See ei ole sina!(2023)(172lk)
Autor: Heli Künnapas
Kirjastus: Heli kirjastus
Tutvustus
„Ära saa minust valesti aru, aga neil naistel, kelle vastu on kasutatud füüsilist vägivalda, on tegelikult lihtsam välja saada kui vaimse vägivalla ohvritel – nende puhul pole vaieldav, et kas mees midagi tegi. Löök on löök, sinikas on sinikas.“
Kaidi lahkus aasta aega tagasi koos kahe lapsega Taavi juurest. Mehe kiuslik käsi on sellest ajast alates naist jätkuvalt jälitanud ning mõjutanud nii töö- kui elukohta. Naine jõuab samm sammult mõistmiseni, et see on järjepidev vaimne vägivald, mis toimis ka kogu suhte ajal. Mõistmisest aga üksi on vähe, sest edasiliikumiseks tuleb olukorraga hakkama saada.
Kas Kaidil on võimalik mineviku varjud selja taha jätta ning järjepidevalt pahatahtlikult käituv eksabikaasa oma elust täielikult eralduda? Kas vaimset vägivalda kasutava mehe lõksu langenud naisel on üldse võimalik normaalselt edasi elada ning endasse ning armastusse uskuda?
„See ei ole sina!“ on sarja „Mõni õhtu romantikat“ järjekordne romantiline lühiromaan. Kõik sarja osad on eraldiseisvalt loetavad.
Kuna ma armastan väga „Mõni õhtu romantikat“ raamatusarja, siis niimoodi ma taaskord sattusingi oma üht lemmikut taaskord lugema. Ma armastan seda, et ma võin võtta ükskõik mis järjekorras siit sarja raamatu ja seda lihtsalt lugeda. Ikka siis kui tuju tuleb. Mõneti kui olen kurb, siis tavaliselt võtan midagi romantilist endale lugemisse. Seekordne Kaidi lugu oli üks raskeima teemaga, mis selles sarjas ette on tulnud. Päris raske on elada, kui endine mees sind vaimselt koguaeg terroriseerib. Mul on selline kogemus oma naabriga, kes alatasa alkoholi tarvitades mind aia ääres sõimab ja seda vahel ka linnas mõnel avalikul tänaval. Vahel oli asi ikka nii hull, et ma ei julgenud üksinda poodigi päeval minna, see on jätkuvalt nii, kuid teist teed kaudu minnes suudan ikka linna jõuda ka. Ma tõesti elasin Kaidile väga kaasa, et ta suudaks jätta Taavi seljataha ja alustada uut elu, nii et ta ei peaks enam hirmu tundma ja suudaks endas leida seda jõudu, et keskenduda ainult endale. Kas ta suudab seda, eks see selgub juba raamatus.
Tõsiselt taaskord üks selliseid teemasid, mis mind väga raputas. Sellist elu nagu Kaidil ei sooviks küll kellelegi. Eriti veel koos lastega. Mulle meeldis autori lähenemine loole ja selle ladusus. Kui midagi tõeliselt nautida, siis seda, et minu üks lemmikuid jätkuvat kirjutab. Olen talle selle üle väga tänulik ja ootan juba uut lugu. Seniks aga võtan ette mõned eelnevad osad, mis mul sellest sarjast veel lugemata. Kes soovib, siis soovitan teistelegi lugemiseks. Eks need sellised elulised lood ole, mis mõneti on tuttavad ja mõneti ohkad südamest, et endal selliseid probleeme ei ole.
Lisaks sellele, et seda sarja on vahelduseks hea lugeda, siis on sari alati mind enda poole tõmmanud juba siis, kui kunagi ammu selle sarjaga üldse algust sai tehtud. Nüüdseks olen ilmselt peaaegu kõik sellest sarjast läbi lugenud ja ei jaksa ikkagi seda kiitmast. Iga lugu on omapärane ja kirjutatud nii, et vahel on endalgi tunne, et mõneti puudutab see lugu ka mõnd lugejat. Avastage kindlasti!
Soovitan kõigile!