Barrayar(Vorkosigani saaga II raamat)(2009)

Barrayar(Vorkosigani saaga II raamat)(2009)(351lk)

Autor: Lois McMaster Bujold

Tutvustus

Oma esimeses tuleproovis juhtis Cordelia Naismith kaptenina üksikut Beeta ekspeditsioonivägede laeva missioonil, mille eesmärk oli hävitada vaenlase armaada. Kogenud pettust keset pettust, reetmist keset reetmist, oli ta sunnitud sõlmima separaatrahu oma peamise vastase lord Aral Vorkosiganiga – mehega, keda kutsuti Komarri lihunikuks – ning sündmuste käigus oma koduplaneedi maha jätma ja võtma vastu leedi Vorkosigani tiitli tema planeedil.

Väsinud võitlusest ja reetmistest, on Cordelia valmis end vaikselt sisse seadma ja nautima rahulikku elu, mida segaksid vaid üksikud tseremoniaalsed kohustused, mille täitmist leedi Vorkosiganilt oodatakse. Ent kui keiser sureb, saab Aralist Barrayari laps-troonipärija kaitsja – seega ühtlasi ka tipptehnikaga varustatud palgamõrtsukate märklaud keset dünastiatevahelist kodusõda, mis kipub meenutama Maa pimedat keskaega, kuid mida peetakse kõige uuema biosõjatehnika abil. Ei Aral ega Cordelia osanud arvata, millist rolli mängib nende enne sündi mürkgaasiga kahjustada saanud laps Barrayari verises pärandis.

Selle raamatuga alustamine oli minu jaoks raske. Ma ei suutnud kuidagi keskenduda ja läks oodatust kauem aega kui tavaliselt. Ma ei usu, et viga oli raamatus, lihtsalt mul oli piisavalt mõtteid peas keerlemas, et ei suutnud lugeda. Aga kui lugema ära hakkasin, siis kohe edenes kõik ladusalt. Võib-olla meeldis tõesti esimene osa mulle alguses rohkem, aga mida edasi ma lugesin, seda põnevamaks läks. Aral ja Cordelia sobivad täiega selle loo peategelasteks. Mulle nad meeldivad ja niimoodi ma neid lugusid võtangi. Ma loen ulmet üsna vähe, aga kui satun mõne raamatu juurde, siis otsin ka, kas on veel osasid. Selle saagaga just nii ka läks. Nüüd ootan aega, millal järgmist osa lugeda, kuna see osa lõppes ka üsnagi ootamatult ja ma ei oodanud sellist lõppu. Põnevust ja pinget jagus. Mis oli kõige tähtsam. Kui seda raamatus pole, siis pole ka mõtet seda lugeda. Kui sel aastal enam ei jõua, siis küll uuel aastal jätkan selle sarjaga. Mis peamine lugu pole üldse keeruline ja sõuab lugejale üsnagi heas tempos. Tänu ühele sõbrale ma selle sarjani üldse jõudsingi. Kartsin alguses küll, et ma ei suuda lugeda, aga mida edasi ja edasi seda kergemaks läks. Soovitan ka teistele, kes veel selle sarjaga tutvust pole teinud. Lugege kindlasti kui teile ulme meeldib. Võiks öelda, et tegu on ikka kosmoseulmega. Kui ma eksin, siis vabandan. Soovin kõigile põnevaid raamatuid ja meeleolukat pühadeaega!