Teaduskirjanduse lugemiseväljakutse 2019
Planeet ühes kivikeses: Reis sügavale maakera ajalukku(2015)(272lk)
Autor: Jan Zalasiewicz
Tutvustus
Jan Zalasiewiczi „Planeet ühes kivikeses“ jutustab lugejale loo ühest kõige tavalisemast väikesest kivist, milliseid leidub kogu maailma randadel, ning toob selle kivi kaudu meieni kogu universumi kujunemise loo alates hetkest, mil maailm alguse sai, kuni ajani, mil Päikesesüsteem leiab oma loomuliku lõpu.
Kivikese ajalugu viib meid aja ja ruumi tohututesse sügavikesse. Lugu saab alguse eelajaloolistel aegadel, kui kivikest moodustavad osakesed tekivad universumi kaugetel äärealadel puhkenud kujuteldamatus möllus, Suurele Paugule järgnenud sekundeil ja supernoovade plahvatustes. Jutustus jätkub kogu Päikesesüsteemi tekke ning Maa ja selle ürgsete mandrite ja ookeanide kujunemisega, loodusjõudude toimimise ja elu tekkimisega, avades hulgaliselt saladusi, mis inimese eest enamasti varjatuks jäävad. Läbi väikese ja pealtnäha hariliku kivikese dešifreerib autor paljusid Maa ürgse mineviku sündmusi: vulkaanipurskeid, väljasurnud taimede ja loomade arengut; ammukadunud ookeanide võõrikut loomust ning sügaval maa all toimunud muundumisi.
Zalasiewicz tõdeb: „Mingil viisil on kivike nagu mõni uuem arvutikiip, milles peitub rohkem informatsiooni, kui keegi võiks selle siledat pinda silmitsedes aimatagi.“ Kivikese teekond on tõepoolest täiesti hämmastav, kuid sama hämmastav on see, kuidas autoril on õnnestunud kirja panna niisugune infotihe raamat, kus kõik on kuni atomaarse tasandini lahti seletatud, ning teha seda samas mõnusa huumoriga ja hõlpsasti aru saadaval viisil, nii et see haarab täielikult kaasa ka selle lugeja, kes geoloogia vastu varem olulist huvi ei ole tundnud.
Olen rahul, et see raamat sai loetud. Oli pikalt pooleli ja vaatas mind riiulist süüdistavalt, et millal sa küll mind lõpuni loed. Seekord sai see lubadus täidetud. Ja ma ei suuda uskuda, kuidas ma need 50lk sain lugemata jätta, ei ole teab mis number, aga kuna nii palju on lugeda, siis nüüd otsustasin et loen lõpuni ja saan siis edasi lugema asuda.
Ma kohe väga kiidan seda raamatut. Mulle meeldis nii autori kirjutamistiil kui ka see, et eks endalegi on aegu tagasi väga geograafia meeldinud ja kuigi geoloogiaga pole varem kokku puutunud, siis sobis see raamat siia teemasse väga hästi. Eks siis augustis polnud aega mul seda raamatut lõpetada.
Tegin seda nüüd ja soovitan teistelegi seda raamatut lugemiseks. Ma usun, et kes on juba teadusele sõrme andnud, see jääbki vahest selle alaseid raamatuid lugema. Igatahes minuga see nii juhtus.
raamaturiiulike 