Rõõm ja rahu(2023)

Rõõm ja rahu(2023)(222lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Humoorikad pildikesed sündmustest ühes Hollandi tüüpilises aiandusühistus

Kui Emma Quaadvliegh pärast oma mehe surma vanu pabereid korrastama hakkab, leiab ta nende hulgast sooviavalduse aiamajakese omandamiseks. Märkamatult on möödunud üksteist aastat, seega peaks järjekord olema temani jõudnud. Esimese vabanenud majakese ülevaatamisel tunneb ta, et sinna ta kuulub. Rohenäppude hulka ta end just ei liigita, aga kenad naabrid tõttavad appi. Aiandusühistu esimees on harjunud reeglitele viidates oma võimu kehtestama. Selgub, et roheline paradiis polegi nii rahuarmastav. Emma on aga otsustanud rõõmu ja rahu nimel võitlusse astuda.

Hendrik Groen on Hollandi kirjaniku Peter de Smeki pseudonüüm. Ta sai tuntuks oma humoorikate salapäevikutega, mis on tõlgitud 36 keelde. Nende lugude põhjal on valminud film, teleseriaal ja näidend. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaan „Ela ja lase elada“.

Kuna mulle meeldib selliseid lugusid lugeda, siis ka see oli mõnus koomiline lugemine, Emmast, kes pärast oma mehe surma vanu pabereid korrastades leiab nende hulgast sooviavalduse aiamajakese omandamiseks. Sellest on möödas juba 11 aastat ja nüüdseks peaks ju järjekord olema edasi liikunud. Ta pole teab mis rohenäpp, kuid talle tõttavad appi kenad naabrid, kelle abiga saab aed uue välimuse. Ta arvab, et on sattunud rohelisse paradiisi, kus on ainult rõõm ja rahu, kuid paraku varjutab ka seda rahu aiandusühistu esimees, kellele meeldib oma võimu teiste üle kehtestada. Igatahes seiklused mis Emmat seal ootavad, on kõike muud kui igavad ja kuivad. Mul tuli vahel raamatut lugedes isegi suurest naerust pisar silma ja minu jaoks oli tegemist üpriski lustaka looga.

Minu üks selle kuu lemmikuid ja soovitan soojalt seda raamatut ka teistele. Muidugi on sellel autoril Eesti keeles veel raamatuid ilmunud, eks needki on mõnusad lugemised ja soovitan neidki. Mulle meeldis ja ma ei suutnud lugemist enne lõpetada, kui jõudsin päris lõppu. Nii soe ja lahke Emma põrkub aiandusühistusse elama asudes ikka parajate tegelastega kokku. Kuid koos sõpradega peab ju saama igast asjast üle ja eks lugege kas see ka nii läks. Minu poolt ka siis soe lugemissoovitus kõigile lugejatele!

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)

Isiklik lugemiseväljakutse 2022

21.) Raamat, millel on kaanepildil jalanõu

Rõõmsal meelel lõpusirgele(Hendrik Groeni sarja 3.raamat)(2022)(188lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Maailma ühe armastatuima vanuri Hendrik Groeni viimane päevik

Põhja-Amsterdamis asunud hooldekodu sulgemise tõttu on Hendrik üle viidud Bergen aan Zeesse. Klubi Vakumisu (Vanad, Kuid Mitte Surnud) on lagunenud. Vahel korraldatakse klubi kokkutulekuid, kus endisaegset lusti ja rõõmu jätkub küllaga, ent edasine väljavaade pole kuigi hea. Hendrikul tuleb tõdeda, et aeg pole tema vastu enam nii armuline: mälu nõrgeneb ja peas valitseb segadus. Sellest tekib vajadus natuke nokitseda. Ta otsustab uuesti päevikut pidama hakata, et ümbritsevat tegelikkust paremini mõista. Päeviku abil saab endale igaks juhuks meelde tuletada asju, mis juba ununenud.
Koroonakriis pöörab ka selles hooldekodus kõik pea peale. Kahjuks pole enam sõber Evertit, kes mahlakaid nalju teeks, aga seni nii viks ja viisakas Hendrik püüab kõigest väest tema tasemeni jõuda. Õnneks on teda sellel teel toetamas veel kolm truud sõpra: Leonie (88), Frida (10) ja Preili Jansen (4). Viimane on koer, kelle ta Evertilt mälestuskingituseks sai. Koos nende toredate kaaslastega siirdub Hendrik rõõmsal meelel lõpusirgele.

See lugu on just üks selliseid, mis sobis mulle lugemiseks. Ma olen antud autori varasemaid osi ka lugenud ja nüüd peale lugemist tekkis selline tühi tunne. Ilmselt enam uut osa ei tule ja Hendriku elu lõpebki nii nagu selles loos. Eks on ka öeldud, et see on viimane tema kirjutatud päevik. Ma ei tea kas ta on päriselt olemas aga mul on temast väga kahju.

Eks tema ellu toob rõõmu väikene koerakene nimega Preili Jansen, kes ka minu südame võitis. Ma siiralt nautisin seda raamatut ja mul on hea meel, et ma need kolm Hendriku päevikut ja ühe lisaloo läbi lugesin.

Need on just sellised lood, mis panevad ikka tõsiselt elu järele mõtlema ja eks meid kõiki ootab ees vananemine ja sellega kaasnevad mured.

Nauditav lugemine igatahes ja kindlasti soovitan ka teistele lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Loodan, et teilegi meeldib nagu mullegi.

Väike üllatus, ehk kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad(2020)

Lugemiseväljakutse 2021

35. Raamat, mille pealkiri on kirjutatud punase värviga

Väike üllatus, ehk kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad(2020)(240lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu

Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi.

Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.

„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.

Kuna mulle meeldisid eelnevad osad ja need olid nii naljakad, siis ootasin kolmandat osa ja sain selle ka eelmisel aastal kätte ning loetud, aga siia postitama jõudsin alles täna. Ka selles loos oli selliseid seiklusi, mis mind ikka väga itsitama panid ja mulle meeldib väga autori huumorimeel ja tema raamatud. Nüüdseks on kujunenud nii, et sellest autorist saab üks mu lemmikuid.

See raamat on eellugu neile osadele, mis on varemalt ilmunud. See on aeg enne seda, kui mõlemad mehed ennast hooldekodust leiavad. Siin on nad ikka krapsid ja teevad selliseid tempe, et hoia ja keela. Mingist vanadusest pole siin üldsegi juttu.

Kes soovib ikka kõhutäie naeru saada, siis kindlasti soovitan neid kolme osa lugeda. Naeruteraapia selles raskes maailmas on üsnagi tänuväärt.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole! Naeru saab siin ikka üpriski palju ja koomilistest juhtumistest puudu ei tule!

Kuniks elu(Uus salapäevik)( Hendrik Groen, 85 aastat vana)(2017)

Kuniks elu(Uus salapäevik)( Hendrik Groen, 85 aastat vana)(2017)(351lk)

Autor: Hendrik Groen

Kirjastus: Eesti Raamat

Tutvustus

Meeltliigutava kangelase Hendrik Groeni uus päevik.

Hendrik Groen tutvustas end oma eelmises salapäevikus “Salapäevik. Hendrik Groen, 83 1/4 aastat vana”. Koos Everti ja teiste sõpradega klubist Vanad, Kuid Mitte Surnud püüab Hendrik oma viimaseid eluaastaid ühes Põhja-Amsterdami hooldekodus võimalikult meeldivaks teha.

Mõnikord läheb Hendrikul raskeks pead püsti hoida. Õnneks on ta sule jälle pihku haaranud. Talle omase elegantse huumoriga võtab ta oma terava pilgu alla nii kaasasukad, direktsiooni, sõbrad kui ka vanaduspõlve üldiselt ega säästa seejuures ennastki.


Hendrik Groeni esimene päevik ilmus 2014. aastal (eesti keeles 2016). Selle suur menu – raamatul on juba tõeline fänniklubi, tõlkeõigused on omandanud 25 maad ja varsti valmib tv-sari – ning lugejate vaimustunud reageeringud innustasid teda päevikule järge kirjutama.

Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.
Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Adam Sharpi parimad palad” autor.

Peale esimese raamatu lugemist teadsin kohe, et kindlasti jätkan ka järgmiste osade lugemist. Kui esimene oli pööraselt naljakas, siis seda on ka järgnev osa, aga eks siingi osas on ruumi kurbusele ja koomilistele juhtumistele.

Kindlasti lõbus ja haarav lugu Hendriku ja tema sõprade elust hooldekodus. Kogu sealne seltskond on nii omapärane ja vaimukas, et ma lihtsalt ei suutnud naermist lõpetada. Eks on ka kurbi hetki, mis mindki kui lugejat kurvastasid.

Omapärane ja muhe lugemine, mis haarab sind endasse juba peale esimese peatüki lugemist ja enne lahti ei lase, kui sa oled selle pöörase teekonna koos nende tegelastega läbi teinud. Nüüd ootangi põnevusega kolmanda osa lugemist. Usun, et sama hea lugemine kui need kaks osa, mis siiani loetud.

Hendriku eneseiroonia ja tema naljad. Oh, kes suudaks küll mitte naerda, kui sealsed elanikud on nii koomilised. Kindlasti loen ka seda sarja edasi. Olengi juba järjekorras, et kohe laenutada, kui vabaneb.

Soovitan teistelegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole. Esimese osa arvustuse leiab samuti siit blogist.

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)

80764408_2950934011597423_5027515951638118400_n

Igaüks on oma saatuse sepp 2020

84320660_3018055084885315_3062070631303479296_n

Salapäevik(Hendrik Groen, 83¼ aastat vana)(2016)(304lk)

Autor:  Hendrik Groen

33388291._SY475_

Tutvustus

Hendrik Groen võib ju vana olla, aga veel mitte surnud ning ta ei kavatse sugugi alla anda. Tõsi küll, ta jalutuskäigud jäävad järjest lühemaks, sest jalad ei taha hästi koostööd teha, ja ta peab sagedasti arsti juures käima.Tehniliselt võttes on ta rauk. Aga miks peaks elu sellegipoolest koosnema toataimede taga kohvi joomisest ja lõpuootusest?

Lühikeste, pealtnäha kergete, kuid eelkõige avameelsete päevikukatkete abil saame koos Hendrik Groeniga kaasa elada Põhja-Amsterdami vanadekodus tegutseva mässajate klubi „Vanad, Kuid Mitte Surnud“ elu tõusudele ja mõõnadele. Aasta viimasel päeval on sellele sarmikale vanahärrale küllap õige raske hüvasti öelda.

„Salapäevik“ on rahvusvaheline bestseller, mida on praeguseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde

Lõbus ja avameelne – suure südamega lugu, see haaras mind oma eneseiroonilise huumoriga, huvitavate tegelaste ja oluliste teemadega. Igaühele, kes loodab väärikalt vananeda, on siin palju mõtteainet.

-Graeme Simsion, „Naiseotsingu” ja „Abielu Rosiega” autor-

Raamatus saab palju naerda, kuid see on hoopis enamat kui lihtsalt komöödia. See on lugu sellest, kuidas sõprus, omakasupüüdmatus ja väärikus on inimese elus kesksel kohal. Kui ma olen vana mees, tahan ma olla Hendrik Groen.

-John Boyne, „Poiss triibulises pidžaamas” autor-

Hendrik Groen on kuningas. Minu 78aastane ema jääb tasapisi dementseks. Lehti ega ajakirju ta enam ei loe, ainult vanad fotoalbumid suudavad ta tähelepanu veel viieks minutiks köita. Aga Hendrik Groen suutis ta naerma ajada ja ta luges raamatut vähemalt pool tundi järjest.
-Ray Kluun, „Love Life” autor-

Seda raamatut lugedes ma naersin pisarateni ja siis ma naersin ja nutsin veel.
-David Suchet-

Jaa vot see oli alles lugemine. Seekordne saatuse sepa kuu viis mind Hollandisse ja ühe toreda vanamehe päevikut lugema. Ma ei kahetse seda kordagi. Pole varem nii palju naerda saanud kui seda raamatut lugedes.

Muudkui lugesin ja lugesin, mida rohkem seda tegin seda rohkem ka selle vanadekodu elule kaasa elasin.  Hendrik oli nii sümpaatne peategelane, et tema päevikut lugedes sai nii rõõmustada aga ka kurvastada. Muidugi naljakaid kohti oli päris mitmeid.

Peategelaseks on siis päeviku autor, Hendrik, kes otsustab oma päevi sisustada sellega, et hakkab kirjutama päevikut, et siis pärast oleks mida meenutada. Nii palju erinevaid sündmusi, nii kurbi kui ka naljakaid.

Kes tahab sealsele elule kaasa elada, siis marss raamatut lugema. Ma lugesin ja ei kahetse seda üldse. Naerupalavik on selle raamatuga kindlasti garanteeritud.

Mulle meeldis see raamat väga ja loodan aega leida ka järgmiste osade jaoks.

Nüüd aga ootan huviga, mis järgmise kuu saatuse sepp endaga kaasa toob.

Soovitan teistlegi lugemiseks, kes seda veel teinud pole.