugu)
Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita(2018)(360lk)
Autor: Andres Adamson
Kirjastus: Argo
Tutvustus
Eestlaste käsi pole ajaloos käinud mitte erakordselt halvasti, vaid üpris hästi, enamasti paremini kui näiteks soomlastel. Ka naabritega on meil vedanud enam kui nii mõnelgi teisel väikerahval. Sest me oleme olemas, püsima jäänud, tõsi – ajas pidevalt muutudes. Võrdlused ning faktide konteksti ja laiemale taustale paigutamine muudavad selle kõige ilmseks.
Raamat algab viimase jääaja lõpuga ja lõpeb üsna meie ajas. See koosneb vaheldumisi nii-öelda läbivatest teemadest (näiteks sellest, kuidas on loodusolud meie ajalugu mõjutanud, või kui vana on eesti rahvas, või aadlist ja talurahvast läbi kesk- ja uusaja, või venelaste ja Venemaa rollist Eesti ajaloos, või eestlastest ja nende uskudest erinevatel ajalooperioodidel, või sellest, kas sõdadevaheline Eesti Vabariik ikka oli edulugu või mitte, ja kas iseseisvuse kaotus Teises maailmasõjas oli paratamatus, jne) ning neid illustreerivaist ja täiendavaist lugudest mõnel kitsamal teemal (näiteks suurematest lahingutest keskajal, või Eesti piiride kujunemisest, või panganduse algusest Eestis, või Konstantin Pätsist ja Harju Pangast, jne).
Raamatu eesmärgiks on kodu- ja kooliajaloo, kuid kahjuks osalt ka tõsisema ajalookirjutuse kaudu omandatud mütologiseeritud ja sageli äärmuseni lihtsustatud ajaloopildi raputamine. Kaasa aitamine uute, põhjendatumate arusaamiste kujunemisele.
Seegi raamat sattus minuni täiesti juhuslikult, kuna märkasin seda riiulist ning haarasin endale lugemisse. Eks see ongi raamat eesti ajaloost, mida koolis ei õpetatud. Eks mõnegi teema sain nüüd pisut selgemaks. Igati huvitav ja paeluv raamat, mida võiks lugeda. Mina tegin seda ja ei kahetse seda. Mind haaras see raamat küll endasse ja ma uppusin lausa sinna ning ei suutnud kuidagi sealt maailmast välja tulla. Kuid nüüd olles raamatu läbi lugenud, siis julgen soovitada ka teistele, kes huvituvad ajaloost.
Raamat, mis ilmselt on just selliseid, mis kas kõnetab või mitte. Mulle meeldis loo ladusus ja kordagi ei jäänud toppama. Soovitan.