Minu Tansaania(Kaks aastat safarit)(2017)(304lk)
Autor: Maiki Udam
Kirjastus: Petrone Print
Tutvustus
Safari on suahiili keeles retk. Minu Tansaania-rännak sai teoks tänu abikaasa Sveni tööle Ida-Aafrika puidutööstuses ja kestis pisut rohkem kui kaks aastat. Jõudsime selle ajaga riigile ringi peale teha ja piiluda tansaanlaste hingesügavusse. Esimene aasta kulus imestamisele, teisel hakkas kohalik elufilosoofia „kiiret pole“ kujundama ka meie elurütmi.
Ngorongoro, Ruaha, Tarangire, Manyara ja Serengeti, Kilimanjaro ja vürtsine Sansibari saar – Tansaania loodusest ja rahvusparkidest sai meie Meka. Kui Svenil hakkas tööl mõistus kokku jooksma või minul nägu mossi kiskuma, sõitsime loodusparki. Sellega oli päev ja nädal päästetud.
Looduse kõrval õppisin tundma Tansaania inimesi, nende mentaliteeti ja ellusuhtumist. Sain teada, kuidas jääda ellu hullumeelses liikluses, eesliga matkata, ruutpesiti porgandeid kasvatada ja üllatada iseennast mäkke tõusul. Ka seda, kuidas käituda, kui külla minnes ulatatakse kingituseks elus kana. Tansaania muutis mu maailma värviliseks. Igas mõttes.
Oh, kus on ikka hea raamatu abil reisida kaugele aafrikamaale, Tansaaniasse, samal ajal kui Eestis võrus on lumi maas ja kõik üleni valge ja pisut on ka külmakraade. Tundsin end kui nendega kaasas seiklemas erinevates rahvusparkides ja nautides Tansaania loodust ja mitmekülgset loomamaailma. Eks isegi tahaksin kunagi mõnes sealses rahvuspargis ära käia aga muidugi ka Sansibaril.
Mind võlus selle raamatu puhul see, et autor oli suutnud kõike nii värvikalt ja mõnusalt edasi anda, et lausa lust oli seda raamatut lugeda. Eks sain nii mõndagi teada, milline on üks õige tansaania elanik ja milline on sealne töökultuur. Muidugi on mõned vahvad seigad ka raamatusse peidetud, eks need peate te ise üles leidma. Muidugi võlus mind ka sealne loodus ja kes siis ei ihkaks oma ihusilmaga näha neid väärikaid loomi.
Loos oli nii palju värve ja seiklusi, et vahepeal tahtsin isegi siit maailmast õhku tõusta ja sinna lennata, et siis koos sealsete tegelastega koos matkata eesliga ja üllatada ennast ka mäkke ronimisega. See oleks täitsa vahva kogemus ja kindlasti üks suur eneseületus, kuna kardan kõrgust.
Kindlasti jätkan selle reisiraamatusarja lugemist ja järgmine peatus on ka juba välja valitud. Eks näis kuis mulle too lugu meeldib aga seekord oli väga mõnus lugemine ja soovitan teistelegi. Unistan nüüd ise ka seal maal reisimisest ja kindlasti tahan kõiki neid kohti külastada, kus autor ka autor käis. Unistada ju võib ja seda ikka suurelt!
Teile kallid sõbrad soovin kena õhtut ja lugege ka seda lugu. Ma usun, et te ei pea seda üldsegi kahetsema.
raamaturiiulike 