Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita(2018)

Kolme jalaga maas 2024

Mai: Õppimine(ajalugu)

Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita(2018)(360lk)

Autor: Andres Adamson

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Eestlaste käsi pole ajaloos käinud mitte erakordselt halvasti, vaid üpris hästi, enamasti paremini kui näiteks soomlastel. Ka naabritega on meil vedanud enam kui nii mõnelgi teisel väikerahval. Sest me oleme olemas, püsima jäänud, tõsi – ajas pidevalt muutudes. Võrdlused ning faktide konteksti ja laiemale taustale paigutamine muudavad selle kõige ilmseks.

Raamat algab viimase jääaja lõpuga ja lõpeb üsna meie ajas. See koosneb vaheldumisi nii-öelda läbivatest teemadest (näiteks sellest, kuidas on loodusolud meie ajalugu mõjutanud, või kui vana on eesti rahvas, või aadlist ja talurahvast läbi kesk- ja uusaja, või venelaste ja Venemaa rollist Eesti ajaloos, või eestlastest ja nende uskudest erinevatel ajalooperioodidel, või sellest, kas sõdadevaheline Eesti Vabariik ikka oli edulugu või mitte, ja kas iseseisvuse kaotus Teises maailmasõjas oli paratamatus, jne) ning neid illustreerivaist ja täiendavaist lugudest mõnel kitsamal teemal (näiteks suurematest lahingutest keskajal, või Eesti piiride kujunemisest, või panganduse algusest Eestis, või Konstantin Pätsist ja Harju Pangast, jne).

Raamatu eesmärgiks on kodu- ja kooliajaloo, kuid kahjuks osalt ka tõsisema ajalookirjutuse kaudu omandatud mütologiseeritud ja sageli äärmuseni lihtsustatud ajaloopildi raputamine. Kaasa aitamine uute, põhjendatumate arusaamiste kujunemisele.

Seegi raamat sattus minuni täiesti juhuslikult, kuna märkasin seda riiulist ning haarasin endale lugemisse. Eks see ongi raamat eesti ajaloost, mida koolis ei õpetatud. Eks mõnegi teema sain nüüd pisut selgemaks. Igati huvitav ja paeluv raamat, mida võiks lugeda. Mina tegin seda ja ei kahetse seda. Mind haaras see raamat küll endasse ja ma uppusin lausa sinna ning ei suutnud kuidagi sealt maailmast välja tulla. Kuid nüüd olles raamatu läbi lugenud, siis julgen soovitada ka teistele, kes huvituvad ajaloost.

Raamat, mis ilmselt on just selliseid, mis kas kõnetab või mitte. Mulle meeldis loo ladusus ja kordagi ei jäänud toppama. Soovitan.

See raamat teeb sinust leiutaja(2019)

Kolme jalaga maas 2024

Mai: Õppimine(Lasteraamat)

See raamat teeb sinust leiutaja(2019)(96lk)

Autor: Jon Milton

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Pane vaim valmis, et hakata nuputama täitsa uusi leiutisi! Siit saad sa teada, kuidas asju ja ideid luua, paremaks teha ja proovile panna. Kui oled mõne ägeda leiutise juba välja mõelnud, õpid seda ka valmis tegema ja maha müüma. Sind ootavad magusad katsed, roboti ehitamine ja ennenägematu soengu meisterdamine.

Raamatus leidub isegi kaasaskantav töökoda – lehed, mida lõigata, voltida ja kleepida, et saaksid oma leiutise teoks teha.

MEGAHOIATUS: pärast selle raamatu lugemist hakkab leiutamine sulle meeldima!

See on raamat küll lastele, kuid ka mina kui täiskasvanu sain siit päris korraliku lugemiselamuse. See on raamat, mis võiks olla igal lapsel, keda huvitab leiutamine, sest siit saab uusi mõtteid, mida võiks koos lapsega proovida ka läbi katsetada. Siin saab ehitada ka robotit, mis mulle eriti meeldis, kuna isegi tahaksin roboti valmis meisterdada. Mulle meeldis ja soovitan seda kõigile, kellele vähegi meeldib koos lastega midagi põnevat valmistada.

Kindlasti üks selliseid raamatuid, mis aitab lapsel oma salasoovid valmis teha ja nii mõnigi tuba võib täituda nii roboti kui ka mõne muu leiutisega. Soovitan kõigile.

Kätega mõtlemine. Kuidas žestid kujundavad meie mõtteid: üllatavad teaduslikud tagamaad(2024)

KOLME JALAGA MAAS 2024

Mai: Õppimine(Teadus)

Kätega mõtlemine. Kuidas žestid kujundavad meie mõtteid: üllatavad teaduslikud tagamaad(2024)(248lk)

Autor: Susan Goldin-Meadow

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kui inimesed väljendavad end käsi liigutades, mida nad sellega öelda tahavad? Žestid võivad paljastada mõtteid, millest me isegi teadlikud pole ja ka teistpidi – žestid võivad muuta meie mõtlemist.

Chicago ülikooli psühholoogiaprofessor, 50 aastat žestikuleerimist uurinud Susan Goldin-Meadow räägib selles raamatus, kui olulised on žestid inimese mõtlemises, õppimises ja suhtlemises.

Raamatu esimeses osas uurib ta, miks me üldse žestikuleerime: mis sunnib inimesi rääkimise ajal käsi liigutama ja kas need käeliigutused meid kuidagi ka aitavad? Teine osa võtab vaatluse alla kurdid lapsed, kes ei õpi keelt vanematelt. Nemadki kasutavad suhtlemiseks käsi, aga nende žestid on teistsugused kui kuuljatel. Kolmas osa selgitab, kuidas kätega suhtlemise tundmine aitab inimestest paremini aru saada ning soodustab õppimist ja õpetamist.

Sellest raamatust on kasu igal suhtlejal, kuid eriti lapsevanematel, arstidel ja õpetajatel.

See on üks raamatuid, millest on kasu kõigil. Tahtsin lugeda midagi silmaringi avardavat ja see raamat tegi seda kindlasti. Mulle meeldib vahest lugeda raamatuid, mida iga päev just kätte ei haara ja mis on kogemata kellegi soovituse põhjal lauale jõudnud. Nii ka see raamat. See on raamat kätega rääkimisest ehk miks me rääkimise ajal käsi liigutame ning kas need käeliigutused ka meid kuidagi suhtlusel aitavad. Põhjalik raamat, mis on jaotatud erinevateks osadeks. Mulle sobis ja usun, et võin seda ka teistele lugemiseks.

Mulle meeldis enim kolmas osa, kus oli juttu sellest, kuidas kätega suhtlemise tundmine aitab inimestest paremini aru saada ning soodustab õppimist ja õpetamist. Kuigi ma ise ei õpeta, siis kindlasti sobib see lugemiseks kõigile, et tutvuda ka selle maailmaga. Soojad soovitused kõigile.

Galileo ja esimene tähesõda(2021)

Kolme jalaga maas 2024

Aprill: Suurmees(Lasteraamat)

Galileo ja esimene tähesõda(2021)(122lk)

Autor: Luca Novelli

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Galileo pani aluse tänapäevasele teadusele. Ta ehitas loendamatu hulga seadmeid ja viis avalikult läbi katseid. Ta avastas tuhandeid asju: Kuu mäed ja Jupiteri kaaslased ja päikeseplekid. Selles raamatus räägib Galileo ise oma elust poisikese, noormehe ja kangekaelse vanamehena. Ta elas Itaalias 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul, sõdade, katkude ja ebausu ajal. Tal oli mõjukaid sõpru ja vaenlasi. Kaitstes oma ideid, oleks ta peaaegu lõpetanud tuleriidal. See oli tõeline sõda, kus tema oli tähtede poolel.

Mis selles raamatus on…
Olen mina, Galileo Galilei, jutustaja.
On minu lapsepõlv Pisa torni varjus.
On mu õpingud, mu leiutised, mu armastus muusika ja hea söögi vastu.
On minu truu teleskoop.
On mu raamatud ja arvamused Maa, Päikese ja Universumi kohta.
On Püha Inkvisitsioon.
On minu vaim, mis saadab teid universumi vallutamisel.

„Galileo ja esimene tähesõda” on kolmas raamat suurvaimudest kõnelevas sarjas, kus kogu maailmas tuntud teadlased, mõtlejad, ja leiutajad jutustavad minavormis oma elust ja tööst. Raamat on kirjutatud lastepäraselt ja päevikuna ning rikkalikult illustreeritud. Keerulisemaid sõnu aitab mõista ja meelde jätta viimastel lehekülgedel toodud praktiline sõnaraamat.

See on raamat lastele ja seda kõike kuulsa teadlase Galileo elust ja tema tegemistest, ladus ja üks raamatuid, mida kingiksin hea meelega ka oma lapsele lugemiseks. Teadsin ka varasemast juba tema kohta ja nüüd sain samuti temaga uuesti tutvust teha. Siin räägibki meile Galileo oma lapsepõlvest, õpingutest ja tema leiutistest. Samuti oma armastusest muusika ja hea söögi vastu. Üks mõnusaid lugemisi sel kuul.

Kindlasti tahan läbi lugeda sama sarja teised raamatud, mis pärinevad suurvaimudest kõnelevas sarjas ning usun, et see ka sel aastal täitub. Muidugi on raamatus päris palju pilte, mis on lasteraamatute puhul tavaline ja aitab lastel paremini kõike teksti kinnitada. Mulle meeldis ja soovitan nii suurtele kui ka väikestele lugejatele.

Kuningas asfaldi all(Kuidas arheoloogid leidsid Richard III)(2017)

Kolme jalaga maas 2024

Aprill: Suurmees(Ajalgu)

Kuningas asfaldi all(Kuidas arheoloogid leidsid Richard III)(2017)(288lk)

Autor: Mike Pitts

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi.

Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi?

Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid „meie sajandi Tutanhamoni“ lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse.

Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge’is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

See on kindlasti üks lugusid, mis kirjeldab meile Richard III leidmist ja seda täitsa puhtast juhusest ning sellest, et Philippa Langley’l oli idee, kus võiks paikneda kurikuulsa Inglise kuninga Richard III haud. Seda idee saigi teoks ning hakatigi Leicesteri sotsiaalameti parklas kaevama ja leiti jäljed vanast kirikust ning haud, milles oli tugevalt kõverdunud selgrooga ja sisselöödud kolbaga luukere. Kas see tõesti on kuningas Richard III luukere ja miks ta just sealt leiti?

Mulle väga meeldis autori stiil ning kogu protsess alates Philippa esimesest tutvusest Richard III-ga kuni säilmete taassängistamiseni oli kirja pandud kaasahaaravalt. Ainult esimene peatükk, mis rääkis kuningast endast, oli veidi kuiva võitu. Kuid siiski nautisin lugemist ja sellest loost jäi küll päris mõnus maik järele. Soovitan teistelegi!

Kuna arheoloogia on just selline teema, mis ka mind huvitab, siis see raamat sobis mulle täielikult. Autor oli väga põhjalikult kirjeldanud meile luude leidmist ja sellega seoses toimuvaid sündmusi. Kes tahab rohkemat teada, siis peab ise lugema. Nauditav lugemine.

Truudus Eestile(2017)

Kolme jalaga maas 2024

Aprill: Suurmees(Teadus)

Truudus Eestile(2017)(336lk)

Autor: Tarmo Soomere

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kogumik «Truudus Eestile» ilmub akadeemiku 60. sünnipäeva puhul ja koondab endasse akadeemiku artiklid ja sõnavõtud, mis ilmestavad nende avaldamise aega ja tollaseid pöördepunkte nii teaduses kui ka ühiskonnas. Isikliku ja inimliku poole lisavad kaks poognatäit pilte akadeemiku lapsepõlvest, noorusest ja teadlasekarjäärist.

«Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest. Ta peab jääma väärikaks ja samas olema rahvalik. Ta ei saa istuda vandlitornis ega oodata lõputut kuulekust. Ja maitseainena on sellesse ametisse programmeeritud ka võimalik avantüür, riskimise oht või võimalus. Jääd lolliks, kui lähed lakk-kingades põlluvagude vahele või unustad mõnel peenel vastuvõtul kalossid jalga. Tarmo Soomere nagu keerutaks selles raamatus kaleidoskoopi. Oli selline mänguasi mu lapsepõlves. Keerutad papist toru, mille sees on peeglid, ja nähtavale ilmuvad ikka uued ja uued pildid – üks lõputu fraktal. Need tekstid annavad võimaluse vaadelda elu ja teaduse lõputuid tahke. See pole romaan. Lugemist võib alustada keskelt ja alles seejärel liikuda algusesse. Iga ootamatu helk täiendab teist ja annab võimaluse vaadelda inimloomu ja teaduse lõputuid tahke.»

Indrek Treufeldt

Pean tunnistama, et võtsin selle raamatu kahetiste tunnetega endale lugemiseks. Kuid nüüd olles tema raamatu läbi lugenud, siis pean tunnistama, et vahelduseks täitsa sobib lugemine, kuna pole väga tema töödesse süvenenud. Eks huvitav lugemine oli küll ja nüüd tean, et teadus võib olla samahuvitav lugemine ka kellegi teise pilgu läbi jutustatud loona.

Vahel võtsin mõned peatükid raamatu keskelt ja pean ütlema, et niimoodi muutus lugemine kirkamaks ja kui kohati tundus lugu kuiv, siis niimoodi lugedes tekkis pisut rohkem huvi tema tööde vastu. Eks selline artiklite raamat olegi nii, kas sobib või ei sobi. Kes tahab siis lugege, kuid ei pea seda tegema, kui ei teki tunnet, et tahate seda teha. Mulle sobis.

Miks munad kukuvad?(2023)

Kolme jalaga maas 2024

Märts: Kogumik

Miks munad kukuvad?(2023)(112lk)

Autor/koostaja: Triin Olvet

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Miks munad kukuvad? Miks mul on pepu? Kas nõiad on päriselt olemas? Kes on töörahvas? Kas Keila jões saavad elada sinivaalad ja haid? Kas Päike on sama kuum kui laava? Kuidas on tehtud maakera? Kust tulevad unenäod ja miks mõned neist on õudsed?

Üks laps jaksab rohkem küsida, kui sada täiskasvanut vastata. Kui emad, isad, õpetajad ja teised uudishimust sündinud küsimustele vastamisel jänni jäävad, tulevad appi teised lapsed – need, kes on jõudnud suureks kasvada ja teadlaseks hakata.

Sellest raamatust leiate kokku 58 tillukese teadlase 111 küsimust. Teemad ulatuvad ilmaruumist ja maakerast, ehitistest ja leiutistest, loomadest ja taimedest kuni igapäevase elukorralduse ja inimkehani. Küsimustele vastavad 31 täiskasvanud teadlast ja arsti, sõna saab ka ChatGPT.

„Kui mina laps olin, siis painas mind küsimus, miks mõnel lehmal on kaks sarve, mõnel üks, aga mõnel pole ühtegi. Ega keegi väga ei viitsinud seletada, öeldi, et nii lihtsalt on, mis sa tühja tüütad. Selles raamatus ei jää vastuseta ühegi lapse esitatud küsimus. Laste asi on küsida, vanade asi teada, öeldi vanasti. Kes küsib, saab targaks. Aga tarkus tarviline vara ja teadus annab tiivad. Sõnaga – kui hea raamat!“
Marju Kõivupuu, kultuuriloolane ja folklorist, Tallinna Ülikooli kaasprofessor

Raamatu ilmumist toetas Eesti Teadusagentuur.

See on lastele suunatud raamat, kust leiab kokku 58 tillukese teadlase 111 küsimust. Teemad ulatuvad ilmaruumist ja maakerast, ehitistest ja leiutistest, loomadest ja taimedest kuni igapäevase elukorralduse ja inimkehani. Küsimustele vastavad 31 täiskasvanud teadlast ja arsti, sõna antakse ka tehisarule ehk ChatGPT. Omapärane kogumik, mis mulle väga meeldis ja juba peakiri kutsus väga lugema.

Üks raamatuid, mis sobib sisu poolest nii suurtele lugejatele kui ka väikestele lastele, sest eks see olegi peamiselt neile ju suunatud raamat. Siiski leiab siit igaüks midagi sellist, mida ta võib-olla varem ei teadnud ja eks mõned vastused jätan ka ise meelde, mis siis et seda vist ammu teadsin aga tore oli meenutada taas. Soovitan ka teistele!

Vabadussõda 1918-1920. Hannes Walteri artiklite kogumik(2021)

Kolme jalaga maas 2024

Märts: Kogumik

Vabadussõda 1918-1920. Hannes Walteri artiklite kogumik(2021)(208lk)

Autor/koostaja: Hanno Ojalo

Kirjastus: Vesta

Tutvustus

HANNES WALTER oli üks neid Eesti ajaloolasi, kes andis suure panuse meie tõelise ajaloo taasavaldamisse 1980. aastate lõpus alanud Nõukogude okupatsioonirežiimi nõrgenemise ja lõpliku kokkuvarisemise perioodil. Walter kirjutas toona mitmeid uusi käsitlusi Vabadussõjast, kasutades oskuslikult aastatel 1920–1940 avaldatud materjale, samuti oli tal ajaloolasena võimalus kasutada Venemaal avaldatud allikaid.
Kogumikust leiab Hannes Walteri neli põhjalikku kirjatööd: “Eesti Vabadussõda 1918–1920“, „Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust ja Riia operatsioonist“, „Vabadussõda – moodne sõda“ ja „Inter arma caritas“.

„Kui nimetada mingit sõda moodsaks, kerkib mõistagi küsimus, millega võrreldes? Vabadussõda saab võrrelda üksnes Esimese maailmasõjaga. Ühtlasi oli aga viimane ajaloos esimene „moodne“ sõda selle sõna laiemas mõttes. Sõda on ühelt poolt lahingutegevus, relvastatud võitlus — teisalt aga ühiskondlik sündmus. Moodsa sõja puhul need kaks külge põimuvad, piirid nende vahel ähmastuvad või kaovad hoopis.“

See on üks kogumikke, kuhu on kogutud Hannes Walteri neli põhjalikku kirjatööd. Mulle tõsiselt meeldis see lugude kogumik, sest see puudutas meie maa ajalugu ja mulle ju teadupärast ajalugu väga meeldib lugeda. Üks raamatuid, mis jääb mulle oma temaatika poolest küll meelde. Muidugi on raamatut väga hea lugeda, sest tehtud on põhjalikku tööd ja mul on hea meel, et ma sain seda lugeda.

Väärt raamat, mis võiks olla võib-olla igal ühel riiulis täitsa olemas, eriti neil kes huvituvad ajaloost ja eks soovitan seda ka teistele lugemiseks. Vahelduseks ka midagi sellist, mida just iga päev ei loe ja ajalugu on tõesti mul natuke soiku jäänud ja pean end kokku võtma ja taas seda maailma avastama. Teile kallikesed soovitan seda raamatut lugeda küll.

Teadus kolme minutiga(2017)

Kolme jalaga maas 2024

Märts: Kogumik

Teadus kolme minutiga(2017)(208lk)

Autor: Ebe Pilt

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Isikuandmete turvalisus. Kihav järveelu. Liimis püherdavad bakterid. Kõrvitsad … ei, kukurbituriilid. Teaduslik siider. Pool sajandit tegutsenud puhkpillikvintett. Päikese- ja tuulekonserv. Eliitkoolid.
Äritehingud klaverivabrikus. Tuleohtlikud jututeemad nõukogude segaperedes. Sõda nähtamatu vaenlasega. Tehislihased. Teistmoodi heliread. Eesti esimeste põlluharijate päritolu. Liiklusõnnetused autode ja helikopteritega. Venemaa eestlaste rahvustunne. Keemiarelvad Läänemeres. Metsade süsinikutarbimine. Lapse laul – muusikakeele grammatika algõpe. Hundid, koerad ja hübriidid. Keskaegsete raidkivide taaskasutus. Elektri väiketootmine. Manipuleeritud märtsipommitamine.
Nanomaterjalide oht või ohutus. Keeltevaheline konkurents. Rauaaegne metallivalu. Personaalsed ravimid. Haridusreformid. Vennaskonna romantilised macho’d. Kes keda ja kui palju järves sööb? Omadussõnade mustrid. Kumb oli enne – muna või kana?

Need on 32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

„Teadus tähendab mitte ainult uute ja oluliste teadmiste saamist, vaid ka nende kommunikeerimist teistele. Selle määratluse viimane sõna annab mõtte esimestele. Kommunikatsioon ei ole lihtsalt eetrisse paisatud bittide, sõnade, piltide, visioonide ega strateegiate valang. See saab tegelikkuseks alles siis, kui sõnum on mõtestatult vastu võetud. Oma teadmisi ja oskusi kolme minutiga ja samas teaduslikku rangust minetamata lahti seletada on omaette väärtus.“
Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president
Viies raamat sarjast „Elav teadus“.

Tegemist on raamatuga, kus on 32 teadustöö ülevaated, mille tutvustamiseks oli autoritel aega 3 minutit. Iga tutvustuse juures on ka eraldi QR-kood, millega saab ise otsida endale lisainfot. Üpriski huvitav lugemine oli, kuna ma pole suurem teadust puudutavate raamatute lugeja viimasel ajal, peaksin seda rohkem tegema. Kas on soovitusi veel? Mind küll kõnetas raamat ja ma lugesin seda suure huviga. Eks mõne teadustöö autoriga oli tehtud ka intervjuu ja seegi oli siin raamatus meile kenasti lugemiseks olemas.

See oli üks äärmiselt põnev raamat, sissevaade teadlaste tegemistesse. Kui teaduse all mõistetakse tavaliselt midagi keerulist, siis siit raamatust võis leida ka mõned lihtsamini mõistetavad teadustööd. Teadustöid oli nii muusikast, ajaloost, liikluskorraldusest, haridussüsteemist, interneti ohtudest, neid teemasid juba jätkus ja kõiki ei suuda siia üles lugeda. Soovitan ise tutvuda ja usun, et mõnedki on seda juba ka teinud. Seda raamatut julgen soovitada teistele ka. See oli nii mitmekülgne lugemine, et igaüks leiab loodetavasti mõne huvitava teadustöö tutvustuse sealt.

Nano: Väga vägev teadus väga, väga väikesest(2021)

Kolme jalaga maas 2024

Veebruar: Äärmused/Lasteraamat

Nano: Väga vägev teadus väga, väga väikesest(2021)(32lk)

Autor: Jess Wade

Kirjastus: Argo

Tutvustus

Kui sa kodus ringi vaatad, siis näed, et kõik on millestki tehtud ehk iga asja jaoks on oma materjal. Mis muudab materjali pehmeks, purunevaks või ujuvaks? Kuidas piiluda materjali sisse? Kui sa seda tead, oled teinud esimese sammu nanomaterjali uurimise poole.

Väike abimees raamatu lõpus aitab sul selgust saada, millise eriala teadlased nanoteadust uurivad ja kuidas nad seda teevad. Äkki oled just sina see, kes teeb maailma muutva avastuse!

Jess Wade on Londoni Imperial College’i teadlane, kes peab alati silmas võrdsust. Päeval töötab ta uskumatult lahedas laboris, kus loob uusi materjale, mida saab kasutada elektroonikaseadmetes. Õhtuti püüab ta teha teadust võrdsemaks ja õiglasemaks.

Melissa Castrillón on Inglise-Colombia kunstnik, kes armastab mustreid ja julgeid värve. Ta on illustreerinud kaks imeilusat pildiraamatut ning avaldanud koos kirjanik Nina Ladeniga kaks raamatut.

See on raamat nanotehnoloogiast ja see on maailm, mis pakub huvi ilmselt paljudele, ka mulle ja ma ei suutnud seda raamatut mitte endale koju toomata jätta. Mulle väga meeldis, kuidas autor kirjeldas seda maailma lastele, kuid eks see sobib ka lugemiseks suurematele lugejatele..

Raamatus tutvustatakse lastele, mis on nanotehnoloogia ning milliseid materjale see teha võimaldab ja kuidas see inimkonnale on kasulik. Autor selgitab lastele ka seda, et tegemist on väga uue maailmaga ning uurida on selles veel palju. Teksti toetavad väga ilusad Melissa Castrillóni illustratsioonid.

Raamatus avastab nanotehnoloogiat väike tüdruk, aga teos sobib lugemiseks nii poistele kui tüdrukutele. Tekst ja illustratsioonid aitavad lastel raamatut paremini mõista. Kuna autor on ise teadlane, siis on mõistetav, et ta teab millest ta meile loo jutustab. Üks parimaid lugemisi, just nanotehnoloogiaga seoses, kuna ka mina sain siit päris palju uut ja huvitavat teada. Soovitan ka teistele!